Olen tegelikult hirmus väsinud ja tahaks magama minna, aga kuna viitsimist fotodega tegeleda on, panen parem kohe kõik värske emotsiooniga üles, muidu jääb venima.
Täna õhtul oli perepidu. Haiguse tõttu jäid kolm külalist küll tulemata, aga maja oli rahvast täis sellegipoolest. Lapsed ei mallanud absoluutselt süüa, oli vaja kingiks saadud Lego kokku panna. Alles siis, kui koogi välja tõime, sai lapsi elutoas näha.
Oh, kuidas ma unistan remondist ja ruumist ja suuuurest köök-elutoast koos suuuuure lauaga, kuhu mahuks kogu seltskonnaga mõnusalt istuma, mitte ei peaks elutoas arvutilauale puhvetit tegema. Meil tegelikult on üks lahtikäiv laud, mis ema andis, aga ei hakanud seda täna tuppa vedama.
Lõpuks avanes ka võimalus õe Legoga mängida:
Kõik tänaõhtused kingid. Ja homme tuleb neid veel rohkem juurde… Nagu Plika üks hetk ülevoolava rõõmuga kinnitas: “Täna on mu elu PARIM päev!” Vaatame, mis ta homme ütleb 🙂
