Palju (toredaid) mõtteid
Ma kardan, et me saame endale varsti mingi topise. Ei taha topist. Tahan normaalset inimest, kes actually jagaks midagi sellest alast. See on lihtsalt masendav. Aga ma ju ei taha tegelikult tööasjadest rohkem rääkida – süda on niigi paha kõigest.
Mis veel?
Olen kuidagi äkitselt ja ootamatult jõuluvaimustuses. Täiesti sobival ajal, homme algab ju jõulukuu 🙂 Olen täna terve päeva jõululaule kuulanud (noh, okei, hommikul ja õhtul, tööl mitte, seal on kõige tavalisem muusika “Paljad naised duši all” jms :D)
Huvitav, kas jõulutunne tuleb sel aastal (pole teine käinud juba 2002. aastast saati)? Tahaks… Aga kui ka mitte, siis küünlad ja jõulumuusika saavad sellegipoolest iga päev olema ja piparkoogid tulevad ka. Ja kuusk. Otsustasin selle tuua 17. detsembril, et veidigi rohkem nautida saaks – olen ju nii vähe kodus.
—
Ületöötamist ja kõike muud arvesse võttes otsustasin mingi aeg tagasi, et hoian eraeluliselt madalat profiili ja igasugustest ilusatest poistest eemale. Järjekordne seitsmekuune tsölibaat tundus täiesti aruka ideena.
Kuni eilseni, mil mind tabas täiesti suvalisel ajal keset päeva tööl ilma igasuguse põhjuseta tungiv soov mõne ilusa pika poisiga meeletult suudelda. Jah, suudelda. Ja kui mul oleks olnud actually võimalus seda teha, oleks need tahtmised raudselt kuskile edasi läinud.
Jõuame siis jälle selle paratamatu tõsiasjani, et ma vajan aeg-ajalt füüsilist lähedust. Aga seda pole kuskilt võtta. Ma EI TAHA otsida. Mul POLE AEGA kusagil käia, kus oleks võimalus mõni ilus pikk poiss ära skoorida. Ma EI VIITSI selle mõttega kuskile välja minna – ma ei arva, et sellest midagi head tuleks.
Nutt ja hala ühesõnaga.
—
Ja jõuluvaimustusest ajendatuna tahaksin ma kedagi, kellega käsikäes advendiajal pühapäeva õhtuti vanalinnas jalutada ja jõulumeeleolu nautida, jättes kõrvale kogu ümbritseva kommertsi ja muu jama. Sel ajal on vanalinnas hästi ilus.
Oh jah. Mis teha, mul on ka see oma (kiiksuga?) romantiline pool olemas. Ja lööb vahel välja. Häda ja viletsus, kui nii ebasobivatel momentidel.
—
Ja mitte keegi ei taha siia kolida. Äkki sellepärast, et ma pole ikka viitsinud EKA foorumisse kirja saata? (mitte et ma oleks kindel, kas sellestki mingit tolku oleks)
—
Natuke liiga masendav jutt sai vist. Sest üldine konditsioon ei ole tegelikult üldse nii halb 🙂 Tuksun siin vaikselt, kuulan jõululaule, teen jõuluplaane, naudin ajutist päris üksi elamist ja mõtlen, et peaks suurpuhastust tegema. Enne Muraka lahkumispidu peab see igatahes toimuma. Pühapäev kõlab päris hästi.
—
Kas keegi ei taha mulle 24. detsembril külla tulla ja jõule mängida? Ma ei kavatse enne 25. detsembrit Pärnusse minna. Võin siin üksi ka Rimist ostetud seapraadi ja hapukapsaid soojendada (ahjukartulitega saaksin vist isegi hakkama), piparkooke näksida ja jõululaule kuulata… Aga kellegagi koos oleks ikka toredam. On üldse olemas keegi, kes ei ole jõuluõhtul oma pere/kallimaga?
—
Kas keegi pikk ilus poiss ei tahaks ennast minu vajaduste rahuldamiseks välja pakkuda? 😛 Teeks mu elu lihtsamaks…
Palju (toredaid) mõtteid Read More »
