Jõulurõõm tungib põue

Kuna Abikaasa andis viimati kogemata Nelele liiga vähe taarat tagasi, siis kirjutasingi viimasesse tellimusse, et eks katsun siis kaheksa liitriga hakkama saada (rohkemaks mu purke nele käes polnud). Kui Nele täna kohale jõudis, siis teatas, et mingi kliendiga oli arusaamatus olnud, nii et kolm liitrit piima jäi üle, kas ma tahan. Väike jõuluime, on ju! Nii et sain ikkagi oma 11 liitrit kätte 🙂 Jõulud ja piparkoogihooaeg, piima kulub tavalisest veel enam.

Abikaasa tuli täna juba kell kolm koju. Sain kiirelt ära käia, et viimane kink osta. Koju tagasi jõudes ootas mind ees rõõmus Plika, kes teatas, et issi teeb suppi. Kohe-kohe hakkas ka Poiss akna taga häälitsema – lõunauni oli jälle neljatunniseks veninud. Kui tal toas õueriided seljast võetud sai, leidis ta põrandalt kaua kapis peidus olnud topsi capsidega (no teate, need papist ümmargused kettad, moodsamal ajal öeldakse nende kohta tazo) – kui tavaliselt on esimene suund kööki, sest iginälgur peab süüa saama ja KOHE, siis nüüd polnud tast tükk aega midagi kuulda. Kui capsid lõpuks ära tüütasid, leidis ta järgmiseks põrandalt suure krabiseva koti, mille seest just enne kingituse välja võtnud olin… Jälle lõbu laialt.

Hea oli olla koos perega. Hea oli teada, et järgmised kolm, võib-olla isegi neli päeva on samasugused. Ma ei mäleta, millal viimati nii pikalt rahulikult koos olla sai.

Kui lapsed magama saime, pakkisin ära kõik kingid ja kirjutasin ära viimased kaardid. Nüüd on sellega ka mureta.

Lumi sadas maha. Mis siis, et hommikuks on ilmselt sulanud, korraks ikkagi oli!

Homme teeme vist lastega hommikul piparkooke, kui nad lõunaund magavad, koristame kiirelt kodu ära, õhtupoolikul ema juurde jõuluõhtusöögile. Ülehomme tuleb ema laste und valvama, mina lähen Marise sünnipäevale, Abikaasa oma vanaema poole suguvõsa jõulupeole. Kuhu lapsed pärast ärkamist saavad või kas me Abikaasaga teisi pidusid ka külastada jõuame, on veel selgusetu. Eks näis.

Järgmise nädala alguses tulevad kõigepealt Pips ja Aivar külla, siis Kaidi, millalgi loodetavasti Mormega Kristina poole jõulusiidrile, siis on üks jõulukontsert plaanis (loodetavasti Abikaasa seda postitust enne homset õhtut ei loe, sest need piletid on jõulukink minu emalt :D) ja siis ongi juba aastavahetus.

Jaanuari esimesel nädalal oleks võimalus õele külla minna, Tallinki kinkekaardid ja värk… Aga pole kindel, kas ikka peaks. Raha kokkuhoid ja Plika lasteaed ja… Mh, mõtleme veel. Esimene kinkekaardiga kasutatav reis oli mu mäletamist mööda 3. kuupäeval ja 6. peaks tagasi tulema, sest 7-8 on kokku lepitud Haidele külla minna, pole neid Plika sünnipäevast saadik näinud.

Ühesõnaga plaane jagub. Pühadehooaeg alaku! Seda päris jõulutunnet küll pole, aga kui nüüd päris aus olla, pole seda juba aastaid olnud. Rahuldun täiesti pere ja sõpradega koos olemise rõõmuga.

1 thought on “Jõulurõõm tungib põue”

Leave a Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Scroll to Top