Dec 162008
 

Tulime ekspromtidee korras emaga Pärnusse. Lihtsalt sellepärast, et ta nagunii üksi autoga läks ja ma tahtsin vaadata, mis kraam mul veel keldrisse peitu jäänud on (enda arust viisin küll kõik ära, aga mingid jõuluasjad olid kuskilt välja tulnud ja mingid köögiasjad on ka veel kadunud). Ja last näidata :P

Autos magas rahulikult terve tee, häälitses vaid lühidalt paar korda läbi une. Kodus sai tissi ja kiikus rahulikult turvatoolis, kuni me sõime.

Siis läksime Mehe vanaemale külla ja Plikal sai vist üheks päevaks uutest kogemustest kõrini. Algul käitus täitsa ilusasti, võttis tissi ja magas mingi aja Mehe õe süles… Aga mitte kuigi pikalt. Ja ülejäänud õhtu me teda magama ei saanudki. Järjest närvilisemaks läks, aga magama ei jäänud.

Nüüd oleme juba kolm tundi kodus ja kussutame teda unele. Vahepeal tissi otsas viis-kümme minutit magas, aga siis jälle kisa lahti.

Kisa vaheldub häälitsemisega ja ajutiste vaikusemomentidega, aga magama ei jää. Masendav. Kui järgmised päevad sama hullud on (tagasi Tartusse läheme ilmselt kolmapäeva õhtupoolikul), siis ma mõtlen küll kõik edasised reisid tõsiselt järele. Närvid on ka miskit väärt…

  6 Responses to “Esimene reis”

  1. Tavaliselt ka kõige erksama unega tited mgavad autos nagu miilenkid. Peab lihtsalt vaatama, et ta enne sõitu natuke aega üleval on, siis kõht täis sööta, kuiv mähe ja minek. Mul 2 kehvasti magavat last ja vahel oli autosõit ainus võimalus, et neid üldse magama saada.

    Marit,
    pikemat aega lugeja, esimest korda kommenteerija…

  2. Tihti aitab selliseid üleväsinud ja ülekruvinud lapsi tavapärasest erinev käitumine. Nt. riided selga ja õue, mis sest, et öö on juba otsapidi käes või autosse (see oli meil 100% õnnestumine).
    Oma õe protesteeriva kahekuuse, keda kussutades magama ei saadud, panin eelmisel nädalal nagu naksti magama, kui improviseerisin endale suurest sallist kandelina, laps sinna sisse ja hakkasin hooga mööda maja ringi kõndima.
    Enamasti on lihtsam, kui magama pannes lapse käed kinni on (kombekas, tekk, kandelina). See teeb talle kompaktsema tunde ja ta enda käed ei aja teda üles. Samas on ka selliseid lapsi, kes sellist kammitsetust vihkavad.

    Edukat katsetamist!

  3. kandelina tasub proovida küll. ma oma plikat sidusin juba alla kuuselt topeltristi ja vahepeal päeval tukkuski mul kõhu peal.
    käte sisse mähkimisega on küll nii, et mõnele mõjub rahustavalt, aga mõni tegelane (näiteks minu oma) hakkab juba pärast sündi puksima, et käed vabad oleksid.

    kaua te üleval olite?

  4. Üheni… Aga siis magas poole üheksani ka!

  5. Minu poeg on pea 4-kuune aga ikka veel aitab, kui ta pambuks seome. Teki sisse kõvasti, nii, et käed kinni ja ta nendega sahmida ei saa. Paar minutit ja nagu imeväel ta magab juba.
    Edu ja jõudu.

    P.S väga lahe blogi

  6. see, et väiksed reisud ja suured muutused ärevaks ajavad ja une sassi ajavad, see kestab ikka päris kaua … 2,5 aastasega peab ka ikka pikalt planeerima ja vaatama, et kuidas rahulikku reisi teha (kui ka ööbimine on). pean mainima, et mõlemal mu lapsel tekkis ca 3-5 kuuselt väga selge lemmik mänguasi/kaisuloom ilma milleta enam üldse magada ei saadud kuid tänu millele sai ka võõrastes kohtades/olukordades abi magamisel.

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.