March 2007

Kõik… Vist

Asjad enam-vähem mahtusid. Seda, kuidas lõplik seis on, saab alles homme teada, sest on veel asju, mida ma homme hommikul kasutan. Loodame parimat.

Kõik vajalik sai VIST ostetud.

Homme pean minema kell 9 Foorumi Hansapanka raha vahetama, 9.20 bussiga lennujaama, siis check in, umbes kümnest Ülemistesse, kus tuleb lõpetada internetileping, teha passipilte ja koopiaid, osta paar viimast asja ja… Hiljemalt 11-ks lennujaama tagasi.

Plaanid on head, ah.

Maris hängib minuga kaasa, nii et päris üksi ma igatahes ei lähe. Kes mind homme hommikul saatma tulla tahab, see tulgu kümneks Ülemistesse või poole üheteistkümneks lennujaama. Täpsemaid koordinaate ei oska esialgu öelda, aga telefonid on olemas.

Peaks midagi sööma, aga isu pole.

Reisiärevust ka pole. Pole ikka veel tunnet, et lähen pikaks ajaks minema.

Aga ärevus, see on küll. Teise asja pärast paraku. Ma nüüd lähengi välja ja vaatan, mis saab.

Wish me luck…

Kõik… Vist Read More »

Äh, krt

Ikka ei mahu raisk. Olen juba igast asju välja visanud. Ma kujutan ühtlasi ette, et lisakilod tulevad kolinal. Ah, pohhui. Lähen parem linna asju ajama, äkki on kohvri sisu tagasi tulles kokku tõmbunud või midagi muud taolist. Loota ju võib.

Lennuk läheb 11.55… Lennujaamas pean olema… Kümnest? Pärast check ini pean igatahes Ülemistest läbi jõudma, et internetileping ära lõpetada. Oeh. Võeh.

Ja ma ei tea ikka veel, kas keegi mind üldse ära saatma tuleb…

Äh, krt Read More »

Paistab, nagu mahuks või?

Kopp on jubedalt ees ja lõppu ei paista. Ruumi ka mitte eriti. Just fun.

ylejäänud

Ühtlasi lubasin teile pilti Kaidi lillest. Sinna juurde ka söök, millega ema mind lahkesti enne Pärnust lahkumist varustas… Kuna arvas, et mul pole täna nagunii aega poodi minna. Tal ei oleks saanud enam rohkem õigus olla… Nüüd on vähemalt seegi mureta 🙂

Kuulan: Mika – Happy Ending
(Ja kõiki muid tema lugusid ka. aitäh Dakile)

Paistab, nagu mahuks või? Read More »

Getting… Worse?

Jah, ma peaks praegu pakkima võimalikult kiiresti, et siis linna asju ajama minna, koju tulla, pakkimine lõpetada ja siis… Siis ei teagi, mis. Tundub kohane ennast purju juua. Ühtlasi tuleb miskine öömaja otsida, sest ehkki ma saan siin hommikul duši all käia ja nii edasi, pole mul enam teatavasti tekki ega patju. Ega magamiskotti. Ega ka tahtmist seda viimast ööd siin veeta.

Viimane vint asjale tuli siis bussis teel Pärnust Tallinna, kus mul tuli meelde, et Annika ja tema sõbranna käest on vaja saada hiljemalt homme hommikuks kätte korteri tagatisraha 3000 kr. Telefonikõne Annikale pani mind üle bussi kõva häälega ebatsensuurseid väljendeid külvama.

Omanik käis eile õhtul üüri võtmas ja nagu ikka, rääkisid nad üksteisest mööda. Ehk Annikale jäi mulje, et temalt tahetakse kahe kuu üüri, otse loomulikult tuli omanikule helistades välja, et tagatiseks jääb ikka ühe kuu üür, mis lihtsalt vahepeal 500.- tõusis. Omanik oli täiesti nõus sellega, et Annika ja Külli maksavad selle 3000.- kohe mulle ja 500.- talle siis, kui jälle näevad ja lepingu allkirjastavad, aga Annika teatas, et:

a) Tema ei maksa enne mitte midagi, kui lepingule alla kirjutanud pole (loe: ma ei usalda sind ega kedagi teist)
b) Tal on enivei palgapäev alles 10. Ja enne seda pole raha

Mitte et see poleks olnud mu põhimõtteliselt ainus raha. Mitte et omanik poleks normaalne. Mitte et Annika ei näeks tonte absoluutselt igas nurgas, kuhu ta vaid vaatab ja tema usaldamatus absoluutselt kõige suhtes ajab mu hauda…

Praegu jäi siis nii, et ema laenas mulle VEEL 3000 krooni ja Annika maksab selle talle palgapäeval ära. Loodetavasti.

Tramaivõi.

Ah, pohhui.

Ma üritan olla. Mis ikka.

Pakkida. Pakkida. Pakkida.

Getting… Worse? Read More »

Oh jumal

Hommik oli õhtust nii palju targem, et olemine oli hästi vähekene kergem ja ma üritasin püüdlikult mingisugustki head tuju säilitada.

Ma rääkisin eile Murakaga ka veel ööbimisest ja elamisest ja kõigest muust, kus ikka pole veel midagi kindlat… Ja nüüd, kui arvuti lahti tegin, jõudis minuni Iirise kahe tunni tagune jutt, et ma ikkagi ei saa sinna elama, kuhu ajutiselt pidin saama, sest keegi oli millestki valesti aru saanud, seega pole ei mul ega Murakal võimalust kolmapäeval kuskil ööbidagi, ma pean vist jälle hakkama Gumtreest mingit ajutist tuba otsima (ma juba vahepeal tegin seda, aga siis pidi teistmoodi saama) ja üldse ma ei saa enam mitte kui millestki aru.

Einoh, vähemalt laenas ema mulle £350 kanti, et ma saaks (veel) töötuna igasuguse võimaliku elukoha tagatised jms ära maksta, kuuse alla ma ei jää. Ja selle nädala lõpuni pidin nagunii Muraka juures olema, me lihtsalt lootsime esimese õhtu ja öö ikka Londonis olla… No okei, plaane ümber teha saab alati… Jah?

Lihtsalt et kõik asjad muutuvad kiiremini, kui ma ennast ümber pööratagi jõuan ja ma ei saa veel nagunii mitte millestki aru ja see kõik just ei soodusta seda. Et ma ei saa mitte millestki aru. Jah.

Sihuke tunne, et hakka või kohe jooma.

Ainult see püüdlikult hoitud vähene hea tuju lendas aknast välja. Eilne asi tuletab ennast iga hetk vastikult meelde ja nüüd siis veel küsitavused homse suhtes.

Appi.

Oh jumal Read More »