Lasteaiast ja taaskasutusest

Täna oli Plika esimene “päris” lasteaiapäev. Kui reedene kasvataja oli hästi nooruke ja armas, sai lastega väga hästi läbi ja meeldis väga, siis teine kasvataja, kellega täna kohtusime, oli 13-aastase kogemusega ja ka tohutult mõnus. Rääkis kohe pikalt ja laialt, mida nad seal teevad, kuidas reeglid on… Rõhutas, et igasuguste probleemide korral tuleb alati rääkida, sest oluline on koostöö ja laste turvatunde tekitamine. Et harjutamiseks peaks võtma aega, et kindlasti ta helistab kohe, kui on mingi probleem… Et sööma ei sunnita, ta mäletab enda lasteaiaajastki, kui vastik see oli.. Et igasugu joonistamiste-meisterdamiste puhul võtab ta aega ka selleks, et iga lapsega individuaalselt tegeleda jne jne jne. No tõesti igati kompetentne ja kogu tema jutt istus mulle hästi, sobis minu kasvatuspõhimõtetega. Ja ta ütles, et tema jaoks on ka lasteaias ikkagi kasvatajad ja õpetajad alles koolis, et tema ei suuda ümber harjuda. WIN! Lapsed hüüavad kasvatajaid enivei tädiks (ja nimi otsa), nii et seal vahet pole.

No igatahes, üheksaks me läksime ja kuna Plika jälle minust välja ei teinud, siis ma läksin kümnest ära. Poole kaheteistkümneks kutsuti tagasi, sest täna ta veel sööma ei pidanud, nii et seekord siis enne lõunasöögiaega koju.

Kui ma järele jõudsin, olid nad ikka veel õues – kasvataja ütles, et Plika oleks nagu aasta aega juba aias käinud. Tuli ilusti tegevustega kaasa, kuulas sõna ja nii edasi. Homsest alates hakkab ta lasteaias hommikust ja lõunat sööma, järgmisest nädalast proovime ilmselt magamist ka.

Arutlesime Abikaasaga, kes Plikat aeda viima hakkab. Kuna ma nagunii Poisile hommikul putru keedan, siis võiks ma ju Plikale ka süüa anda ja ta alles üheksaks viia. Samas need kaks päeva vara tõustes pole Plika kuigi isukas olnud, seega tundub lasteaias söömine loogilisem. Ja ma ausalt ei viitsi igal hommikul Poissi selleks riidesse toppida, et Plikat viima minna… Abikaasa sai oma ülemusega läbi räägitud, tema tööaeg on nüüdsest ametlikult 8-16.30 asemel 8.30-17 (nagunii kippus see juba enne sedaviisi libisema – hommikul jäi hiljaks ja õhtul läks kauem), nii et ta saab enne tööle minekut Plika ise aeda viia – hommikusöök on pool üheksa, sobib hästi. Selle 15-minutilise jalutuskäiguga peaks Plika kenasti üles ärkama ja näljasemaks muutuma (võtsin täna aega – üksi lähen kiire kõnniga viis minutit, Plikaga longime 15).

Homme on Abikaasal veel vaba päev, seekord tema viib ja toob Plikat – tahab ka rühma näha ja olukorraga tutvuda.

Täna oli mul veidi peale ühte hambaarst ja pool viis kosmeetik – no ei õnnestunud aegu järjest saada. Kuna Abikaasa oli nagunii kodus ja see oli ühtlasi ka laste lõunaune aeg, siis kasutasin juhust, et nende kolme tunni jooksul erinevaid taaskasutuspoode külastada. Selles mõttes muidugi veidi feil, et esmaspäeviti on mitu tükki kinni, osadesse ma ei jõudnud, osadesse ei viitsinud, aga käisin silla juures Ringluspoes (sealt pole ma kunagi eriti midagi leidnud, ainult mõned väikesed alustassid, mis ka peretüli käigus puruks loobitud said :D) ning Tallinna mnt Humanas ja Sõbralt sõbrale poes.

Sõbralt sõbrale on mu konkurentsitu lemmik Pärnus. Seal on kraam kuidagi mõnusam ja mitmekesisem kui mujalt, täiesti suvalisi ja jaburaid, aga vajalikke ja vahvaid asju leiab. Ma olen mitu nädalat üles tähendanud nimekirja, mida kõike mul taaskasutuspoodidest vaja leida oleks – vaase, suurt kaussi, kohvitopsi, puust lusikaid ja nuge, koridorivaipa ja muud taolist. Nõusid ja lasteriideid piilun alati, seda nagunii.

Täna leidsin sealt ühe tassi (50 senti), vaasi (€1.40), puust lusika, noa ja orgi (€1, 30 ja 20 senti).

…Plikale kleidi (s104, 90 senti) ja maasikaga pluusi (s110, €1) ning (HAHA) kolmandale lapsele või mõnele tutvusringkonna titele kaks nummit kirjut mütsi (mõlemad 50 senti), body (s62, 20 senti) ja tudukombe (vist s68, 40 senti).

No päriselt noh, ma ei suuda ostmata jätta eriti nunnusid ja eriti odavaid titeriideid. Ma olen täiesti kindel, et saame kunagi veel vähemalt ühe lapse ja minu meelest on nii, et kui otsida just mingit kindlat suurust või eset, siis on lootus seda odavalt ja ilusalt leida palju väiksem. Ma ei osta arutult titekraami kokku, aga no 20 ja 40 sendi eest mõned eriti armsad ja praktilised asjad – iga kell. Kui endal vaja ei lähe, siis lapsi sünnib sõpradel-tuttavatel kogu aeg, saab neile kinkida.

Samamoodi olen otsustanud, et suuremaid suurusi võin samadel tingimustel ette osta – peab olema eriti kena ja eriti odav. No näiteks Humanasse on kavatsus reedel tagasi minna, siis on kõik lasteriided 50 senti. Täna olid veel €1.50. Laupäeval olid veel kõik kaubad €4 ja sellest odavamad asjad -30%, siis ma käisin Papiniidu Humanas ja sain ka lastele paar asja. No ühesõnaga:

Laupäeval leidsin endale uue (silt küljes) H&Mi pikkade käistega tumerohelise pluusi (ei viitsinud pildistamiseks üles otsida, juba pestud ja kapis), Poisile €1.50 eest päkapikumütsi, ühe teise nunnu mütsi, mis talle paraku veidi väike oli, aga Haide põnnile loodetavasti paras (Poiss on keskmisest suurema peaga), Plikale €2.45 eest lillatriibulise mütsi (sobis NII hästi tema lilla mantliga, ehkki rangelt võttes sobis selle mantliga ka valge müts, mis Marit meile pärandas) ja €2 eest s98 lillad velvetid – Plika on nii kõhn, et enamik pükse on talle lootusetult laiad, need ostsingi sellepärast, et nägid väga kitsad välja. No napilt lähevad kinni ja sääred on isegi pikad, aga saab ilusti üles keerata. Täna oli kogu kraam €1.50, sain Poisile tõsiselt ägeda musta gooti sugemetega jaki ja Plikale kaks kleiti – roosa s110, teksakleit on 4-aastasele (mis iganes suurus siis), aga juba praegu paras.

Ma jumaldan taaskasutust. Eriti siis, kui ma saan asju tasuta või eriti mõttetu hinna eest. No tõsiselt noh… 20-50 senti! Veidi rohkem olen nõus maksma siis, kui mul on mingit konkreetset asja vaja – no Plikale näiteks praeguses suuruses riideid, mida võiks rohkem olla jne. Aga varuks ostan ikka ainult eriti nunnusid ja eriti odavaid, lolliks sellega ei lähe. Ruumi meil kodus õnneks ka on.

Homme on plaan Segasumma komisjonikauplusse minna, polegi seal mõnda aega käinud. See on ka üsna vahva, leiab jaburat nodi (kilpkonna vihmavari Plikale – €1.50, Eesti pusle – €1 jne) – ja nad on kodu lähedal ja panevad oma FB lehele ikka aeg-ajalt kaubast pilte (nii ma mäletatavasti pusle saingi). Hiljutiste piltide peal olid mõned päris kenad vaasid, lähen neid nillima. Ja lasteriideid ka. Linnas on seal Port Arturi tasuta parkla juures Lapselt lapsele komisjonipood, kust ma mõni aeg tagasi Poisile jope ja kindad ostsin, seal on mõnus korralik organiseeritud valik ja täitsa normaalsed hinnad – tahtsin täna minna, aga esmaspäeviti kinni, no eks siis mõni teine päev. Plikale oleks veel seoses lasteaiaga paari asja juurde vaja, ehk näkkab.

Miks ma peaks asju uuena ostma, kui on võimalus seda mitte teha? Jaa, on asju, mida kasutatult ei taha, aga need on siiski vähemuses. Enamik kraami on kasutatult sama hea, ainult mitu korda odavam.

Härma tahaks ka kunagi minna, sinna on üks huvitav pood tekkinud… Aga jääb nii kaugele, seni pole viitsinud. No ühel heal päeval!

Taaskasutusega seoses võiks rääkida ka minu kogemustest seoses Spungiga, olen seal nüüdseks kenakesti kraami ära andnud… Aga las see jääda mõneks teiseks korraks 😛

Ja Euronicsis hambaharjale uusi päid ostmas käies kohtusin seal täiesti juhuslikult Katsiga, kes oli kaksikud vanemate hooleks jätnud ja otsis oma uude kööki tehnikat. Kasutasin kuldset juhust ja hängisin oma viimase vaba tunnikese temaga mööda kodumasinapoode, sai üle pika aja segamatult lobiseda.

Ühesõnaga mõnus päev oli!

5 thoughts on “Lasteaiast ja taaskasutusest”

  1. See Sõbralt sõbrale on mu lemmik ka. Tartus on neid kolm poodi! Kahes olen käinud, kolmandasse ei satu noh, seal Veeriku Selveriga ühes majas on. Aga Viljandis käisin ka sama keti poes, riideid ei saanud (Tartust leiab alati midagi), kuid nõusid ja nänni oli küllaga, sel päeval polnud ainult sobramistungi, ei ostnud midagi 🙂

    P.S: Ma olen ikka mõnikord olnud infarkti äärel vihane (mitte kodutüli käigus, mul pole neid, VEEL), siis oleks nõude loopimine hästi vajalik, aga ma ei tea, kas mul pole siis nõusid käepärast olnud või olen ma lihtsalt nii sissepoole elav, et pole jõudu väljapoole rakendanud. Kadestan Sind mõnes mõttes 😀

  2. Kui septembris Tartus pulmas käisime, sattusin Veeriku Selverisse Plikale vildikaid ostma ja nägin seda poodi, nii et see on ainus Tartus, kus mina käinud olen 😛

    Aga need taldrikud on tõesti AINUS kord, kus ma kodutüli käigus miskit lõhkunud olen – seda vaid sellepärast, et Abikaasa tuli väga vale jutuga just siis, kui ma parasjagu ühte pesin ja ma teadsin, et need maksid vaid 10 senti 😀 Ma poleks elu sees midagi kallimat lõhkunud, olgu kuitahes emotsionaalne, selleks olen ma siiski liialt mõistlik. Rääkimata sellest, et mobiile vastu seina loobiks vms 😛

    Sa osta mõned eriti odavad inetud nõud järgmise peretüli puhuks 😀 😀 😀

  3. Mulle ka meeldib Sõbralt Sõbrale. Väga palju ilusaid nõusid saanud sealt. Samas vähemalt Salemi kiriku omas on lasteriided kuidagi räpased ja enam eriti otsima ei kutsu. Kuigi odavaid ja ilusaid asju leiaks küll. 🙂

Leave a Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Scroll to Top