Tänane päev tundub olevat just õige küsimaks teie käest kaks küsimust, mis mul juba mõnda aega meeles mõlguvad.
Esiteks – mis kasulikke teadmisi te olete minu blogist saanud? Kui paljud teist on tänu minule oma mõtte- ja eluviisi natukene rohelisemaks muutnud? Kui paljud teist on mu unekooli teemast reaalset abi saanud? Mis iganes muid kasulikke teadmisi, nippe? Ükskõik mis, millest on teile kuidagimoodi abi olnud?
Teiseks – mida te veel teada tahaksite? Kas on äkki midagi, mida tahaksite minult küsida? Mõni teema, millest võiksin põhjalikumalt kirjutada?
Mu postitused on viimaste kuude jooksul üsna ühekülgsed olnud ning ka kommentaarides valitseb enamasti vaikus. Sügisega võiks blogi ju ometigi sisukamaks muutuda. Ja tagasiside on alati motiveeriv 🙂
Nii et laske käia. Rääkige. Küsige.
Olen Sinu blogi lugenud ca pool aastat, tänu sellele on mul kodus mitmeid ja mitmeid Norwexi tooteid:) Kodu on keemiavabam ja mõtlemine puhtam. Olen küll koristushull ja organiseerija kuid varem neist imeasjadest pole kuulnud. Mulle meeldis Sinu põhjalik postitus kodukeemiast, ka sellest kust mida ostad 🙂 Unekooli teemast tea midagi, kuid kindlasti kavatsen selle läbi lugeda.
Kaunist sügist! 🙂
Ei saa öelda üht konkreetset tarkusetera, mis siit leitud oleks. Pigem on Su blogi ja maailmapildi kirjeldused pannud mõtlema enda maailmanägemuse üle. Ilmselt olen hakanud natuke rohkem hoolima enda peret ümbritsevast keskkonnast. Ei käitu enam poodides nagu mängiks mängu “võidab see, kellel on surres rohkem asju”.
Lood lastest ja nn “situatsioonihuumor” on huvitavad lugeda. Üldse postid pereelust, isegi probleemidest ja nende lahendamisest. Vähemalt blogist näib, et pereelu on teil eluterve ja probleemid lahendatakse. See on, millest õppust võtta.
Ma olen Sulle südamest tänulik, et Sa eelmisel aastal laste kummikutest rääkisid 😀 Nendest mõnusatest paksu voodriga kergetest kummikutest. Need on nii minu kui ka poja lemmikud ja olen paljudele edasi ka soovitanud:
Rohelised teemad meeldivad mulle ka. Ja Su süstematiseeriv koristamine. Aga kummikud oli kõige praktilisem info!
Olen mitmeid häid mõtteid saanud rohelisema mõtteviisi suunas (kodukeemia!) ja muidu ka.
Meeldib lugeda elust enesest, laste kasvatamisest.
Mida te sööte (nädalamenüü)? äkki oskad jagada mõtteid, ideid uute toitude osas. Endal taaskord kõiksugu ideed otsas.
Jõudu! 🙂
Me oleme iga päev ise hädas, sest midagi süüa teha ei oska ja menüüs on vaid vähesed äraproovitud igavad toidud 😛
Kõige rohkem on aidanud mind postitused, mis räägivad vähese raha kohta. Paar aastat tagasi andsid jõudu näha positiivsust meie pere situatsioonis ja õpetasid paremini väärtustama seda, mis meil on.
Kodukeemia on meil ka nüüd eco osaliselt tänu sinule.
Mulle meeldivad postitused, mis kirjeldavad pereelu rõõme ja muresid, nii nagu nad reaalis on:-) tundud väga aus olema selles teemas 🙂
Meeldiks lugeda, mis sinu lapsed teavad/mõistavad teie perekorraldusest, eco eluvaates June.
EI oska konkreetset asja väljagi tuua. Ausalt – käin lugemas selleks, et lihtsalt endast väga erineva inimese maailmast osa saada. Nii saab must sinu blogi lugedes parem inimene – saan aru, et ka teisiti on võimalik ja mõnikord isegi parem. Soovin sulle edu ja kirjuta ikka!
Tegelikult väga palju mõtteainet olen saanud sel teemal aastate jooksul ja mina julgen küll väita, et mind on just selle blogi lugemine “rohelisemaks” muutnud.
Viimased head “leiud”olid siit sapiseep ja plekisool, kuigi plekisoolaga vahel õnnestub super ja vahel mitte nii hästi, aga sa pidid sellest vist nagunii millalgi pikemalt kirjutama, äkki saan siis aru, kus see point on.
Minule olid abiks unekooli postitused ja inspireerinud on ka igasugu tervislikuma toitumise ja rohelisema elu postitused. Vähema tarbimise pooldaja olen vist olnud sünnist saati, aga aeg-ajalt leian siit tõuke mõtlemaks-tegelemaks mõningate nüanssidega, mida pole viitsinud uurida. Hetkel sooviksin teada, kust olete saanud endale selle rippkiige, mis teil on. Mulle tundus, et ma ühe pildi peal millalgi nägin, et teil oli nööridest rippkiik. Meil on ka selline, aga see järgmist hooaega enam vastu ei pea ja tahaks uut, aga nööridest, mitte riidest (puust pulkadega nööridest varianti ikka on, aga tahaks seda ilma pulkadeta).
Meie ostsime Londonist Camdeni turult 🙂 Kui panin Google pildiotsingusse võrkkiik, siis samalaadsed jäid silma näiteks sellel lehel – http://www.siesta24.ee/
Üritasime Abikaasaga mõlemad meenutada, palju me oma kiige eest maksime – sellest ajast pole väljaminekuid Exceli tabelina ka käepärast. Mõlemad mäletame vaid seda, et üsna kallis oli – minule tuli pähe summa £60, Abikaasa arvas, et kas £70 või £90. Pigem £70 sel juhul. Et jah… Ei ole odav lõbu. Aga vastupidav on küll.
No näed siis, ongi täpselt see, mida mõtlesin. Ma vist pole väga osav googeldaja.
Mina ka vaiksel nohistan Sinu blogi lugeda ja olen nõus eelkõnelejatega: Su blogi on aus elu (kõige paremas mõttes) :).
Mulle meeldivad kõik Sinu teemad, sest Sa kirjutad nendest õhinaga. Jõudu! Tubli oled!
Mina loen juba paar aastat su blogi, sest siiamaani tundud emotsionaalsel tasandil täpselt samasugune nagu mina- kõik see, kuidas probleeme näed ja lahendusi, see sarnaneb väga minu maailmanägemusele. Samuti olen nii mõnigi kord pärast mõne su koristuspostituse lugemist isegi õhinaga küürima hakanud. Neist postitustest saab nagu motivatsiooni. Väga meeldis lugeda ka Norra perioodist, vähese rahaga elamisest samuti….hmm…no ja muidugi lasteteemad on toredad. Eriti nüüd, mil endal on ka laps (paari kuu pärast ka teine). Kõik, millest kirjutad, on tuttav ja kuidagi muhe on lugeda sarnastest kogemustest ja üldse elust, mis enda omale sarnaneb paljuski. 🙂
Mulle meeldib Su blogi. Selle pärast loen.
Mu omad lapsed on veidi vanemad ja laste tarkus tuleb pigem tagantjärgi või “ahaa, ma oleks võinud seda ju ammu öelda :)”. Roheline olen ka vastavalt oma sisetundele, pigem rohkem kui vähem kui keskmine eestlane.
Aga mulle meeldib, et mul ei teki Sinu blogi lugedes tunnet, et teed seda “kliki” huvides ja ennast paremast küljest näidata püüdes. Nii nagu mitmed staarblogijad, kelle väiksed valged valed kuidagi kahtlaselt läbi kumavad või siis reaalses elus “blogi sisse ähvardavad panna” 🙂
Su jutt on ladus ja mõnus lugeda. Minu jaoks kui reality raamat, mida ikka sageli lugeda tahaks.
Nii juba aastaid. Ja loodetavasti veel edasi.
Mu ainus küsimus, ja seda väga paljude blogide puhul, miks Sa seda avalikult teed?
Aga muidu – kirjuta ikk! 🙂
mina olen su küljemenüüst teiste välismaal elavate eestlaste blogid leidnud =)
ja mida veel teada tahaks? ei tulegi midagi meelde, mida puudu oleks.
Mulle meeldib lugeda su lastest ja sul on väga ja huvitav blogroll. Viimasel ajal aga satun kahjuks su blogisse väga harva, sest shoppingu-uudised üldse ei huvita ja pikad kapikoristuspostitused ka mitte. Ehk et võiksid kirjutada rohkem oma mõtetest, lastest ja nendega koostegemistest, vähem aga sellest, milline on humana kaubavalik.
Edu!