Täiesti arusaamatu

Just siis, kui ma hakkan arvama, et minu läbisaamine poiss Lepaga on normaliseerunud, kui ma hakkan unustama fakti, et ta on s*tapea, saab ta hakkama mingi jõle suure prohmakaga, mille peale ma olen sunnitud täielikult meelt muutma.

Ehk siis.

Eile oli võrreldes reedega nii s*tt ilm, et ei viitsinud midagi algselt plaanitut teha ja masendusin kodus. Kuidagi juhtus nii, et läksin poiss Lepaga kohvi jooma (tema idee – aga tundus tol hetkel hea). Mis küll tähendas reaalselt seda, et tegin kõigepealt oma vabal päeval tund aega tööd, et likvideerida kaost ja hävingut, mis ma sinna saabudes eest leidsin ning sain siis Lepa tunniks ajaks kohvikusse vedada.

Tegelikult oli kõik jumala tore. Mul pole mitte midagi selle vastu, et arutada poiss Lepaga erinevate pikkade pandavate poiste üle, kellega võiks seksida vms. Ma räägin sellest nagunii kõigiga. Ühesõnaga kaks siidrit, kaks suitsu ja päris armas tunnike vestlust. Lepp lubas taas kord (Lepa lubadused, ah) mulle ükspäev ausalt ära seletada, miks kõik nii läks ja ma isegi jäin seda uskuma. Jäin uskuma, et kui jätta kõrvale see, kuidas ta minuga käitus, võib Lepp siiski olla päris tore poiss ja meie sõbralik kooseksisteerimine on võimalik.

Jajah.

Õhtul mõtlesin lihtsalt kodus olla, sest ühtki eriti tarka plaani polnud.

Miski hetk lisas mind keegi oma MSNi. Keegi, kes keeldus alguses ütlemast, kes ta on. Kui avaldas lõpuks oma isiku, keeldus ütlemast, miks ta mind lisas. Noh, põhimõtteliselt sain temaga lihtsalt kokku. Intrigeeriv, eks. Jõime Varblasel ühe siidri ja teise Levikas.

Kurjaks läks asi siis, kui tüüp ei tahtnud ikka avaldada, kus ta minu otsa komistas ja miks ta mu oma MSNi lisas. Uudishimu, noh. Ma ei kavatsenudki lasta tal ilma seda ütlemata lahkuda.

Ja mida ma lõpuks teada sain? Et nad olid (tema sõnade kohaselt) mingi tüübiga Varblasel üksteisele oma kurba saatust kurtnud ja see siis andis. No tore.

Tema muidugi (väidetavalt) ei teadnud, et see Lepp oli. See ka tõsi ilmselt. Aga noh, mul polnud mingit kahtlust. Lepp on lihtsalt ainus Varblasel liikuv inimene, kel mu MSNi aadress peas.

Kuna tüüp pidi järgmisel hommikul kell seitse asjalik olema, läks ta viimase trolli peale. Algselt plaanisin temaga kaasa minna, aga uute asjaolude valguses olin nii sigatige, et jäin lihtsalt Levikasse.

Poiss Lepp ei tahtnud asja (peale nõustumise faktiga, et see oli tema) kuidagi kommenteerida. Mingi aja pärast ta siiski otsustas midagi seletada, aga see põhimõtteliselt piirdus ainult küsimusega: “Mida ma siis nüüd valesti tegin?”

Oi *****. Huvitav, kas oleks mõni neiu, kellele MEELDIKS fakt, et tema eks käib ringi ja jagab tema MSNi, sest: “Tema oli meeleheitel ja sina ka”. Aitäh, Lepp, kui ma tahan kellelegi oma MSNi jagada, siis saan ma sellega suurepäraselt ise hakkama. Kui mul on vaja kellegi MSN saada, siis saan selle leidmisega suurepäraselt ise hakkama.

Ja ma ei tunne veel sugugi, et oleksin meeleheitel, ehk ma võin selliste asjade üle edaspidi ise otsustada.

Kõige asjalikum mõte, mis mul kogu selle jamaga seoses tuli, oli mingi eriti nilbesisulise kuulutuse avaldamine mõnes homoportaalis, Lepa numbriga siis. Aga häda on selles, et ma ei viitsi tagantjärele hakata mingit s*tta keerama, tundub kuidagi jube mõttetu.

Aga õhtu läks veel absurdsemaks. Miski hetk laekus Levikasse Fille, mis oli iseenesest väga tore, sest minu arusaam ilusast laupäeva ööst ei ole üritada Lepale Levikas istudes selgeks teha, mis idiootsusega ta jälle hakkama sai, kunas tema ainus kommentaar asjale on: ära süüdista oma hädades postiljoni 😀 Tegelikult suutsin ma ta vahepeal täiesti närvi ajada ja see oli küll päris ilus.

Ühesõnaga. Tuli Fille ja mul oli seega asjalikum seltskond, kellega suhelda.

Ma muidugi ei osanud arvata, et sellest suhtlemisest saab kuus tundi avalikku suudlemist (loe: amelemist) Levika baarileti ääres.

See on tegelt nagu nii absurdne, et ma naeran siiani. Aga ilus oli. Ma pole nii ammu millegi taolisega tegelenud, see oli värskendav vaheldus. Lihtsalt suudlemine, avalik koht, ei midagi enamat (eriti).

Mõtisklesin küll ahvatleva plaani üle Fille enda poole magama võtta, et Murakas šoki saaks, aga leidsin, et see poleks vist kõige targem idee.

Niisiis läksin hommikul esimese trolli peale. Ja sain magama kell seitse.

Ja kuigi sellist õhtut mul küll plaanis polnud, kukkus see välja huvitavamalt, kui ma arvasin.

Aga seda ma küll ei tea, mida poiss Lepp endast mõtleb. Parim seletus, mis ma tema järjekordsele idiotismile välja mõtlesin, on see, et ehk ta avastas, et on minuga pikemat aega liiga kenasti käitunud ja peab nüüd kähku oma s*tapea geeni korralikult välja näitama.

Aga see on ju Lepp. Ma olen peaaegu loobunud üritamast aru saada, mis mõtted tema peakolus ringi liiguvad…