Järjekordne vaimustav nädalavahetus

Külalised on lihtsalt võrratud. Lisaks sellele, et saab lõputult lobiseda ja on hea ettekääne igasugu maitsvat kraami kokata, peab nende tuleku puhuks ju kodu korda saama 😀

Seekord käis külas Kratt oma mehe ja noorema plikaga. Kuna ma teadsin, et nad tulevad laupäeval alles siis, kui lapsed lõunaund magavad, ei viitsinud ma muidugi reedel koristamisest mitte mõeldagi. Hea küll, lastele õhtul vanni tehes sai see ühtlasi puhtaks küüritud ja kraanikauss ka, nii palju siis reedest.

Laupäeval see-eest toimus non stop koristus kella kümnest neljani. Päev juba algas imeliselt – lapsed olid öösel mu kaissu tulnud, hommikul ärkasin mina neist veidi varem, üheksa paiku. Saime kõik koos virguda ja voodis mõnuleda. Pärast hommikuputru läksid nad kohe õue mängima ning ehkki sõbrad eile külla ei jõudnudki (neil olid omal külalised), mängisid nad kahekesi omaette ilma ühegi tülita, nii et ma sain rahus hommikust süüa ja siis katkematult koristada.

Ma pole juba kuid nii põhjalikult koristanud, ausõna 😛 Koristamisega ongi ju nii, et ma küll võin pikalt mitte viitsida, aga kui ma juba asja kallale asun, siis toimetan rõõmuga. Eile alustasin arvutilauast – sellel oli kolm läpakat ja lauaarvuti, hunnik juhtmeid, hunnik tolmu ja igasugu muud kraami ka. Tegin terve laua tühjaks, puhastasin kõik ära, viisin Abikaasa arvuti üldse minema ja pakkisin võõra läpaka ära viimist ootama, vedasin laua eest ära, et saaks korralikult põrandat pesta ja kaabli seina külge naelutada ning lõpetuseks mõtlesin välja üsna geniaalse süsteemi juhtmete peitmiseks.

Ma VIHKAN juhtmeid 😀 Olen neid varemgi karpi peitnud (jaa, ma  tean küll, et õhu ligipääsu seisukohalt pole see just parim variant, aga no need paar kuud võib nii olla küll), seekord tuli meelde, et sain kunagi kingiks ühe sellise ägeda karbi, millel on juba auk külje peal olemas, sealt oli imelihtne juhtmeid läbi toppida, ei pidanud ise auku lõikama hakkama. Nojah, mitte et see süsteem nüüd ideaalne oleks, aga igatahes parem, kui eelmine pundar. Ja no ma olen muidugi enda üle uhke, et ma ise neid juhtmeid ja kaableid piki laua ja põranda äärt naelutasin, Abikaasal oli õnneks terve suur peotäis vajalikke kinnitusjuppe olemas, mingitest varasematest elektritöödest ilmselt.

No igatahes… Kahju, et mul enne pilti pole. Ja see kirjutuslaud on mu meelest ikkagi liiga… Ma ei tea… Pole nii ilus, kui tahaks 😀 Aga sada korda parem kui varem.

Siis küürisin puhtaks (loe: valgeks) täitsa halli ja plekilise elutoa põranda, nihutasin diivani paigast, et selle alt ja tagant ka kõik korralikult puhtaks saaks, küürisin köögis pliiti, külmkappi ja köögikappide uksi, isegi koridori seinu… Ja oh, elutoa aknalaua sain ka lõpuks ometi puhtaks küüritud, lisaks muidugi laste näpujäljed akende pealt, tänu mu uuele lapile olid aknad paari minutiga puhtad. Ja tõstsin elutoa riiulitel asju ümber, et üldmulje kenam saaks. Ja küürisin vannitoas ära kõik, mis eelmisel õhtul tegemata jäi.

Nii et tõeline koristusmaraton, millest ma ausõna iga minutit nautisin. Jaguks seda hoogu nüüd kauemaks, oleks ju vaja veel igasugu asju korda saada 😛

Kui külalised kohale jõudsid, tegime Krati ettepanekul makaronisalatit. Miks ma ise pole selle peale tulnud, see on ju imelihtne ja geniaalne ja tapvalt maitsev! Lapsed sõid ka kahe suupoolega. Seejärel eelmisest suvest tuttavad vaarika-kakaomuffinid jäätisega. Lõpetuseks siider ja vein väikese juustuga. Jajah, me kõik ägisesime, kõhud said nii täis.

Täna hommikul läksime randa. Ma tavaliselt lastega hommikupoolikul väga rannas käia ei taha, UV kiirgus ja nii edasi, aga ilm ei olnud nii palav, sai riided selga jätta, polnud häda miskit. Jalutasime Tervise Paradiisi juurest randa, lapsed hullasid jupp aega vees, seejärel jalutasime mööda promenaadi keskele välja ja olime veel tükk aega mänguväljakul.

Poiss ronis üles ja nõudis, et ma  temast pilti teeks:

Siis leidis veel kõrgema “mäe”:

Plika lõbutses kah:

Väike vahepala:

Ning siis terve pikk maa koju tagasi, kus lõunasöögiks oli jäätis 😀 Seejärel vajusid  lapsed probleemideta lõunaunne, mina jõudsin veel kiirelt poes ära käia ja oligi aeg külalised tagasi Tallinna poole teele saata.

Nii et imemõnus nädalavahetus oli.

Lisaks käis meil siin midagi naturaalmajanduse laadset 😀 Kratt tõi Plikale hunniku riideid, millest tema viiene välja kasvanud oli – kuus pluusi, kolm jopet ja dressika. Mina andsin talle neli fotoalbumit, mis mul juba tükk aega teisel pool riiulil uut omanikku ootasid – sai kunagi varuks ostetud, aga pooled jäid tühjaks ja nüüd olen fotoraamatute usku, Kratt aga juhtus sama kujundusega albumeid mu riiulis nägema ja kiitis ilusat välimust… Haarasin sõnasabast kinni ja andsin talle tühjad kaasa 😀 Poiss sai endale mitu papist raamatut (kah Krati plika pärandus), mina sain laenuks Merit Raju “Hingele pai” ja Krati mees sai laenuks ühe minu Öölase, mis tal pooleli jäi 😀 Ja lõpetuseks panin pealinna külalistele mitu kimpu koduaia piparmünti kaasa. Mõlemapoolne rõõm!

Nüüd on mul puhas ja korras kodu, lastel on sõbrad külas ja elu on lill.

EDIT: Kratt kirjutab ka.