Loen endiselt Muti blogi, olen juba päris kaugele jõudnud. Ja üldiselt pean tunnistama, et ma polegi veel seni kohanud blogi, mis minu omale nii sarnane oleks (kusjuures täiesti ühel ajal hakkasime kirjutama ka – jaanuaris 2005). Tihedad postitused (mina kirjutasin algusaegadel suht harva, pidev blogimine tuli alles poolteist aastat hiljem, tema on algusest peale mölapidamatu :P), aeg-ajalt vabandused, miks enam nii tihti ei kirjuta, palju fotosid, isegi teemad on paljuski sarnased.
Meeste ja nende puudumisega seotud ikaldus, õhtused üksildased masendusmõtted. Ümber nurga vihjamised, kui miskit toimunud on. Rõõm, kui meeste rindel asjad lõpuks päriselt sujuma hakkavad. Nentimine, et negatiivset jõuab blogisse rohkem kui positiivset, sest blogis on ju nii hea ennast välja elada ja halada, positiivseid asju seevastu elab rohkem päriselus läbi ja kui tuju hea, ei viitsi nii pikalt üldse kirjutadagi. Lohepikad postitused, milles kohusetundlikult möödunud kiire nädal kokku võetakse. Tööalased teemad – ving, kui palk on parasjagu s*tt, eelmise töökoha säästupoliitika, töökaaslased, kes vahel närvidele käivad ja kõik toredad asjad ka muidugi. Shoppamiste ülevaade (alati, kui miskit konkreetset vaja on, siis ei leia… Ja alati peab ikka kõik ostud täpselt üles lugema) ja nentimine, et kui raha on vähe, ei tohi üldse poodi minnagi, sest lõpuks ostab ikka midagi nunnut ja ebavajalikku. Tsensuur, millega aeg-ajalt blogi üle käima peab, sest vahel kirjutad kogemata liiga palju ja keegi saab kuskil kurjaks. Probleem sellega, et kunagi võis rohkem kirjutada – nüüd loetakse liiga palju ja kõik peab mitu korda üle mõtlema. Bloggerist WordPressi kolimise mõtted, et saaks postitusi parooli alla panna, mis aga siiski teostamata jäävad. Oma blogi välimuse võimalikult ideaalseks putitamine. Puslemaania – ma pole vist blogis eriti maininudki, aga ma olen täielik puslesõltlane ja maniakk. Koristusmaania – tükk aega võib südamerahuga suure segaduse sees elada, aga kui hoog peale tuleb, siis saab kõik suisa puhtaks lakutud. Suhtumine noorena laste saamisesse 😀 Jne jne jne.
Noo, plussid Muti kasuks on kahtlemata järgmised: tal on eriala ja hea töö ja oma elamine ja hall (just nimelt hall, see on oluline!) kass – kõik minu suured unistused, mis veel täitumata. No ja siis veel söögi tegemise oskus JA soov – neid ma tahaks ka endale.
Hahaa, ja kui ma lugesin tema kassi võtmise algusaegade poste, siis näen päris mitmeid sarnasusi vastsündinuga 😀
Jõudsin oma lugemisega eelmise aasta augustisse, nüüd lähen otsustavalt ära magama ka – kell on juba kolm läbi. Panen hommikul kümneks äratuse, et homme õhtul normaalsel ajal ära väsiks. Selline ööelu on ikka kurjast.
EDIT: Läksin ju küll siis. September on poole peal ja kell saab kohe neli.