Piimatoodetest, lutipudelitest ja üldse toitumisest
Sattusin lugema ühe blogi üht sissekannet, kus arutleti selle üle, millal ja milliseid piimatooteid väikesele lapsele anda võib. Selle blogi peategelane on Plikast umbes kolm kuud vanem ja kuna meid ootavad varsti samad küsimused ees, mõtlesin ka seda teemat natukene lahata.
Plika saab hetkel tissi õhtul enne tuttu jäämist, soovi korral öösel (tavaliselt ühe korra soovib ja mulle on tunduvalt mugavam seda soovi täita, kui üritada teda võõrutada, ehkki ma olen kindel, et ta ei söö öösel nälja vaid harjumuse pärast. kuni see mind ei häiri, söögu aga) ja varahommikul, kuni ma ei viitsi tõusta. Päeval saab ainult siis, kui mul on vaja teda kodus lõunaunne saada või siis eripuhkudel nagu näiteks täna pärast vereproovi-katsumust, haiguse ajal jne.
Muid piimatooteid ei saa ta hetkel rohkem, kui hommikusest pudrust, mida keedan tavalise piima ja veega pooleks. Mõned korrad olen talle natuke Pajumäe kohupiima andnud, Kessu juures jõi ükskord hea isuga keefirist ja banaanist tehtud smuutit, ükskord sai mu jäätist nokaotsast maitsta, aga see on üldjoontes kõik (kui ma nüüd midagi ei unustanud).
Muudest toitudest sööb ta erinevaid juurviljapüreesid natukese mahehakklihaga (aga see ununeb vahel lisamata – eks homme saame teada, kuidas vere rauasisaldusega lood on) ja puuvilju. Ja leiba ja kamapalle 🙂 Ka vist üldjoontes kõik.
Toitumisalased raamatud, mida ma ka ikka natuke tudeerinud olen, soovitavad, et laps peaks kuni aastaseks saamiseni pärast iga toidukorda ka rinnapiima või RPA-d saama. Mina vilistan sellise jutu peale. Ma tõesti usun, et Plika saab rinnapiima piisavalt ning harjutan teda teadlikult rohkem “päris” toidu peale – nii on mul endal päeva jooksul rohkem vabadust. Rinda anda kavatsen talle samas seni, kuni tal endal huvi on – õhtuti ja öösiti oleme ju nagunii koos.
RPA-d Plika saama ei hakka – see on üks, mis on kindel. Kui ta peaks just hommepäev tissist loobuma, siis ma ehk natuke kaaluks… Aga kui näiteks aastasena lõpetab, siis minugi poolest – ma ei usu, et ma peaks talle sel juhul enam väga RPA-d toppima. Ja nagu öeldud – minu poolest võib ta ka kaheaastaseni tissi saada.
Keefiri ja maitsestamata jogurtiga võiks teda tegelikult juba praegu harjutama hakata, ma pole lihtsalt veel vaevunud, kuna need on tooted, mida ise eriti ei tarbi ja seega kodus olemas pole. Paar korda olen spetsiaalselt Plika jaoks ostnud, aga ta ei tundnud eriti huvi ja olime sunnitud ise ära sööma 😉
Ülejäänud piimatooteid hakkan talle aktiivsemalt pakkuma siis, kui ta saab aastaseks – siis läheb ta nagunii vaikselt kodutoidule üle. Lehmapiima saab ka siis – me Mehega oleme mõlemad piimasõltlased, ei usu, et see meie lapsele midagi halba teeb. Kui millestki peaks allergia tekkima, siis on see ju kohe näha ja saab menüüd edaspidi vastavalt vajadusele muuta.
Lutipudeliga (Tommy Tippee oma, see tissikujulise lutiga, mille imemiseks tuleb rohkem vaeva näha) oli Plika kokkupuude nii suur, et kui ma tema esimesel kuuel elukuul väljas joomas käisin (aga sellises koguses alkoholi, et see tissitamist segaks, tarbisin ma suhteliselt harva), sai ta sealt eelnevalt valmis pumbatud rinnapiima, hiljem paar-kolm korda RPA-d (kui ma enam pumbata ei viitsinud ja rohkem juua tahtsin – aga kui ta jaanipäeva paiku RPA-st lihtsalt keeldus, siis ma rohkem enam ei proovinudki) ja suvel nii kaua vett, kuni nokaga tassi omaks võttis.
Nüüd joob toidu kõrvale ilusasti nokaga tassist iseseisvalt vett, väljas olles ka tavalisest pudelist või tassist/klaasist. Lutipudeli keetsin läbi ja pakkisin ära – järgmist pudilast ootama. Plikal seda enam vaja ei lähe 🙂 Millalgi hakkan teda ilmselt rohkem tavalise tassiga harjutama, aga eks me näe, millal täpselt.
Kokkuvõtteks nõustuksin ühe ülalmainitud sissekande kommenteerijaga: kui üks soovitab nii ja teine naa, siis usalda OMA sisetunnet. Sina tead kõige paremini, mis sinu lapsele hea on 🙂
