March 2007 – Page 3 – Tikri blogi

Viimane õhtu Pärnus

27/03/2007 / pikad pandavad poisid, seltsielu / 1 Comment

Kaidil on neljapäeval sünnipäev. Mind pole siis enam siin. Seega pidime varem tähistama.

Pärnu rand. Vein. Steffani.

Väga ilus õhtu oli. Aga las pildid räägivad enda eest.

—

Aga tegelikult olen ma õnnetu.

Kuidagi juhtus nii, et ma suutsin ennast jälle miskit sorti suhtepuntrasse segada, seda püüdlikult ignoreerida ja suurest püüdlikkusest suhteliselt inetult käituda.

Kuidagi juhtus nii, et mulle suutis üks inimene liiga kiiresti liiga palju meeldima hakata. Rohkem, kui mulle endale kasulik oleks.

Kuidagi juhtus nii, et automaatse kaitserefleksi tulemusena (Mis mõttes ta MEELDIB mulle? Seda nüüd küll vaja pole. Ma ju lähen minema. Ta ju on… Jne jne jne) ei osanud ma taas kord oma suud kinni hoida ja kohe PIDIN rääkima asju, millest oleks olnud targem vaikida.

Ja nüüd tunnen ma ennast äärmiselt kehvasti.

Ilmselgelt on liig öelda, et ma tegin talle haiget. Ma pole isegi kindel, kas ma võin endast arvata nii palju, et solvasin teda. Vihastasin? Ei tea.

Igatahes on halvasti. Ja ma üritasin küll asja siluda, aga see vist ei läinud läbi. Ja ma ei oska rohkem midagi teha. Ja tema… Aega on veel muidugi terve homne päev, aga kui ta oleks teinud, siis ta vist oleks juba teinud.

Ja ma lendan ühe päeva pärast Londonisse. Ja see on täpselt selline asi, mis jääb kriipima. Suurelt ja koledalt.

Ma ikka oskan.

*peksab pead vastu seina*

Räägitakse, et hommik on õhtust targem. Ma TAHAKS seda uskuda.

Kaks päeva

26/03/2007 / igapäevaelu, virin/urin / Leave a Comment

On endiselt tuhandeid tüütuid pisiasju, mis vajavad korda ajamist ja tunne on selline, et aega on väga-väga vähe. Aga ma ei taha neile mõelda. Ma ei suuda neile mõelda. Ma ei taha nendega tegeleda. Ma tahan, et kõik need oleks minu eest korda aetud.

Tahaks istuda rahus arvuti taga, ilma et mul vasardaks kuklas tuhat kokkusaamist ja kirjutada sulle laupäeva õhtust.
Tahaks minna välja, jalutada ringi, keerata nägu päikese poole ja mitte mõelda.
Tahaks… Midagi, millele pole absoluutselt kõige vähematki mõtet praegu mõelda, aga eks mõtted peavad ju alati olema seal, kus neid kõige vähem vaja on.

Tegelikult mul ei ole paha tuju kui selline. Lihtsalt… Tahaks rahulikult OLLA. Aga pean selle asemel hoopis tubli olema. Oeh.

Tegudele…

Veel üks pilt

25/03/2007 / fotomajandus, sünnipäev / 2 Comments

Jõudsin Pärnusse alles kell kümme ja sain sellepärast Kariniga vaid viieks minutiks kokku… Kahju, krt, oleks pikemalt tahtnud. Aga vähemalt nägin ära enne lahkumist.

Nüüd on mul viis ilusat punast tulpi, mida ma vähemalt ühe päeva nautida saan ning kaart traditsioonilistel (norimis)teemadel nagu karvane õnn ja mullalõhn.

Armas.

Ja mul tuli meelde, et Kaidi kingitus õnnestus eelmisest postist välja unustada, sest kui pildistamiseks asju kokku korjasin, oli Navitrolla t-särk juba Londoni riiete hulka pakitud ja ilus lill oli köögis, nii et mul lihtsalt ei tulnud meelde… Krt, lill on nii uhke, et vääriks pilti kohe kindlasti. Ma loodan, et see on teisipäevaks veel sama ilus, siis teen.

—

Olen vahetevahel ikka juurelnud selle üle, kas on mõtet blogisse iga pisiasja kohta nii palju pilte panna, nagu ma seda teen. Aga jõuan alati ühele järeldusele: mulle lihtsalt meeldivad illustratsioonid. Ma pean seda blogi sama palju enda kui teie jaoks ning ma kujutan ette, et aastate pärast on äge mingeid vanu pilte vaadata… Kõike ju albumisse ka ei tee.

Sellepärast mul digikas kogu aeg kotis ongi. Saab kõik vajaliku alati pildile jäädvustada. Mina ei tee kunsti. Ma teen kroonikat. Ajalugu. Enda elust. Enda jaoks 🙂

Pildid on ägedad.

Pilte ka

25/03/2007 / jabur elu, seltsielu, sünnipäev / Leave a Comment

Teatan pidulikult, et olen pakkimisega selleks korraks lõpule jõudnud – Pärnu kotid koos (ei tulnudki NII palju, kui ma kartsin – kohver, spordikott, kolm kerget kilekotti) ja Londoni asjad voodi peale kuhjatud.

Nälg tahab maha tappa ja kopp on ees ja pikalt kirjutada teile ikka ei viitsi, aga ma lihtsalt PIDIN lisama paar fotot erinevatest (jaburatest) asjadest, mis mulle kingiti.

Piia ja Nadja tegid mulle ägeda… Kaardi? Või lihtsalt paberi, kuidas soovite. Seal peal on kuningannad ja tikrid ja Thames ja Big Ben ja elevant ja kotkas ja koer, kes näeb välja nagu siga, ja karu ja jalgpall ja tikriexpress (lennuk, noh) ja erinevad alkohoolsed joogid ja veel muid ägedaid asju (nüüd mul on, mida Londonis seinale riputada).

Ruudu käest sain maailma kõige suurema kaardi… Okei, mitte maailma, aga mulle pole küll kunagi nii suurt kaarti kinkinud. Selle kaardi sisu oli otse loomulikult veel ägedam.

Ja siis ma sain omale muinasjutte ja musketäride DVD (ja see on Marise meelest parim musketäride versioon üldse, mina olen üldiselt ka fänn ja hullult õnnelik selle üle) ja muusikat toodi mulle ka. Muide, Daki, sul on hea muusikamaitse, Mika meeldis mulle väga 😛

Ja siis olid veel inimesed, kelle mõtted liikusid hoopis kummalisi radu pidi. Mis mõttes, kas ma olen teile SELLISE mulje jätnud või? Muhahahahaa! Igatahes Pipsilt ja Markolt sain sukahoidja ja sukad ning Tertsult kõige nunnumate pehmete tupsudega mummulised (ja samas nii perverssed!) stringid. Nüüd pean ainult mõtlema, mis olukorras neid kanda. Aga ei. Väga äge on 😛

Ja siis on mul veel muidugi külalisteraamat, kuhu kolmveerand inimestest küll vist kirjutamata jättis (ega ma eriti ei märganud ka sundida). Seda ma pole veel jõudnud lugeda, aga paisab ka väga äge. Võib-olla panen teile hiljem siis mõne pildi.

Jube uni on… Silmad ei taha kuidagi lahti püsida. Huvitav, kas sel võib olla mingi seos faktiga, et ma sain magama hommikul kell seitse?

Blogivõlumaailm

25/03/2007 / blogimine, rõõm, seltsielu, virtuaalelu / Leave a Comment

Murumuna says:
aga eile oli jah nii koom
Murumuna says:
infoühiskond lõi panniga pähe
Murumuna says:
tema on seejasee, sa oled tema kohta kindlasti lugenud
Murumuna says:
tema on see, aga sa tead teda vast paremini tema bloginime kaudu
Murumuna says:
kohutav! 😀

Seda Nadja hommikul kommenteeris ka, et kui tavaliselt lähed ja tutvustad ennast inimesele, siis ütled oma nime, aga kui ta läks ja ütles: “Tere, mina olen Liis”, siis vaadati lolli näoga, seevastu “Mina olen Nadja” tõi sageli äratundmisrõõmu.

Ühtlasi olevat neilt Piiaga korduvalt küsitud, kumb neist Piia ja kumb Nadja on. Muhahaa.

Blogimaailm on ikka üks armas koht.

Eile olid siin muuhulgas Pips, Vaska, Offf, Lontu, oHpuu, Piia ja Nadja, Daki, Patsy, Ruudu, Miku…

(kui ma mõne eileõhtuse blogiomaniku suutsin kahe silma vahele jätta, siis anna endast ikka märku, eks!)

Aga tegelikult tahtsingi selle sissekandega vaid öelda, et blogid on võluvad. Virtuaalelust saab päriselu ja vastupidi. Palju toredaid inimesi. Ja maailm ongi huvitavam paik 🙂

(Hm, pidin vist pakkima. Edeneb hästi, nagu näete :D)