Jul 192012
 

Kes vähe teeb, see vähe jõuab :P Testitud iseenese peal viimaste päevade (nädalate?) kestel.

Kas ma võin ennast välja vabandada sellega, et mul lastakse laisk olla? Ma teen täpselt nii palju, kui tegema pean ja mitte grammigi rohkem. Ma pean käima õppesõidus, ma pean tegema igapäevaseid kodutöid, ma pean tegelema lastega. Nii et sõidud saavad sõidetud, söögid tehtud, nõud ja pesu pestud, asjad enam-vähem omadele kohtadele pandud. Aga mingeid suuremaid koristustöid (põrandate pesemine, asjade sorteerimine, mis iganes) ei viitsi kohe üldse teha. Kuna lastel on iga päev hommikust õhtuni sõbrad külas, kes nendega mängivad, siis selle arvelt on mul ka rohkem aega. Ja mis ma selle ajaga teen? Molutan. Oh õudust!

Aga no suvi ja… Puhkus ja… Nagunii on selline olukord ajutine, sest kui me ära kolime, siis pole enam sõpru, kes lapsi lõbustaks… Äkki see vabandab välja?

Tegelikult ma olen vahel usin ka ja rõõmustan nende hetkede üle. Aga põhiline on siiski laiskus. Loen blogisid, vaatan filme, molutan niisama. Ja luban, et (üle(üle)(üle))homme hakkan asjalikuks.

Muidu polekski niiväga miskit, aga arvestades seda, kuidas Abikaasa teisel pool lahte järjest 12-tunniseid päevi töid teha rabab, on nagu eriti piinlik. Samas minu siinsed tegemised üldist olukorda kuidagi ei muuda ja lõpuks (loe: kolimise hetkeks) saab kõik vajalik nagunii tehtud. Tähtajad on teadagi parim motivaator. Nii ma ennast siin õigustan :)

Laiskusest tulenevalt ei ole siinsed vaimuüllitised ka midagi põrutavat. Nii ma eriti ei kirjutagi.

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.