Juuksur tegi nii head tööd, et mu hari on pärast riiete vahetamist ikka sama püsti. Ja mul oli seljas kolm üle pea käivat pluusi, millest üks oli kõrge kaelusega ja liibuv… Tase!
Kuidagi ei raatsi seda välja pesta. Ei raatsi ja ei viitsi. On tunne, et sellega tuleks veel tunde kuskil ringi uhkeldada. Magamata ööd annavad end paraku tunda ning tulin linnast nii vara koju sellepärast, et oleks sealsamas laua taga magama jäänud.
Ruudu, Lepp, Polymer, millimallikas, McDonalds, Juuksur, Fille, Joosep, NoKu, Joosep…
Ja mis ajast suhkur solvamine on?
Tramaivõi 😛
Aga hari on aus. Ma kohe ei teagi, mis ma nüüd peale hakkan… Ehk on see pärast magamist ikka veel sama ilus ja saan homse päeva ka nii ringi käia?
Ja endiselt olen ma pahaaimamatult sunnitud situatsioonidesse, mida ma ei ole ära teeninud, milles ma ei taha olla ja millega ma ei suuda leppida. Millal see ometi lõppeb?
Pingback: no better » Tikri Päevaraamat