Vahepeal sai endale nii palju kohustusi kaela võetud, et oli tunne, nagu ei jõuaks enam üldse mitte midagi teha. Tänaseks on aga mitmed asjad läbi või selgeks mõeldud, no ja MÄRTS ikkagi. Tunneli lõpus paistab valgus.
Saime täna lõpuks Plika turvatooli kätte – ühes netipoes oli €40 odavam kui Beebimaailmas ja vaatasin, et nüüd seda nende lehel enam polegi, sain viimase. Jäi Concord Transformer XT ja praegu tundub see küll igati mõnus. Pole veel olnud aga võimalust ema autosse proovida, enne esmaspäeva vist ei saa ka. Seni hoian tooli piinliku hoolega, kõik sildid küljes – tagastamise võimalus on vist kaks nädalat, jah? No ma siiralt loodan, et ei pea tagasi saatma. Ainus võimalik probleem on see, kui isofixid oleks autos nii keskel, et toolide vahele istuma ei mahu, aga Abikaasa oli seal neid vaadanud ja talle tundus, et ei ole. Pöidlad pihku, et see õunaroheline iludus ikka meie perre pidama jääks.
Kirjutasin avalduse ja panin Plika lasteaiakoha sügiseni ootele. Kuna ma ei saanud teda õieti aeda viiagi, sest ei jõudnud üks köha-nohu lõppeda, kui järgmine juba algas, lisaks oli muutus ka tema suhtumises ja entusiasmis, siis minu sisetunne ütles üsna tugevalt, et parem on paus teha. Enamik inimesi, kellelt ma mingi hetk nõu küsisin, paistsid küll arvavat, et ma lasen lapsel endale pähe istuda ja olen ise ebakindel, nii et kõik hädad sealt tulevadki, aga noh, nagu nad ka ütlesid – ise tunned oma last kõige paremini. Ja mina tundsin, et paus on hetkel parim.
Mis sügisel saab, eks ole näha. Panin nad Poisiga igaks juhuks ka ühe kodulähedase armsa erahoiu järjekorda, poole kohaga alates augustist. Poiss ilmselt sel sügisel suurde aeda kohta ei saaks ja ega ma teda nii noorelt nii suurde rühma saata ei tahakski. Aga koos õega, väikeses armsas rühmas ja poole kohaga, seda võiks vabalt. Eks ole siis näha, kuidas tööalaselt asjad sügiseks kujunevad.
Oh jah, miks peavad need lasteaiarühmad küll nii suured olema? Kõik muu oli superluks – kodu lähedal, mõnus juhataja, ilusad ruumid, toredad kasvatajad… Aga jah, kaks täiskasvanut ja 20 last… Ei leia mina, et nii väikesel oleks vaja juba ellu jäämist harjutada, kui see pole hädavajalik. Nii et… KUI rahaliselt vähegi võimalik, siis vähemalt alguses erakas. Kui ei, küllap siis harjutame sügisel suures aias edasi. Sel juhul tahaks loota, et saame sama toredad kasvatajad, kui praegu olid.
Autokooli teooriatunnid said läbi. Kolm tööd tehtud, üks veel teha. Sõidutundidest vist umbes pooled veel jäänud. Nojah, käiguvahetus on nüüd küll enam-vähem käpas, aga kõik need sada muud asja, mida ma korraga märkama ja arvestama pean – ei kujuta ette, millal see tuleb. Praegu on täpselt nii, et ühel päeval on tunne, nagu ei oskaks mitte midagi, teisel päeval tundub, et läheb üsna hästi, kolmandal jälle tunne, et MITTE MIDAGI EI OSKA 😀
Noh, kui tänavad paljamaks sulavad ja ma natuke veel õpetajaga harjutada saan, siis vast julgen Abikaasaga ka minna. Ta saab järgmisel nädalal tervisetõendi kätte, siis läheb teeb selle juhendaja tunnistuse ja ühtlasi uued load kah, mis sel aastal aeguvad.
Tööalaselt on endiselt kõik lahtine. Olen leidnud mõned pakkumised, mis väga meeldivad ja kuhu olen kas üsna hästi või üsna ideaalselt sobinud, aga pole pääsenud isegi vestlusele. Hea küll, esimeses kohas otsiti assistenti, aga kandideeris nii palju erialase kogemusega inimesi, et lõppkokkuvõttes valitigi ainult nende seast. Teisest kohast pole kippu ega kõppu, isegi äraütlevat vastust mitte. Konkursi lõpust on aga aega piisavalt möödas, nii et ma ei hellita erilisi lootusi.
Minu meelest on see märk, et mul pole veel aeg täiskohaga tööle minna. Ega ma pole tahtnudki, lihtsalt tundus meie pere rahalist seisu arvestades mõistlik. Tegelikkuses tahaks aga osalist tööaega, nii et keskendungi nüüd sellele – selge on aga see, et osalise ajaga kohti tööportaalidest eriti ei leia, neid tuleb muid teid pidi otsida.
Ehk leiab Abikaasa parema töö või tõstetakse vähemalt veidi palka, ehk mõtlen mina välja, kuidas ma paindlikult töötada saaks. Maaklerina oleks vist näiteks põhimõtteliselt võimalus alustada, tekkis üks pakkumine läbi tutvuste… See alustamine paneb mind aga kukalt kratsima, sest oma kliendibaasi nullist üles ehitamine tundub üsna karm. Ilmselt ma küll uurin ja küsin veel igasugu asju ning proovin ikkagi ära… Aga kuni ma pole kindel, et sellega kuskile jõuan ning et see piisavalt sisse tooma hakkab (ja isegi kui hakkab, on turg ikkagi ebastabiilne, eriti Pärnus, talvisel ajal on ju vaikus), on midagi muud kõrvale vaja.
Ja jõudsin lõpuks taas selleni, et ma oskan ühte asja – KIRJUTADA. Isegi kui teemad pole päriselt need, mis mind huvitavad, siis ma olen edukalt võimeline poole ööni üleval istuma ja kirjutama, kuniks asi valmis on. Nii et… Ma pean ikka ennast kuskile pakkuma hakkama. Ma ei tea veel täpselt, kuidas ja kuhu, aga no tundub kõige loogilisem osalise ajaga töö, mida ma teha võiks, eks. Mul on nii reaalne oskus kui isegi kõrgharidus – mis siis, et ma ei läinud ülikooli mõttega ajakirjanikuks õppida ega taha ka tavaliseks reaajakirjanikuks saada. Igapäevaselt hommikust õhtuni uudiste kirjutamine (eriti majandusest ja poliitikast, IRW) pole kohe kindlasti minu jaoks, samas pikemat ettevalmistust nõudvad artiklid ja analüüsid oleks mõnusad ning on küllalt teemasid, millel ma võiks, tahaks ja oskaks kirjutada – lapsed, pere, suhted, tarbimine, ökuvärk, selline kraam. Kõik, kes mu blogi pikemalt lugenud on, on ilmselt märganud, kuidas mulle meeldib põhjalikku uurimustööd teha ja analüüsida, see tuleb ka kasuks.
Ühesõnaga jah. Kui keegi tahab Pärnus oma kinnisvara müüa või üürida, siis ma hea hakkan teie maakleriks 😀 Ja kui keegi tahab mulle kirjatööd pakkuda või teab mõnd kohta, kuhu kedagi otsitakse, siis antagu aga teada.
Tahaks veel vähemalt aasta-kaks osalise ajaga töötada, et jaguks rohkem aega laste ja kodu jaoks. Loodan, et mul õnnestub see saavutada.
Ja siis on veel muidugi meie pikaajaline unistus mingit oma asja ajama hakata – seda tuleks nagunii alustada palgatöö kõrvalt, ega väikeettevõtlus ju alguses eriti sisse too. Kui vaid leiaks selle õige ASJA, mida teha. No seda mõtlevad kõik 😛
Kui väga soovida, siis saab kõike, usun ma. Nii et ma siis püüdlen edasi selle poole, mis kõige õigem tundub.
mina ju loobusin ka eelmine aasta lapse lasteaeda viimisest mõneks ajaks. siis viisin jälle, aga peale "arenguvestlust" mai algul otsustasin, et ei.. aitab. ei sobi ei mulle ega talle see rühm. Ja sügisest septembrist läks laps uude rühma ja nüüd käib suurima heameelega, ükski haigus pole ka teda kimbutanud (eelmine aasta oligi suurema osa haige ja siis veel "õpetajad" (justnimelt nii, sest kui nad ei ole oma töö tasemel, siis ei paindu mu keel neid küll õpetajaks nimetama) targutasid veel, et ta on ju nii palju haige, ta ei saagi harjuda. Sinu plika ka kasvab ja saab tublimaks ja targemaks ja eks siis läheb paremini 🙂
Osalise tööajaga on küll hea töötada, kui lapsed väiksed. Mina läksin tööle kohe, kui teise lapse emapalk läbi sai ja töötasin nii, et üks nädal 3 päeva ja järgmisel nädalal 2. Väga mõnus oli ja asjad ei kasvanud üle pea. Ainus jama asi oligi, et palk oli kesine.
RSA Kindlustus otsib kindlustusagente töövõtulepingu alusel, üle Eesti. Minu teada nad seda avalikult ei kuuluta, aga tasub küsida. Poolkodune lisatöö.
Mina küsisin ja kohe saadeti pakkumine aga kuna mul põhitöö koormus ootamatult kasvas, siis ei hakanud edasi uurima.
Mind hoopis huvitab, äkki keegi oskab kommenteerida: kui viia laps aeda talvel (hilissügisel), siis kas ta on rohkem haige kui hilissuvel harjutatud laps? Mulle tundub, et on.
Seisan sama dilemma ees: sügisel on tüdruk 2a2k ja aia jaoks kindlasti noor, hakkaks harjutama talvel äkki, aga kas on mõtet?
Ideaalne oleks sügisest hoidu panna paar päeva nädalas – oleks hea eelharjutus aiale ja saaks vähemal määral oma haigused kätte. Vanemaga tegin nii, jube hästi toimis (ei olnud väga haige ja aias harjutada ei olnudki vaja), aga muidugi rahakotile paras katsumus (arvesta kohe toiduraha ka juurde, see pole väike summa!)
Tööst ka, puhtalt enda kogemusest (küll teisel erialal): osaajaga kodus töötamine tähendab sõltuvalt erialast seda, et sa oled 24/7 online ja valmis uhama. Näiteks maaklerilt eeldaks, et ta reageerib meilile kohe ja on väga paindlik. Ma olen valmis seda tegema ainult väga hea palga eest 🙂
Mina olen nagunii arvutisõltlane, nii et 24/7 (mis on siiski vaid kõnekujund, keegi ei eelda, et ma keset ööd meilidele vastan, eks) kättesaadav olemine poleks eriline probleem.
Mis puutub talvel lasteaeda harjutamisse, siis ma usun, et see sõltub eelkõige lapsest. Kuna plikaga see nii libedalt ei läinud, hakkasid viirused rolli mängima. Kui aga erahoid on võimalik, oleks see kindlasti parem variant. Aga jah, poole koha hind on tavalasteaia täiskohast neli korda kallim ja päeva söögiraha poole kallim 😛
Minu arust haigustega pole mingit reeglit ega seaduspära. Mul 2 last lasteaias, üks läks sügisel ja teine hoopis kevadel (vabanes ootamatult koht ja pakuti). Ja ei saa nüüd öelda, et üks või teine oleks rohkem haige olnud.
Hiljem minemisel on pigem see pluss, et teised lapsed on lasteaias juba harjunud ning ei ole enam selliseid nutukoore, mis sügisel paraku olid.
Erakas on muidugi väga hea ja pahme variant harjutamiseks – nii et kui rahaliselt võimalik, siis muidugi. Arvestada aga tasub ka näiteks sellega, et hoidudest reeglina ei saa tulumaksutagastust. Mitte et see nüüd ülimalt oluline info oleks, aga teadmiseks ikka 🙂
See tulumaksu asi tuli mulle uudisena, olin sellega arvestanud, aga saan nüüd aru, et kuni pole koolitusluba, seni seda tõesti ei saa ning veel septembris 2010 minu valitud erakal seda polnud – ruumid ei vastanud nõuetele, avatud köök jne. Ma muidugi küsin üle, ehk on vahepeal miskit muutunud, aga kahtlane. Kahju, krt. Muidugi on erakaid teisigi, aga see oli sümpaatseim ja kodule kõige lähemal.
Igatahes aitäh tähelepanu juhtimast, jälle natuke targem…
Mul selline küsimus et kas Eestis peab laps lasteaiast koju jääma nohu-köhaga või on see lihtsalt ema valik/otsus?
See küsimus lihtsalt huvi pärast kuna minu lapse lasteaias (Inglismaal) ei tohi last lasteaeda tuua kui tal on palavik ning uuesti võib tulla kui laps on olnud viimased 48 tundi ilma palavikku alandavat rohtu saamata.
Seega kui minu lapsel on tatine nina (mis tal on suurem osa talvest juba tänu keskküttele) ja kui päeval või ööl eriti pikki köha hoogusid ei ole ja teda ennast nohu ei sega siis viin lasteaeda (lasteaia all mõtlen ma siis 3x nädalas 4-5 tundi mitte iga päev hommikust õhtuni).
Ma ei tea mis siis saaks kui nohuga tulla ei lubataks kuna siis ta vist oleks suurema osa ajast kodus ja meie maksaksime kallist raha ilma asjata või võtaks ta üldse lasteaiast ära.
Meie kasvataja ütles, et värske voolava nohuga ei tohi tuua, aga vanem ja paksem nohu enam ei nakka, siis võib. Väikse köha pärast ka koju ei saadeta, aga kui see ikka jube oleks, ega siis ju isegi last aeda saata ei taha.
Nii et üldiselt võib, aga minu meelest oleneb siiski eelkõige lapsest ja nohu tüübist. Meil polnud keskküttega miskit pistmist ja no mida ma viin nohust tulelevalt nõrgenenud immuunsüsteemiga last aeda, et ta seal siis seda kergemini suuremad asjad külge korjaks… Ma ise kusjuures arvan, et rohked haigused on üks märk, et laps pole aiaks veel valmis (muidugi ei saa seda üks-üheselt võtta, aga nii üldises plaanis), lisaks näiteks tekkis plikale saladuslik palavik pühapäeva õhtul pärast seda, kui ta oli paar päeva kodus olnud ja me talle rääkisime, et nüüd oled terve ja homme läheme aeda… Täiesti tervel lapsel tuli lambist üle 38 palavik, mis järgmisel päeval sama lambist kadus. Novot…
Ühesõnaga kuni nohu pole värske ja köha pole hull, seni võib aias olla. Vähemalt meie rühmas oli nii.
Selge 🙂
Ma tegelikult tahtsin ka soovitada et kas 3x nädalas poole päevaseid päevi ei saaks teha kuna see ei oleks nii pingeline su plikale ja ta saaks vahepeal kodus hinge tõmmata aga kui sa ütled et see maksaka 4 korda rohkem no siis tõesti on vist parem variant kui ta sinna siis üldse ei läheks. Pole ju mõtet teda piinata ja ärevusse ja pingesse pidevalt ajada kuna mis kasu tal sellest on.
Huvitav miks poole päevased päevad 4x kallimad on kui pikad päevad ning toit ka poole kallim?
Meil on näiteks hommik 35 naela ja pikk päev 40 nii et ühtepidi pool päeva kallim jah kui võtta et õhtused 5 tundi saab vaid 5 naelaga kätte. Samas aga läheb osa rahast ju hommiku ja lõunasöögi peale mida kõik söövad vaatamata kas on vaid hommiku või pika päeva seega see ehk osaline seletus.
See hinnavõrdlus oli pool kohta erahoius vs täiskoht tavalasteaias 😛 Tavalises on fikseeritud kuutasu ja söögiraha vastavalt reaalsele tarbimisele, iga vanem ise teab, kui palju oma last kohale viib, enamasti on aga vaja täiskohaga tööl käia, nii et ikka on lapsed seal 5×8 tundi… ELU on lihtsalt selline 😕
No sel juhul arusaadav kui jutt käis eralasteaia kohta 🙂
aga selle nohu ja köha suhtes tahaksin veel igaks juhuks juhtida tähelepanu lasteaia ja hoiu erinevusele. Meil piiga käsi eelmine suvi peale emapalga lõppemist hoius, 3 kuus käis nagu mishka 🙂 ja septembrist hakkasid väiksed haigused pihta ning meie hoid oli haiguste suhtes nii range, et kuigi mei olime nädala kodus olnud ning nad teadsid, et lapsel on vana nohu, siis last aeda hoidu vastu ei võetud. Või õigemini võeti, kuid kell 10 hleistati juba ja öeldi, et lapsel nina jookseb ja tulge järgi. Ühesõnaga terve septembri mul käis plika vast mingi 4 päeva. Rahaliselt suur põnts, sest kohatasu maksin ju ikka, vaid söögiraha sain tagasi. Muidu oli hästi mõnus ja suurte ruumide ja õuega hoid. Aga väga range kord haiguste suhtes oli, mis ühest küljest ju väga hea aga teisest küljest… samas ma tean, et paljud teised hoiud ütlesid, et peale 3 päeva nohu algust võib vabalt lapse tuua. Meil aga läks niipidi. Õigust sealt taga nõuda ei näinud mõtet, kuna oktoobrist läks laps üle sõime nagunii. Aga lihtsalt infoks 🙂 Et võib olla ka selliseid hoidusid.
Nuh… siit kõrvalt vaadates… kui Sul on mure, et pole väikesele lapsele head kohta (kas liiga suur või liiga kallis), siis ehk on ka teisi emasid, kes sama dilemma ees. Nii et võta hoopis kolm-neli põnni enda juurde koduhoiule. On Sinul tasustatav tegevus, lastel tore hoiukoht ning lisaks veel sõbrad, kellega mängida.
Minu tütar käis enne kaheaastaseks saamist paar kuud sellises koduhoius. Seal oli lapsi kokku isegi kümne kandis. Talle väga sobis ja ei olnud mingeid haigusi ega muresid. Kallis oli muidugi küll 🙂
Väga suur vastutus on nende kolme-nelja põnni eest…
Ja just alles lugesin mingi arsti kommentaari, et kui on tegemist nakkavat tüüpi nohuga, siis ta on nakkav igas faasis. Aga ega tänapäeval ei teagi enam, keda või mida uskuda.
Meil läks poiss erahoidu novembri keskel. Tänaseks on sellest ajast 14 nädalat haige olnud, 2012 on saanud kahel nädalal lastehoius käia, kumbi kord 4 päeva.
Litsentsi või asjaga erahoius maksab vähemalt Tallinn lastehoiuhüvitist ca 100 eur. Litsentsiga lasteaias ei maksa, sealt saab jällegi tulumaksutagastust, tõesti.