Et noh… Jaanuari lõpus plätude ostmine on kindlasti asi, mida peaks tihemini harrastama. Kõige hädavajalikum asi, mis ma oskasin välja mõelda.
Tõe huvides peab mainima, et mina ei maksnud. Õde tegi mulle varase sünnipäevakingituse.
Ahjaa, esimese hooga ostsin kaks vasaku jala plätut, alles kodus avastasin, et miski nagu ei klapi. Huvitav, milline kingapoe ajugeenius need selle plastmassjullaga kokku pannud oli… Sellest moraal, et jalatseid ostes ei tasu samal ajal lobiseda (samal teemal võib rääkida ka juba kord varem mainitud juhtumist, kus Tikker emaga lobisemise ajal virsikumahla asemel multinektarit ostis).
Näe, Pips, sain jälle oma varbad ühele pildile 😀 Mis teha, fetiš on fetiš! Sinu lohutuseks võin öelda, et tean vähemalt veel ühte tüüpi, kellel varvastega mingi teema on. See on muide valus, kui sind varbast hammustatakse! Njah.
Aga ei, ma olen endaga rahul. Ma pole kunagi väitnud, et ma olen normaalne 😉