Ma pole juba vĂ€ga pikka aega uudiseid lugenud (ega vaadanud, ega kuulanud) – ĂŒldse mingit ajakirjandust tarbinud. TĂ€htsaimad juhtumised jĂ”uavad minuni sĂ”prade-tuttavate, FB ja blogide kaudu nagunii – FB feedis jÀÀb aeg-ajalt ikka mĂ”ni huvi pakkuv artikkel ette ja saab ka lĂ€bi loetud. Aga suuremalt jaolt ja igapĂ€evasel kujul on uudised lihtsalt masendavad.
TĂ€na lĂ€ksin miskis meeltesegadushoos Postimeest kiikama ja veel suuremas meeltesegadushoos lugesin artiklit perevĂ€givallast. MIKS ma tegin esimest, veel enam teist – ise ka aru ei saa. NĂŒĂŒd on nii halb tunne sees.
Teate, kui hĂ€sti töötab elamine oma vĂ€ikeses turvalises maailmas? Ma olen ĂŒmbritsenud ennast inimestega, kellel on minuga sarnased vÀÀrtushinnangud. Minu ĂŒmber on intelligentsed, toredad, positiivsed inimesed. Palju mahe- ja rohemeelseid inimesi. Mis rahvusest, mis nahavĂ€rviga, millise seksuaalse orientatsiooniga – mitte mingisugust vahet pole. Kellelgi ei tuleks pĂ€hegi, et vĂ”iks olla. See on maailm, milles ma elan ja ma ei tahagi sealt vĂ€lja tulla, et jahmuda sellepĂ€rast, kui palju kartust ja vihkamist on nii paljudes Eesti inimestes.
Nii paljud argumenteerivad, et maailmas toimuvaga peaks ikka kursis olema. Mina leian, et ma ei pea, kui ma raiskan oma aega uudiste lugemisele ja tunnen ennast selle tagajĂ€rjel halvemini. Mulle tĂ€itsa piisab teadmisest, et maailmas on palju vĂ€givalda, et Ukrainas on sĂ”da, et kooseluseadus on hetke kuumim teema… Ma ei taha detaile, sest mul hakkab halb ja nende teadmine ei tee mu elu kuidagi rikkamaks. Kui ma olen selle arvelt kellegi meelest vĂ€hem intelligentne inimene – olgu nii. Selle arvelt olen rÔÔmsam ja positiivsem.
Parem teen selle ajaga midagi toredat. RÀÀgin Abikaasaga, kallistan lapsi, suhtlen sĂ”pradega, loen raamatut, vaatan mĂ”nd head sarja… Elan oma elu. Positiivselt. Ja ma loodan, et Ă€kki sellest piisab. Ăkki ma olen oma eluterve suhtumisega kellelegi eeskujuks ja muudan sel kombel maailma natuke paremaks kohaks, kus on natuke rohkem toredaid inimesi.
Aga kui keegi peaks kunagi tegema veebilehe, kus on ainult head uudised đ Vaat seda ma loeks kĂŒll. Kiire googeldamine nĂ€itas, et ingliskeelseid lehti on mitmeid, aga minule meeldiks just kohalik. Peavoolumeedia kajastab nagunii kĂ”iki neid vajalikke, negatiivseid ja valusaid teemasid, vĂ”iks ju olla mĂ”ni leht, mis hoiab kursis ainult Eestis toimuvate positiivsete asjadega.
Tegelikult ma vahel ikkagi loen uudiseid – PĂ€rnu Postimees on piisavalt turvaline lugemisvara ja kohaliku eluga tuleb ikka kursis olla. Aga sedagi teen ĂŒsna ebaregulaarselt. Vist parem, kui mitte midagi đ
Sa pole ĂŒksi. Lisaks endale tean veel selliseid inimesi, kes eelistavad maailma “mĂŒra” ja ebameeldiva info enda mullist vĂ€ljapoole jĂ€tta. Ka tavaelus ja igapĂ€evastes juhtumistes ĂŒritan pigem positiivset leida. Jah tean, et sĂ”da on ja Putin on paha aga ei nĂ€e pĂ”hjust ette paanitseda. Kui lĂ€heb jamaks siis reageerin. Leian, et need, kes tellivad endale ja lastele passe ning vaata et pakivad pĂ”genemiseks kohvreid valmis, on natuke napakad.
Ma oleks nagu ise selle teksti kirjutanud!
Heade uudiste portaal on juba olemas: http://www.goodnews.ee/. đ
Tohoh, tĂ”epoolest! Peaaegu kaks aastat vana leht ja mina kuulen sellest esimest korda! VĂ€ga tore đ
Jagan sinuga samu mĂ”tteid. Mu sĂ”branna lĂ”petas ajalehtede/ajakirjade lugemise mitu aastat tagasi. Need toidavad meid negatiivsusega. Alguses ma naersin selle peale, sest alati on rĂ”hutatud kui oluline on olla kursis kĂ”igega mis maailmas toimub. Rumal oled kui sa ei tea. Aga mingi hetk avastasin, et lisaks ammu unustatud Kroonikatele & jumal teab millele, ei loe ma juba kuid Ăhtulehte vĂ”i isegi PĂ€rnu Postimeest. Pole nagu erilised lehed kaa eks. Veel vĂ€hem huvitab mind poliitiline tekst. Elu on palju ilusam! Ma ei kuluta oma aega lehtede sirvimisele & negatiivsuse neelamisele. Minul on ĂŒleĂŒldse sĂ”dade & katastroofidega vaimsel tasandil vĂ€ga keeruline seis. Tekitavad teatud sorti krampe kui liiga palju tarbida. Igatahes.
Sinu mĂ”tted on minu mĂ”tted đ Parem ajan vanematega juttu, kĂŒsin kuidas neil tööl lĂ€heb, mĂ”tleme uue aasta aiaplaanidest (vĂ”i minu puhul jĂ”uluajast, hehe)
Aga mina elangi nii ja vĂ€ga hÀÀ on đ
Mees vĂ”iks ka mind rohkem mĂ€rgata ja pea arvutist vĂ€lja vĂ”tta. Ma lohutan end sellega, et kĂŒll tema tsakrad ka kunagi avanevad đ
ega ei peagi, kui ei taha.
aga… maailmas toimuvate halbade asjadega vĂ”itlevad ja uudiseid seelĂ€bi paremaks muudavad siiski reeglina inimesed, kes neist halbadest asjadest teavad.
Mul pole nagunii jaksu vĂ”idelda maailma halbade asjade eest – ma pigem parandan asju enese ĂŒmber. Need hakkavad silma ka ilma uudisteta.
Mul ka tunne, nagu oleks ise kirjutanud. Telekat mul pole ja lehti pole ma juba lugenud ĂŒle 15st aasta. Sellele tĂ”demusele, et uudiste lugemine on mĂ”tetu, jĂ”udsin keskkooli ajal, kui eksperimendi korras tellisin omale kuuks ajaks jĂ€rjest kĂ”iki eesti erinevaid lehti (ja lugesin need kĂ”ik kaanest kaaneni lĂ€bi) ning sain aru, et jah on pĂ”nev kĂŒll iga pĂ€ev lugeda, aga sama pĂ”nev ja informatiivne nagu seebikate vaatamine. Eluks vajalikku on seal kĂŒll minimaalselt ja need vĂ€hesed terad loodetavasti jĂ”uavad minuni teisi kanaleid pidi. See-eest on seal rohkelt negatiivset, millega ma ennast ĂŒmbritseda ei soovi. Olen aeg-ajalt tellinud endale Umalehte ja see on kĂŒll leht, mis kajastab ainult positiivseid asju. Pluss on veel seegi, et ilmub kord kahe nĂ€dala tagant ja on 4 lk, nii et jĂ”uan ikka napilt eelmise lĂ€bi lugeda kui jĂ€rgmine juba ilmub.
mina lopetasin uudiste jalgimise samuti mitu aastat tagasi, mul ei ole telekat, ei ole facebooki. ainult uus-meremaa vikerraadio sarnast jaama kuulan, ja sellest piisab. asjadest, mis on olulised, kuulen lopuks niikuinii, aga koige halvaga ma kull kursis ei pea olema…
VĂ€ga Ă”ige suhtumine! Ma ka avastan seda maailma đ