Arutasime Abikaasaga täna, kuidas toidu arvelt kokku hoida, ilma et kvaliteet kannataks. Jõudsime ühisele järeldusele, et mahl ja sink on ilmselt need asjad, millele meil kõige rohkem tarbetut raha kulub. Ja suurendama peaks muidugi eelkõige värske kraami ja igasugu juurikate osakaalu.
Otsustasime mahla joomise ära lõpetada. Võib ju ennast petta sellega, et mahl on oh kui kasulik, aga poemahlad, mis pealegi suhkrut sisaldavad (meie suur lemmik on ju virsik, seda ei saa ilma kuidagi), ei ole mingid suuremad vitamiiniallikad. Niisiis tuleb sellest mahlajoomise harjumusest/sõltuvusest lihtsalt vabaneda ja ongi kõik. Kui on janu, joome edaspidi kraanivett :P
Ploomimahlaga on väheke teine asi – see pole meie jaoks lihtsalt mahl, see on elutähtis osa meie lemmikmagustoidus jäätisekokteilis. Kui veel ise jäätist tegema ka hakata, siis see patt võib meile jääda, arvan ma. Lihtsalt mitte liiga tihti.
Aga ma tegin just statistikat, olen ju aasta algusest saadik kõik ostetud toidu usinasti kirja pannud. Nii et tean nüüd täpselt, mida me kahe kuu jooksul söönud oleme. Sain 75 erinevat asja, sorteerisin selle listi kogusummade järgi.
Tabeli tipus kroonis etteaimatavalt piim. Kahe kuuga 107 liitrit, €48. Nojah, sellest 107 liitrist on 31 liitrit maapiima, mis pärit Abikaasa sugulaselt, aga maksta lubas ta vaid ühe korra, siis sai 10 liitri eest… Nii et 21 liitrit on põhimõtteliselt tasuta.
Teisel kohal on mahl – 52 liitrit, €42. Sellest 36 liitrit virsiku- ja 14 liitrit ploomimahl, mõni muu ka veel. Noh, meil on hetkel 16 pakki mahla kodus varuks ka… Aga kui see otsa saab, siis juurde ostame vaid ploomimahla ja sedagi mõõdukas koguses.
Kolmandal kohal on sink – 3,7 kg, €24. Võileibade söömist tuleb vähendada, aga mitte liigselt – mu hommikukohv ja võileivad on pühad, see käib mõnusa päeva algusega kokku. Ja küüslaugujuustu-singi-kurgi leivad on ühed suured lemmikud… Noo, ma mõtlen, et ehk katsun üle päeva võileibu ja putru süüa. Ehkki putru süües läheb kõht tunni-paariga tühjaks, täiesti masendav. Ja hommikul krõbuskeid süüa pole mulle kunagi meeldinud. No eks näis. Tegelikult oleks suur asi juba seegi, kui võileivad jääks vaid hommikusöögiks, praegu on need liiga sageli ka minu lõunasöök või meie hilisõhtune snäkk. Ehk peaks hoopis nende kordade vähendamisele keskenduma ja hommikusöögi esialgu rahule jätma.
Neljandal kohal on maitsestamata jogurt – 12,4 kg, €20. Plika on jogurtisõltlane ja mulle maitseb ka, kui maasika- või vaarikamoosiga segada, njämm. Jogurtit hakkan ise tegema, saab kolm korda odavamalt.
Viiendal kohal – pelmeenid! 3,9 kg, €15. Korra kuus pelmeene süüa oleks täiesti okei, aga kahe kuuga kümme pakki on liig mis liig. See on puhtalt meie enese organiseerimatuse küsimus – nädala menüü tuleb ette teha, poes teadlikumalt käia. Siis juhtub vähem seda, et poest midagi tuua ei oska, õhtul on aeg hiline, ise oleme väsinud ja tüdinud, ja jälle viskame pelmeenid pannile.
Kuuendal kohal valmistoit, €14. Kaks korda tõi Abikaasa töölt mulle sooja toitu, Rootsi-reisile ostsime laeva salatit kaasa ja tagasi tulles Pärnu tee peal mingit sooja kraami. Ja ükskord tuli selline koogiisu, et Abikaasa tõi Selverist. Reisida on juba küll saanud, raha selleks enam nagunii pole :P Ja ülejäänu on jällegi organiseerimatuse küsimus – vabalt oleks saanud ise süüa teha ja kooki küpsetada.
No ja sealt edasi suhkur (1,5 kg – €12), juust (4,3 kg, €12), makaronid (7 pk/3,2 kg – €11), kohv (2 pk/1 kg – €10), kohvikoor (26 pk/5,2 l – €10), jäätis (6 l – €8), leib (12 tk/6,8 kg – €8), majonees (4 pudelit/3,6 kg – €8), suitsuvorst (3 latti, €8), või (6 pk/€7), hapukoor (9 pk/4,5 kg – €7), pasteet (1,5 kg – €7), jahu (2,75 kg – €6), sai (14 tk/4,9 kg – €6), riis (1,5 kg – €6), munad (70 tk, €6), hernesupp (3 purki – €5), hakkliha (2 kg – €5), kartul (11 kg – €5), suitsulatikas (2 tk – €5), kohupiim (1,3 kg – €5), banaan (2 kg – €5), kurk (1 kg – €4), pomelo (2 kg – €4).
Nonii, nüüd sai top 30 kirja. Värskest kraamist jõudsid sinna ainult banaan, kurk ja pomelo, sedagi täitsa lõpus. Panen ülejäänud asjad ka kirja, aga summasid ja koguseid ei viitsi rohkem kribada.
Õli, (maitsega) jogurt, kaerahelbed, kanafilee, sojakaste, šampinjonid, kapsas, tatar, kaneel, keefir, manna, heeringafilee, rosinad, salat potis, sinihallitusjuust, šokolaad, kakao, sinep, merevaik, idud, kamajahu, Plika krõbuskid (no need kamapallilaadsed), sibul, tomatipasta, kanakints, porrulauk, apelsin, kirsstomat, lillkapsas, marineeritud pepperonipaprika, vürtsikilu, kiivi, külmutatud herned ja oad, küüslauk, ingver, kartulitärklis, rosinakukkel, redis, tuunikala õlis, hiina kapsas, odrakruubid, porgand, kaalikas, sidrun.
Kõige mõttetum osa kogu selle kraami hulgast on kahtlemata pelmeenid, valmistoit, šokolaad, Merevaik ja rosinakuklid. Jogurtit ja majoneesi loodan edaspidi ise teha, mahla ja singi tarbimist oluliselt vähendada, saia asemel pigem sepikut osta. No ja palju-palju-palju rohkem värsket kraami. Idusid võiks ise idandada.
Piimatooteid tuli kokku 115 liitrit ja 30 kg, lihatooteid 14 kg, kala 1 kg, puuvilju 7,5 kg, kartuleid 11 kg, juurikaid ja värsket kraami ka 11 kg. Ega need kilod vist otseselt midagi ei ütle, aga no ilmselgelt on näha, kus võiks vähendada ja kuhu juurde panna…
Muidugi on meil kapid praegu varusid täis ka – mahla, pastat, kõikvõimalikke kuivaineid, riisi, kartulit jne. Et ega me tegelikult kõike seda ära söönud veel pole. See selleks.
Üks on selge – piimajoomist siin majas vähendama ei hakata :D
Aga üldiselt oli päris hariv enda jaoks seda statistikat teha. Üritame märtsis tunduvalt teadlikumalt toituda, eks kuu aja pärast siis vaatame, kas asi on paranenud!
11 Responses to “Selle aasta toidu statistika”
Leave a Reply
This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.
Kuidas sul pudrust kõht nii ruttu tühjaks läheb? Mismoodi sa seda putru teed? Kui suur kogus igale inimesele?
Meil on hommikupuder suht igapäevane. Enamasti Nordicu kiirhelvestest midagi, valik on päris suur, saab nädalas igal päeval erinevat teha. Varem tegime neljale inimesele ühest liitrist piimast, viimasel ajal liitrist kolmele inimesele. Üritame ümber õppida ja veega teha. Piim pudru sees ei anna midagi õieti juurde, nagu aru olen saanud. Ja toitumisspetsialisti soovitusel peaks tegema ca 300 ml inimese kohta kui puder on hommikul ainuke asi menüüs, st kui pole kõrvale võileibu või midagi muud.
Lõunasöögini ikka kannatab ilusti välja niimoodi.
Kuidas teil majoneesi nii palju läheb? Mul alati probleem, et pudelitäis aegub enne, kui poolgi saab otsa. Tead, Sa võiksid täitsa müüa seda statistikateenust, ise ei viitsi. Hea oleks kui keegi korra kuus võtaks tsekid ja annaks tagasi sellise Exceli tabeli :)
Pudru koha pealt jään vastuse võlgu – ma pole ENDALE juba VÄGA ammu putru teinud. Olen söönud siis, kui ema tegi… Londonis sõin vahepeal töö juures… Viimati Rootsi laeva peal hommikusöögiks… Ma ei tea. Plikale teen 2 dl piimast, aga no tema on väike.
Kui ma nüüd seda pudru asja tõesti ellu viima hakkan (ei ole veel kindel), siis proovin suurema kogusega.
Majoneesist teeme riivitud juustu ja küüslauguga seda möginat, mida leivale-saiale paneme. Nagu mainitud, siis koos singi ja kurgiga superhea. Niisamagi on, aga me oleme eriti ära hellitatud. Vanasti tegime majoneesi-hapukoore kastet ka tatrapudrule, vahel kartulitele ja ahjuvormidele, aga see aasta pole selliseid toite teinud. Aa, ja kui muna sööme saia peal (viimasel ajal kord nädala või kahe jooksul), siis ka majoneesiga.
Majoneesi on ju nii väikestes pudelites olemas, et igaüks peaks endale sobivaima leidma. Mind häirib pigem see, mis koostises kirjas, nii et kavatsen nüüd ise proovida, paar retsepti on välja vaadatud. Kui ökopoodi satun ja õli juurde osta saan, siis teen ära!
Hea põhjalik statistika. Mõnus lugeda, peaks endale ka tegema :)
Millist sinki te sööte muidu? Meie pere ei söö sinki, ega muid töödeldud lihatooteid üldse. ainus natuke töödeldud liha ongi hakkliha, aga see siis ka puhas veisehakkliha. Ma pole uurinud, võib-olla on mõni puhas sink ka saadaval?
Ja mis pelmeene te sööte?
Pelmeene meie pere samuti ei söö, sest nagu singigagi, ma pole viitsinud uurida, ka son mõni puhas saadaval. Samuti ei ole ma praadimise usku, aga keedupelmeen ei maitse :P Kuidas sa neid teed?
Aga jah, hakka rohkem ise kokkama :D
Sööme täiesti suvalist sinki, mis maitsev tundub, enamasti valime selle hetkel soodushinnaga olevate seast – Maamehe sink, suitsuribiliha jms. Täis E621 ja muud jama, samuti kuulsin, et neid laiatarbe sinke töödeldakse keemiaga, et suitsutatud maitse külge saada… Depressiivne.
Suitsutatud tooted meeldivad üldse väga, mis on juba iseenesest suht ebatervislik :P
Väga-väga oleks vaja leida koht, kust saaks mõne väiketootja puhast sinki. Suva sest märgist, peaasi, et poleks sisse topitud lisaaineid, et oleks suitsutatud PÄRIS suitsuga. Kõige loogilisem oleks seda turult otsida, aga turul ma praeguse lumega üldse ei käi ja ei oska seal ka eriti valida – ka turul hakkavad rohkem hakkavad silma suurte firmade tooted jne. Natuke saamatu olen selle koha pealt.
Pelmeenid on sel aastal olnud peamiselt Uvic hiina pelmeenid (ok maitse ja lihasisalduse protsendiga, Selveris oli mitu korda soodushind). Ükskord tegin suure vea ja proovisin mingeid selliseid Rimi omi, mis tundusid lihasisalduse protsendilt ok – midagi jälgimat pole kunagi saanud.
Praegu on pelmeenivarud täiesti otsas ja põhimõttelise otsuse kõrval nende söömist kõvasti vähendada on ka teine põhimõtteline otsus süüa ainult Maahärrat või Mafiat – ühesõnaga ilma E621 sisalduseta. Pikemas perspektiivis tahaks ise pelmeenitegu proovida. Siiani pole ainult aru saanud, kas neid saaks ka pikemaks ajaks külmutada või mitte.
Praadimise usku pole mina ka, pelmeenid maitsevad praetult sellegipoolest rohkem. Mina ju eriti süüa ei tee, see on Abikaasa teema. Varem ta keetis ja väitis, et talle maitseb nii rohkem… Nüüd on meil suur ja mõnus wok-pann, selle peal on ta hakanud praadima ehk et maitse-eelistus vist muutus :) Tuleks lihtsalt vähem süüa, siis pole ka vahet, et vahel praeme.
kuidas te nii vähe liha sööte? ma vaatasin, et nimekirjas nt sealiha või loomaliha polegi :D. kas te tõesti ei söögi liha (v.a hakkliha, mille kogus kahe kuu peale on ka tegelt väike).
ja sink.. me ostame Tartus sinki turult. seal ikka leidub keegi, kes ise suitsetab. maitse ja olemus on poesingist ikka hoopis teistsugune.
singi asemel võib teha ka ahjuliha. no et küpsetad ahjus suurema tüki liha ära ja siis kasutad seda võilevale panekuks.
selline nimekiri on tõesti innustav. ma tahaks enda kohta ka teada, et mida me kõige rohkem tarbime. ma pakun, et hapupiimajook, keefir, juust ja liha :D .
ps! kõike head ei saa ka nimistust välja jätta. ma arvan, et kui on isu šokolaadi järgi, siis pigem anda 1x sellele järele. muidu nagu polegi miskit n-ö meeldivat menüüs. ongi ainult kohustuslik kokkuhoid ja mõnu üldse mitte.
Huvitav statistiline materjal.
Mul tekkis ainult see kysimus, et kas sellise poenimekirjaga toidulaud kuidagi yksluine ei tule. Ei n2e seal n2iteks eriti maitseaineid ja maitsetaimi ja salatimaterjali.
Et ehk viitsid kirja panna ka mis laadi toite teete.
Ikka on p6nev ju teise pere supipotti piiluda. Ehk saab m6ne hea idee.
1,5 kg suhkurt €12???? uskumatu, teie tarbitav suhkur on kallim, kui juust. Ma tean küll, et tarbite mingit tervislikumat, aga kas see on siis tõesti NII kallis??
Hernesuppi saad väga lihtsalt ka ise teha, keetmine võtab ainult kaua aega, aga mina leotan tavaliselt herned enne pehmemaks (keev vesi peale ja kaane alla).
Meie joome ise enamasti nüüd "kodumahla", kui papa kodus on, siis tema ostab mingit mahla või siis ma ise ostan ka ainult ploomimahla või jõhvikat (kuigi viimane on suht mõtetu, järgmine aasta püüan ise jõhvikale minna ja ise teha).
Meil muidugi see eelis, et nt kartul, porgand, sibul ja punapeet on (oli, sest 3 viimast selleks aastaks juba otsas) enda kasvatatud. Liha tarbime ka suht vähe. Üldiselt üritan ka hommikuti putru teha, nüüd lasteaiapäevadel ei ole jõudnud ainult :(
Lihaga on selline lugu, et eelmisel aastal saime Abikaasa töö kaudu suurema koguse (märgita, aga puhast) sealiha – see oli seapraena sügavkülmas, aga külmkapp oli vahepeal väljas, nii et sügavkülmas olevad asjad sulasid, pidi kiirelt ära tarbima, lihast sai täiega kopp ette. Aga tavaolukorras me ikka aeg-ajalt sööme sealiha küll. Muuhulgas ka singi asemel leiva peal. Aga loomaliha pole tõesti üldse ostnud, lihtsalt oleme haaranud hakkliha, kõige kiirem ja nö lollikindlam.
Me absoluutselt mitte kunagi ei keela endale midagi, kui suur isu on. See, et me nii vähe šokolaadi ostsime, ei tähenda ju, et me seda ka nii vähe sõime :P Jõuludest oli kingitud kommi ja muud kraami alles jne. Eesmärk ongi süüa pigem tervislikumat magusat ja šoksi-komme siis, kui kingitakse… Või noh, kui jube suur šoksi isu on, siis Abikaasa saab kord kuus osta töö juurest head šoksi 50 krooni kilo, mingid tootmisjäägid, katkised tükid. Aa, ja ökopoest šokolaadi osta ei viitsi, tume ei maitse ka. Ma pole selline šokolaadisõltlane, et peaks vajalikuks ennast tumeda peale ümber harjutada. Söön pigem külas või kingitud või kui tõesti ise osta, siis Abikaasa töö juurest pärit šoksi. Aga pearõhk on näiteks jäätisekokteilil, ise tehtud kookidel, mannavaht maitseb, maitsestamata jogurt oma sügavkülma toormoosiga on mõnus ja tervislik. Jne jne jne. Aga ma pole elu sees istunud, hambad ristis, kui millegi järele jube isu on, sest lihtsalt põhimõtte pärast ei osta. Kui väga tahan, siis ostan ka, kui ostmata jääb, siis järelikult isu polnud ikka nii suur :D
Mis puutub üksluisusesse, siis selle postituse sisuks on statistika toidust, mida me selle aasta jooksul reaalselt ostnud oleme. Natuke allpool on postitus "Toidust, täiesti ausalt" – seal on kirjas kõik toit, mis meil kodus hetkel olemas. Maitseaineid on seal mõningal määral rohkem, aga ega me neid väga palju ka ei kasuta. Ahjaa, tolles postituses ununes mainimata meie sügavkülmutatud maasika- ja vaarikamoosi ning mustikate varud, neid veel ikka jätkub.
Londonis elades oli meil välja kujunenud võrldemisi mitmekesine ja tervislik toidulaud, olid harjumused kindlatest kohtadest ja kindlal ajal osta… Eestis elasime pool aastat ema juures ja nende tehtud toidu peal, nüüd kolm kuud omaette üle pika aja jälle ise kokates ongi toidulaud meeletult üksluine – peamiselt kartul või pasta mingi kastme või lisandiga, vahel harva suppi, liiga palju pelmeene ja võileibu. Aga seda kõike ongi eesmärk muuta, et saada tagasi Londoni seis… No veel parem seis tegelikult :)
Suhkru ja selle alternatiivide kohta on kõik ka selles alumises toidupostituses üksikasjalikult kirjas.
Kommenteerin Sinu blogi nüüd siis esimest korda, kuigi näpud on kibelenud seda ka varem tegema kuid kuidagi on see nii jäänud.
Loen vist Su blogi nüüd juba igapäevaselt viimased kuu aega ja sattusin siia nagu ikka surfates – üks asi viib teiseni ja siin ma olen.
Nüüd viimasest postitusest. Esimene asi mis silma hakkas – kuidas teil juustu kilohind tuleb odavam kui kohupiima või mõne muu toote oma (suhkrust ma ei hakka rääkimagi)?
Kas on hoopis trükiviga?
Sellise kilohinnaga €2,8/kg saab ainult juustulaadset toodet (1kg juustu tegemiseks kulub ~10l piima ja kui piima kokkuostuhind on 0,32/l siis ei ole kuidagi võimalik).
Pudrust. Meie pere teeb/üritab teha iga päev putru ja seda võiamlikult palju ikka piimaga. r.-le ütleks, et tee kaks putru üks piimaga ja teine veega ja maitse ja siis loodan, et võtad oma sõnad tagasi:"Piim pudru sees ei anna midagi juurde…" . Veepudru on veepudru.
Me paneme veel võid ka natuke sisse – tuleb veel parem. Samas see on õige, et täiskasvanu peaks putru ikka mehiselt sööma, et kõht varsti tühjaks ei läheks.
Pelmeene saad samuti ise palju ette teha ja paned sügavkülma – seal seisavad nad päris kaua, enne kui mingit pahaksminemise märke ilmutama hakkavad. Kui kaua aga täpsemalt, ei oska öelda.
Ja lõpetuseks, miks te omi oste http://www.nupi.ee/ lehel üles ei märgi? Kui seal end kasutajaks teed, ja oma ostud sisestad, siis saad neid pärast vaadata. Statistika osas võiksid nad seal oma värki parendada aga tundub igatahes asjalikum kui excelisse panna.
Ja tubli oled, kiidan teie tegemisi ja maailmavaadet ja suhtumist!
Edu!
P.S. ühes varasemas postituses mainisid Luunja kurke – ma ei taha küll turumutikülapingijuttu kuulutada kuid ma olen kuulnud, et nad pidavat oma kurke klaasvilla sees kasvatama – pole vist eriti öko.
Mhm, ega ma eile hilisõhtul välja ei jaganud, et kuidagi kahtlaselt odav (vat eurodes ma veel nii pimesi ei mõtle ka). Vaatasin üle, kirjas on, et 3 kg ja 5.24, mis ilmselgelt ei saa olla tõsi. Mäletan, et saime koos juustuga toona vist ka tšeki ja sealt ma need maha kirjutasin. Tegelikkuses on sealne juustu kilohind 75 kr ehk veidi alla 5 euri. Saime toona vist terve lati – palju kaalub latt? Sellest võib siis aimata, kas hind on õige või kogus. No see selleks, ma ei viitsi parandama ka hakata, ega see midagi reaalselt ei muuda :)
Suhkru hinnas ei ole viga, mul on röögatult kallis indiaanisuhkur. Aga lugesin täna just selle kohta, kust saab 60-kroonise kilohinnaga igati head suhkrut, kavatsus on seda varuda. Ei tea küll, millal Tallinna satun…
Ma ise arvasin ka, et küllap saab omatehtud pelmeene samamoodi külmutada. Kunagi on plaanis, aga mitte enne, kui remont tehtud, elektrisüsteem uuendatud, sügavkülmik ema juurest siia toodud, teine juurde ostetud, uus külmkapp kah. Praegu ei mahu midagi õieti ära ja korralikult ei suuda külmutada.
Selle statistika jaoks kasutasin Excelit, ostude kirja panemiseks kasutan muidu sellist programmi – http://sites.google.com/site/dsbudgethome/ Teeb ilusasti igasugu muud kokkuvõtted minu eest ära, aga jah, nii detailselt toitu lahkama pean ikka käsitsi :P