Jan 262011
 

Mahe Mark reklaamis FB-s üht põnevat raamatut – Madleen Simsoni “Toidu mõjust lapse arengule. Ma muidugi osta ei raatsinud, aga sain täna raamatukogust. Lehitsesin natuke ja ette jäi alapeatükk amalgaam- ehk maakeeli hõbeplommidest.

Ma ei tea, et mul oleks kunagi ühtki olnud… Või kui oligi, siis on need ammu valgete vastu vahetatud. Mäletan, käisin kaks kuud enne 19. sünnipäeva hambaarsti juures, et veel tasuta kõik korda teha – nad vahetasid mul toona kõik vanad plommid ka välja. Oli mõni neist vanadest hõbeplomm? Tõesti ei tea, pigem mitte, peaks emalt küsima, tema ehk mäletab paremini.

Igatahes pole mulle mitte kuskil enam aastaid hõbeplomme pakutud. Ma arvasin, et neid Eestis enam üldse ei pandagi! Abikaasa ütles aga, et tal on paar tükki suus ja viimati Pärnu hambapolikliinikus oli veel küsitud, kumba plommi ta tahab. Ta õnneks võttis tavalise.

Seda ma tean, et UK-s on hõbeplommid riikliku standardhinnaga (lähed hambaarsti juurde ja olenemata aukude arvust maksad ühe kindla summa, umbes nii), aga valged plommid tunduvalt kallimad. ÕNNEKS ma ei jõudnud seal hambaarsti juurde.

Sest see, mida ma nüüd raamatust lugesin, oli ikka täiesti õõvastav. Minu vastumeelsus hõbeplommide vastu oli siiani puhtalt koleduse pärast – no hall ju. Ja nagu mainitud, ma arvasin, et neid Eestis enam ei pandagi, pole sellele teemale juba aastaid mõelnud.

Igatahes eraldavad need plommid aja jooksul kuludes organismi elavhõbedat ja see teatavasti mürgitab. Ja eemaldada ei tohiks neid plomme ilma spetsiaalse kaitsevarustuseta, sest siis läheb elavhõbe igale poole laiali – kahjulik nii patsiendile kui arstile.

Põhjamaades ei soovitata neid panna rasedatele, Rootsis ja Norras on üleüldse keelatud.

Eestis on ainult üks hambakliinik, kes nende plommide eemaldamisel mingeidki turvanõudeid järgib. Polnud küll öeldud, milline.

Uhh, vastik hakkas, ausõna.

Ja siis ma googeldasin ja lugesin siit, et amalgaamplommile pole hea asendus ka valguskõvastuv, sest see sisaldab samuti raskemetalle. Ja ma olen täiesti kindel, et just selliseid mu suu täis ongi :P Aga seal pole pikemalt kirjas, kui kahjulikud need siis on, ma ei viitsi hetkel edasi uurida ka. “Tsement”, tsirkoon ja keraamika olevat paremad lahendused. See kõik ei ütle mulle absoluutselt mitte midagi, aga ma küsin järgmine kord hambaarsti käest üle. Vaatame, mis tema arvab.

Abikaasa suust tahaks need hõbeplommid igatahes kiirelt välja saada. Huvitav, kus see turvanõudeid kasutav kliinik on…

Ja paljud kindlasti ütlevad, et igasugu asju väidetakse ja mõeldakse välja, aga kõik ju käivad hõbeplommidega ja pole viga midagi. Ma ei viitsi sellele kuidagi vastu vaielda, aga ennast ja oma perekonda hoian küll amalgaamplommidest edaspidi kauge kaarega eemal. Ja teiste täidisevariantide kohta katsun ka põhjalikumalt uurida.

Hee, siit leidsingi ühe uudise, mis kinnitab, et kõik on ohutu ja hea, et elavhõbedat eraldub nii vähe. Jajah, paari aastaga saab ju küll mingeid põhjapanevaid järeldusi teha.

No eks igaüks ise teab, mida omale suhu panna laseb…

Oeh, palju kergem oleks elada “pimedana”. Kui ma millestki kahjulikust midagi ei teaks, ei peaks ka pidevalt muretsema või üritama selgusele jõuda, keda uskuda. Paraku olen juba noid teemasid nii palju uurinud, et tagasiminekut enam pole. Ja kõigi selliste vaieldavate teemade puhul eelistan ma alati valida võimalusel selle variandi, mis on tervisele ohutum. Väitku siis skeptikud, mida tahes.

  7 Responses to “Ohtlik hambaravi”

  1. Mul voeti kunagi Ameerikas koik hobeplommid valja, mingit turvavarustust neil kul ei olnud :)

  2. Ohtlikud või mitte – ise kaldun arvama, et on küll ohtlikud – aga "hõbeplommid" paisuvad tasapisi aastate jooksul ning võivad hamba nii öelda "lõhki ajada". Ise lasksin 2002. a paiku endal kõik hõbeplommid välja vahetada (just nende valguskõvastuvate vastu muidugi…), aga üks hammas, milles seda ikka kohe kapaga oli olnud, nii et hambast veel vaid "müürid" alles, kaotas tänavu suvel poole sellestki :( Aga jah – mingit erilist turvavarustuse kasutamist ma küll ei täheldanud hõbeplommi puurimisel.
    (Need valguskõvastuvad plommid pidavat aga ajapikku hoopis kokku "kuivama", mistõttu nad "välja kukkuda" võivad.)

  3. Nagu ma aru sain, siis häda ongi selles, et enamasti eemaldatakse hõbeplomme täiesti tavalisel moel – probleemi ignoreeritakse põhjendusega, et elavhõbedat on nii vähe, ei tee see midagi. Aga tegelikult päris nii ei ole.

    Eks iga inimene on erinev, paljud organismid sellise elavhõbedamürgituse peale väliselt kuidagi ei reageeri. Kuidas see aga pikemas perspektiivis mõjub (koos ülejäänud muu saastaga, mis tänapäeval kõikjal sisaldub), seda ei tea keegi.

    Fakt on, et mitmesuguste haiguste levik järjest kasvab. Põhjendusi ja vabandusi leitakse mitmeid, kus on päris tõde, seda ei tea ilmselt keegi, mina ammugi mitte :)

    Lihtsalt jah… Kui on mingigi vaieldavus mõne sellise asja ohutuses nagu näiteks amalgaamplomm, siis eelistan noil puhkudel pigem karta, kui kahetseda. Ma arvan, et nii palju võlgnen ma oma kehale küll.

  4. Elan Kanadas ja lasin siin hiljuti koik oma amalgaamplommid eemaldada ja mingite keraamika-plastiku segust plommide vastu valja vahetada, mis pidi olema koige turvalisem. Need pandi mulle suhu Eestis vist kusagil 90-ndate alguses Siin Kanadas ja ka USA-s on samuti ametlik/riiklik seisukoht, et need on tervisele igati OK, mis pole muud kui poliitiline jura – kardetakse nimelt massilisi kohtuprotsesse ja seetottu ei julgeta neid keelustada. Mulle aga on mu plommid (oli neid tervelt 5 tukki, uks veel vaga suur) ammust aega muret tekitanud. Hakkasin ukspaev YouTube’st nende kohta pohjalikumalt uurima ja pilt, mis mulle avanes, oli kohutav. Tormasingi siis ummisjalu kohe spetsiaalse hambaarsti juurde, kes need mul valja vahetas. See lobu laks kull vaga kalliks maksma, aga mu hingerahu oli seda igati vaart.
    Protseduur oli jargmine. Tilgutiga sain igaks juhuks megadoosi (25 grammi) C vitamiini, mis pidi aitama protseduuri jooksul kogemata verre sattunud elavhobedat neutraliseerida ja valja uhtuda. Nina kaudu sain hapnikku, hammas, mille kallal tootati, oli kummikilega isoleeritud, mu suus oli vaakumtoru ja suu kohal torbik, mis ohku sattunud elavhobedaaurusid imes. Kokku kestis see koik pisut ule nelja tunni. Loualuud olid parast paris krampis.
    Algselt oli mul neid plomme vist rohkemgi aga need on saanud aastate jooksul valja vahetatud muidugi ilma vahimate ettevaatusabinoueteta. Elavhobe on teatavasti uks murgisemaid aineid uldse ja uskumatu, et midagi seesugust inimestele suhu on pandud ja pannakse veel praegugi. Igatahes kui need suust eemaldatud on, on koik hambaarstid kohustatud panema need ohukindlasse konteinerisse ja kohtlema neid ohtlike jaatmetena! Kas pole absurdne?

  5. Ainuke põhjus miks ma veel Tšehhi sõitnud pole eemaldama on see et pean enne igaljuhul beebid rinnapiimast võõrutama, kuigi tegemist on maksimaalselt turvalise eemaldamisega. Hg-d saab keha ikka nii palju et rinnaga toitmise ajal seda ei tehta, va juhul kui plomm on problemaatiline ehk kui ta korrosiooni tõttu tõsisemalt lekib või kui ta on ühenduses teiste metallidega ja galvaanilisest efektist tõsisemalt lekib. Minule on see aine põhjustanud nii autismi kui skisofreeniat ja palju muid tervisehädasid mis sellega kaasas käib. :D

  6. Ühesõnaga mind ka huvitab et milline kliinik siin Eestis ja milliseid turvanõudeid kasutab. Ühe saidi pealt leidsin ühe Soome arsti nime ja telefoninumbri ja isegi aadressi aga telefoninumber ei töödanud. Oleks küll tunduvalt lihtsam lastega Soome minna kui Prahasse.

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.