On mõned, mis mulle ei meeldi ja on mõned, millest tuleks aru saada. Aga ma mõtlen sellest kunagi hiljem pikemalt.
Eile õhtul olin Levikas. Ja Woodstockis. Ja kui ma täna hommikul kell pool kaheksa koju jõudsin, oli tunne peaaegu selline, et… Tuleks tsiteerida Nadjat:
Minu jaoks lõppes pidu kella kahe ajal päeval, mil ma katkiste sukkade ja kontsadega (Piia: “Nagu väsinud hoor pärast rasket tööd…”) ühe tundmatuks jääva kolleegi juurest koju hakkasin minema.
Asjaolud olid küll väheke teistsugused – üks sukk keeldus minuga eile õhtust saadik koostööd tegemast ja hakkas teel Levikasse alla vajuma, mistõttu ma pidin seda kogu aeg käega kinni hoidma + ma haisesin suitsu järgi nagu vana tarakan – aga tunne oli täpselt sama.
Ei, väga tore oli. Midagi sai selgemaks, midagi läks segasemaks, aga olgu peale. Kriipima ei jää.
Tervitused sulle, playboy 😉 (jah, ma PEAN norima, tänan küsimast. aga sa oled siiski armas)
Aga nüüd, lapsed! nüüd pakib Tikker arvuti kokku. Nüüd pakib Tikker ruuteri kokku. Nüüd pakib Tikker viimased asjad oma elamisest oma niigi täis topitud kohvrisse kokku ja lendab Londonisse.
Uued uudised uuelt maalt. Stay tuned!
pidid meelde tuletama, eksole.. 😀
mind the gap!
Kas sa oled juba kohal? Ootan huviga uusi postitusi..
Kas kuningannat oled näinud juba?
aga sitta ilma?
eino tõepoolest!!! ei ole harjunud et TERVE päev siia blogisse MITTE MIDAGI ei lisandu!
aga muidu oled elus või?
ütle siis midagi. ma hakkan juba muretsema.
Elus. Ma lihtsalt ei viitsinud enne blogisse midagi kirjutada, kui oma läpakaga netti saan. Kohevarsti. Ma arvan. Kui mitte, siis te vähemalt teate, et ma olen elus 😀