Ma suudan jälle nutta.
Ja ma vihkan ennast selle eest.
Aga p*rsse, läheb üle. Homseks läheb üle.
Ainult kaks närust kuud ja mul on kordi raskem ennast kokku võtta, kui pärast A-d.
Ma ei saanud isegi aru, et midagi oleks valesti. See idioot ju ei rääkinud. Ta lihtsalt ignoreeris ja kadus. Pani mind mõne aja pärast uskuma, et kõik saab korda ja kadus jälle. Ja nagu ma nädala pärast teada sain, siis oleksin ma pidanud sellest järgmisest kadumisest juba aru saama, et “ta ei taha enam meie suhtega tegeleda”.
Konkurentsitult kõige koledam asi, mis mulle kunagi öeldud on. Vähemalt mehe poolt, kes mulle veel nädal tagasi väitis, et on minusse endiselt väga armunud ja ei taha mind kaotada.
Pagan võtaks. Miks ma pean selliste luuserite otsa sattuma???
Aga läheb üle, kurat võtaks. Homme olen jälle bitch.
jeez, bitchid on ju vahvad 😛