Pärast viit päeva vindumist on absoluutselt suurepärane ärgata nii, et süda pole paha, miski ei valuta, väsimus ei tapa, kodu pole meeletult sassis, kraanikausis ei kuhju päevade mustad nõud. Olin ainult tibake unine, kõik oli korras ja mustad nõud olid vaid eelmisest õhtust.
Ma kammisin Plikal üle päevade juukseid ja tegin talle korralikud patsid. Ma tegin lastele üle päevade hommikuputru, mida nad hea isuga sõid. Ma tegin endale üle päevade hommikukohvi ja võileibu ning nautisin neid arvuti taga. Lõunasöögiks on eilset võrratut mulgi putru ja õhtuks teeme makarone, sest mul tuli jube isu ja Plika käis ka just natukese aja eest mulle ütlemas, et teeme.
Külmkapi koristasin ära ja viskasin hirmus palju toitu minema, masendav. Mis teha, (kõhu)viirus otse pärast sünnipäeva on äärmiselt halvasti ajastatud. Nüüd vähemalt on jälle ülevaade, mis meil seal olemas on. Ja määratu rahulolu organiseerimisest enesest.
Kahju, et päikest pole, lootsin mõnusalt väljas pesu kuivatada, aga mis seal ikka. Lähen panen nüüd pesu pesema ja mängin lastega.
Imeline elu. Hea on olla terve.