Veidi üle nädala tagasi panin oma juuretise käima. Selle nädala jooksul olen kolm korda küpsetanud koorikleivakesi, sest alguses tainas ei kerkinud. Needki maitsesid hästi, said lihtsalt jube kiirelt otsa. Kuna hapnemine toimus ka alguses aeglasemalt (ja seda aeglasemalt, mida suuremat kogust tainast korraga teha üritasin), siis ei jõudnud lihtsalt nii palju küpsetada, kui oleks süüa tahtnud.
Eile õhtul panin jälle kahe leiva jagu tainast hapnema, ca 14 tunni pärast sai lisatud ülejäänud jahu, maitseained ja seemned ning seekord kerkis 😀 Esimene kord uues ahjus küpsetamine oli muidugi ka omaette ooper – pöördõhuga pole ju varem proovinud. Sestap sai koorik tiba liiga krõbe ja sisu oleks võinud naaaatukene vähem nätske olla, aga need on absoluutselt väikesed vead ja leib maitseb sellest hoolimata imehästi.
Nii et lõpuks ometi on meil kaks pätsi ÕIGET leiba ja juuretis, mis nüüd loodetavasti hästi toimib – arvan, et lasen kindluse mõttes veel mõnda aega kaheksa tunni asemel üleöö hapneda. Oh, milline õnn! Järgmine kord leiba küpsetades kaalun kõik kogused täpselt üle ja arvutan hinna välja, praegu tegin seda umbkaudselt ja sain kilohinnaks 20 kr (pluss minu aeg ja elekter) – koostiseks mittemahe täistera rukkijahu, meresool, mahe suhkur ja mahedad seemned. Pole paha 😛 Poest ostes on kõige odavama leiva kilohind 34 ja saial 14, aga enamik tavalisi leiva-saia kilohindu jäävad pigem 50-60 krooni kanti.
Ideaalis tahaks muidugi mahejahust küpsetada, aga kuni ma ei leia seda odavamalt kui 30 kr kilo (tavaline on 13.20), seni peab see ideaal ootama.
Igatahes on rõõm ja rahulolu suur. Maitsev ja tervislik leib kodust lahkumata, kokkuhoid kah 😛
Super, et võtsid taas kätte ise leiva tegemise! Mulle meeldib see ka väga, ainult et minul on iga kord juuretisega probleeme. Kui vanasti tegin juuretise ise ja see ei läinud õigesti käima ka peale 5-6 korda, siis loobusin. Nüüd tuli suur isetegemise isu ja mõtlesin, et olen tark ja otsin kellegi käest juba toimiva juuretise. Saingi, ilusasti kääriva ja vahutava juuretisepoju, esimene leib tuli enam-vähem korralik, lihtsalt koorik läks liiga kõvaks. Siis tegin varsti teise leiva ja vot see ebaõnnestus totaalselt, sest tuli seest nii-nii nätske, et polnud võimalik õieti süüagi. Mina ei tea, milles küll asi võiks olla, sest hoian juuretist ilusasti külmikus auguga plastkarbis ja kääritamise ajal läheb taigen ka kenasti vahutama, nagu peab. Mul on tunne, et ma olen lihtsalt meister juuretise tapmises 🙂 Äkki on sul kogemust, mis aitaks seda nätskust leiva sees vähendada? Igal juhul jõudu ja jaksu teie perele ja jätku leiba!
Küpsetamine peaks olema nii, et 20 minutit 220 kraadi, 20 minutit 200 kraadi, 20 minutit 180 kraadi. Pöördõhuga tuleb kuumust vaähemalt 10 kraadi vähem arvestada, st alustada 210-ga. Kui nätske on jäänud, kas oled sellise skeemiga kuumust kasutanud?
Mina olen senini kasutanud Ragne Värgi retsepti ja küpsetamise juhiseid ehk siis 250 kraadi juures 20 min, 220 kraadi juures 10-15 min, 200 kraadi juures 10-15 min, 180 kraadi juures lõpuni, kokku algusest lõpuni on leib ahjus umbes 1,5 tundi. Muidugi olen neid aegu natuke varieerinud, et koorik liiga tumedaks ja krõbedaks ei läheks, aga ehk siis pean tõesti katsetama üldse natuke madalama kuumusega alustamist…
Mina tegin alguses nii, et 15 min 225 kraadi, 20 min 200 kraadi, 25 min 180 kraadi. Siis vist nii, et 15 min 225, 15 min 200 ja 45 minutit 180 – no oma ahjuga tundus, et nii sai parem. Sihuke katsetamise küsimus. Aga üldine reegel ongi ju vist umbes selline, et kui seest nätske, peaks kuumust vähendama ja ehk ka küpsetusaega pikendama. Ikkagi katsetamise värk 😛
Pöördõhuga panin täna harjumusest 225, aga läks päris tumedaks, edaspidi kasutasime tavapärasest madalamaid kuumusi. Nüüd siis tean, et olekski tulnud kõigi puhul 10 kraadi vähem panna. Eks homme-ülehomme katsetame, üks kahest tänasest leivast on juba otsas – naabrid käisid külas, sõid ja kiitsid 😀
TUBLI!
Hei! Tubli! Kiitused ka minu poolt, ikka vägev küll niimoodi oma perele ise leiba küpsetada! Ma kohe tulin mõttele et kui järgmine nädal Tartusse koju käima lähen siis jutustan oma Eesti Rahva Muuseumis töötavatele sõbrannadele sellest mismoodi kaasajal tublid eesti naised võõrsil elades ise leiba teevad ja eesti toidu traditsioone selleläbi elus hoiavad. Muide ma arvan et selle juuretise jms koha pealt võib ka julgelt nõu küsida sama muuseumi rahvustoidu-uurijatelt. Nemad ja selle leivateo ja kogu muu tralli mis leivateo ümber käib, no läbi nämmutanud ja teavad neid asju kindlasti hästi. Iseasi on muidugi küpsetus kaasaja ahjudes, mul ka kodus see pöördõhuga ja sellega tuleb jah lihtsalt katsetada.
Minu jaoks on alati hästi armas ja tore kuidas sa Tikker alati asjade puhul täpselt nende hinda mainid. Tegelikult on ka see ju tähtis osa elust, et kui palju miski maksab ja millised on riikidevahelised hinnaerinevused. Ise maksan kõike muudkui kaardiga ja kui Eestis minult hindu küsitakse siis on alati piinlik et ma millegi hinda ei tea.
Leivaküpsetamise nippe on kusjuures terve nett täis, kodus leiva küpsetamine on Eestis viimased aastad VÄGA popp olnud. Seda enam siis võõrsil, kus pole harjumuspärast leivavalikut! Õnneks mul oli Eesti ajast aastane küpsetamise kogemus selja taga, harjumused välja kujunenud ja maitsed välja timmitud – nüüd ainult meeldetuletamise ja ahjuga tutvumise vaev.
Mulle nii meeldib kõige hindu teada. Kuna meil pole kunagi nii palju raha olnud, et jaguks vabalt kõige jaoks, siis lihtsalt oma kulutustest ülevaadet omades tuleme rahadega paremini toime, puht praktiline värk ju. Mulle hirmsasti meeldivad numbrid ja statistika ja kokkuvõtete tegemine… See on mul suisa nõrkus 🙂 No ja kodus kokkamisega on eriline rõõm, kui saan maitsva ja puhta kraami odavama raha eest, kui poest 😀
Leiva seest nätskeks jäämise põhjus võib olla ka liiga pehme tainas. Kui eeltainas kenasti vahutab, siis ei ole asi kindlasti juuretises. Mul endal on vahel leib seest nätskeks jäänud just sellepärast, et kiirustades pole viitsinud tainale piisavalt jahu sisse segada (no ja pehme tainas kerkib ka paremini).
Ja temperatuuridest – pärast üht proovimist pole ma kunagi 250 kraadiga küpsetamist alustanud, sest selle tulemuseks oli mo ahjus sentimeetripaksune söekiht leival. Praegu alustan 220 kraadiga ja lisaks panen vormile hõbepaberi ka ümber, selle võtan ära alles siis, kui viimased pool tundi küpsemisaega jäänud on.