On endiselt tuhandeid tüütuid pisiasju, mis vajavad korda ajamist ja tunne on selline, et aega on väga-väga vähe. Aga ma ei taha neile mõelda. Ma ei suuda neile mõelda. Ma ei taha nendega tegeleda. Ma tahan, et kõik need oleks minu eest korda aetud.
Tahaks istuda rahus arvuti taga, ilma et mul vasardaks kuklas tuhat kokkusaamist ja kirjutada sulle laupäeva õhtust.
Tahaks minna välja, jalutada ringi, keerata nägu päikese poole ja mitte mõelda.
Tahaks… Midagi, millele pole absoluutselt kõige vähematki mõtet praegu mõelda, aga eks mõtted peavad ju alati olema seal, kus neid kõige vähem vaja on.
Tegelikult mul ei ole paha tuju kui selline. Lihtsalt… Tahaks rahulikult OLLA. Aga pean selle asemel hoopis tubli olema. Oeh.
Tegudele…