2013
Päkapiku raske elu
Kuna lapsed magasid õhtupoolikul mitu tundi – Plika vist isegi kolm – panin nad alles peale kümmet magama. No ja otse loomulikult oli Plika praegu oma voodis ikka veel üleval. Hea, et ma liigutamist kuulsin, muidu oleks päkapikk vahele jäänud 😀
Aga krt, ma tahaks nüüd ise magama minna. Ja hommikul ärkavad lapsed pigem enne mind. Pean äratuse keset ööd panema või?? Ja ehk mõtlema välja põhjuse, miks lapsed peaks oma sussid edaspidi elutoa aknale panema 😛
See hetk
Kui ei ole olnud eriti hea päev, sest sa oled pidanud lükkama oma tööpäeva nädala lõppu ja jääma kõhtu valutava lapsega koju. Kui sa ei ole viitsinud tervet last lasteaeda viia ning hiljem ennast selle eest korduvalt siunanud. Kui sa oled keeldunud pool hommikut voodist välja ronimast, sest on nii külm ja tuld ju ometi ei viitsi teha.
Aga kuidagimoodi saab lõpuks siiski ennast voodist välja veetud, poes käidud ja kõhusõbralikud söögid manustatud, tule pliidi alla ja ahju…
Ja siis tuleb lõpuks see hetk, kus sa lesid lastega oma suures voodis, vaatad nendega uusi Shaun the Sheepi osi ning vajud lõpuks kell pool viis õhtul nendega koos tukastama.
Siis saab voodist ära hiilida ja riisi aurutajasse panna. Ja elamine on nüüd nii mõnusalt soe, igas toas. Ja rahu on lõpuks ometi hinges, pärast päevi kestnud kiirustamist ja pidevat väsimust. Nüüd on tahtmist ja jõudu isegi natukene koristada 🙂 Ja esimest korda on reaalne lootus, et homme tuleb parem päev.
Plika kasvab suureks
Ajaloo tarbeks saagu kirja, et Plikal loksuvad esimesed hambad.
Vaatasin järele, alumine parempoolne keskmine lõikehammas tuli tal viie kuu ja ühe nädala vanuselt. Nüüd siis umbes viie aasta ja ühe kuu vanuselt punnitab samast kohast juba jäävhammas välja.
Teine alumine logiseb kah, aga mitte nii palju. Too esimene peaks üsna varsti välja tulema, arvan ma.
Ja kas ma seda juba olen maininud, et Plika LOEB ja KIRJUTAB? Kõiki tähti teadis juba üsna ammu, sõnade kokku lugemine on viimase kuu-kahe teema. Nüüd järsku muudkui vaikselt veerib ja kirjutab täitsa omal algatusel igasugu asju. Topelttähed jäävad küll enamasti ühekordseks, BDG asemel tuleb sageli PTK ja R asemel L, aga sellegipoolest. Kirjutab! Loeb!
Ikka veel ei ole sellega ära harjunud.
Minu suur tüdruk 🙂
Kui ta nii jätkab, võib küll juhtuda, et läheb kooli peaaegu seitsmese, mitte peaaegu kaheksasena. Aga ärge te muretsege, seda otsustame ikka siis, kui aeg käes ja suurest vanemlikust uhkusest lapsepõlve lühendama ei hakka. Eks ole näha…
EDIT: Arengu teemaga seoses tuli meelde, et saime kuu aega tagasi lasteaiast täitmiseks mitmeleheküljelise oskuste tabeli – kas oskab hästi, osaliselt või üldse mitte. Toona sai see sünnipäevaeelses tohuvabohus kappi “ära koristatud”, nüüd siis otsisin üles ja avastasin, et tähtaeg oli peale kirjutatud 1. detsember.
Ja need küsimused on seal sellised, et mina ei oska vastata 😀 Mõistab ja kasutab kõnes nii üld- kui liiginimetusi? Kasutab kõnes objektide osade detailide nimetusi? EH? Ma ei ole kunagi nois keeleterminites tugev olnud, ainult keeles endas 🙂
No ja siis veel rida küsimusi, millest ma küll põhimõtteliselt aru saan, aga pole väga kindel, mis õige vastus on. Eks pean hakkama esitama kolmeosalisi mitteseostatud korraldusi ja jälgima, kas saab hakkama 😀 Tõenäoliselt on kõige targem lihtsalt ema appi kutsuda – tema on oma pedagoogi ja psühholoogi kogemusega kindlasti Plikat teadlikumalt jälginud ja oskan pigem sellist laadi küsimustele vastata. Hea lapsevanem olen, pole midagi öelda 😀
Ema on homme Tallinnas, nii et ma ei tea, millal see küsitlus ükskord tagasi viidud saab. Loodan, et mul hilinemise pärast pead otsast ei hammustata. Ma olen ikka lootusetu.
Selveri iseteenindusest
Sattusin lugema artiklit ja kommentaare ja no issand küll, mida inimesed välja ei mõtle. MIS asjade üle veel viriseda annab? 😀 Tõsi on muidugi see, et ma pole ebameeldivate teenindajate otsa sattunud, samuti pole kunagi ostukontrolli ajal šokolaadist ilma jäänud. Siis ehk viriseks kah 🙂
Ma olen suvest saati ainult iseteenindust kasutanud ja minu meelest on see geniaalne. Nojah, alkoholi ostes tibakene tüütu, aga üldiselt nad eemaldavad piirangu üsna kiirelt.
Ostukontrollid on ka jah tüütud, aga šokolaad on sellele geniaalne lahendus. Nojaa, mõne jätab võib-olla külmaks, aga minul on küll alati hea meel.
Enamasti panen ma poes käies asjad õlakotti, nii et ostukontrolli ajal laon sealt ise kõik letile. Keegi pole kunagi kotti vaatama tulnud, nii et põhimõtteliselt see ostukontroll vargusi mu meelest küll ei takista 😛 Mul endal pole kunagi ühtki hooletusviga olnud, no ma olen ka äärmiselt pedantne ja täpne inimene. Ja no ma ei saa hästi aru, kust need vead peaks üldse tekkima – ma võtan asja, piiksutan, panen kotti. Järjekord üks ja lihtne.
Eile Tallinnast tulles oli õlakott nii täis, et toitu sinna ei mahtunud, panin kõik kraami riidekotti ja tuligi ostukontroll – oli vähemalt mugav kogu kott kassalindile tühjaks kallata. Õlakott, muuseas, oli täis Prismast ostetud sussi sisse panemise nänni 😀 Aga nagu öeldud, ega nad ju ise kunagi kotis sobramas ei käi. Mul oli otse loomulikult tšekk ka olemas, nii ehk naa poleks miskit juhtunud.
Igatahes… Mina olen selle süsteemi fänn. Ostukontrolle on nii neli-viis-kuus selle aja jooksul kindlasti olnud, aga mis siis – ŠOKOLAADI saab ju 😀 Ainus soov on see, et need ei satuks ajale, mil endal eriti kiire on. Eile näiteks võttis ohkama. Aga mis seal ikka, eks.
Jube mõnus on oma kottidega kiirelt minema saada, kui teised kassasabas passivad 😛