Kodused hamburgerid

Vahepeal oli sihuke taimetoitluse kihk peal, sai igasugu retsepte uuritud ja paljud asjad tundusid potentsiaalselt maitsvad ning katsetamist väärt. Aga siis tuli vahele Plika sünnipäev, kus pakkusime muuhulgas näiteks kilode kaupa pisikesi lihapirukaid. Ja eile tuli mul kohutav peekoni isu, nii et õhtusöögiks sai pasta carbonara.

Täna uitasime Abikaasaga sihitult Rimis ringi ja mõtlesime, mida süüa teha. Mulle meeldib vahel kiigata -50% nurgakesse – sealt leiab aeg-ajalt midagi põnevat. Siis ongi nagu kahekordne kasu – esiteks hea meel, et aeguma hakkav toit ei lähe raisku, teiseks jällegi hea meel sellepärast, et ma saan selle poole odavamalt ja proovin ehk nii midagi uut, mida muidu ei ostaks.

Nii lõppeski tänane poeskäik sellega, et peale advendikalendrite (kui Frozenit nägin, ei saanud ju ostmata jätta, Poiss sai mingi poisteka, Avengers vms) rändasid meiega koju kaasa veise välisfilee lõigud jõhvikatega – asi, mida ma poleks never ever täishinnaga ostnud, nüüd aga maksis 540g pakk €2.25. Abikaasa oli algul tõrges, aga mina ajasin peale, et proovime ikka, lõpuks jäi ta nõusse. Siis tekkis veel idee, et teeks kodus hamburgereid – ostsime ka värsket kraami ja kukleid, täisvärk.

Etteruttavavalt võib öelda, et lapsed lõpuks liha eriti ei söönud, Abikaasa see-eest tänas mind, et ma ikka sundisin proovima. Sest maitses väga hästi – hoolimata jõhvikatest, mis andsid kummalise meki. Ühesõnaga jah… Jõhvikad lihaga ei ole minu teema 😀 Aga tore oli proovida.

Abikaasa tegi ka friikartuleid, mis olid tegelikkuses muidugi lihtsalt ahjukartulid oliiviõliga. Ja praadis sibulaid. Ja tegi majoneesi-küüslaugukastet. Ühesõnaga üks igati mõnus õhtusöök oli. Ainult et järgmine kord võiks burgeri vahele mõne taimse pihvi leiutada, Sandra Vungi kokaraamatus on neid retsepte igasuguseid 🙂

2015-11-11 20.10.37

2015-11-11 20.22.28

2015-11-11 20.24.02

Muideks, mina ei saa aru, kuist tuleb nii suur teema laste toidu sisse spinati peitmisega. Või ajan ma seda millegagi sassi? Spinat pole ju üldse halva maitsega… Väga mõnus on. Meie lapsed söövad küll üsna hea meelega. Kõige meelsamini söövad nad muidugi idandatud mungube… Peabki uue laari hakkama panema 🙂

Aga jah… Küll mulle meeldiks, kui oleks mõni mõnus lihalaadne toode, mis pole liha. Soja ma põhimõtteliselt ei tarbi, seega on tsipa keeruline. Lugesin just täna MrsB väga põnevast toitumisteemalisest postitusest (mulle nii meeldib lugeda tervislikuma toitumisega eesmärgiga igasugu tavainimesele veidrate asjade katsetamisest, inspiratsioon ja nii edasi) Quorn nimeliste toodete kohta, mis tundusid põnevad… Nende kodulehel on ilus jutt, samas see artikkel on üsna kriitiline. No ma vist eelistaks igal juhul seda sojale 🙂 Samas Eestist sihukest kraami nagunii ei saa. Ja üleüldises plaanis ma nõustun eelkõige just selle vaatenurgaga, et süüa võiks pigem vähe töödeldud toitu, st olles taimetoitlane, peaks armastama eelkõige juurikaid, mitte asendama toitudes liha lihalaadse tootega. Ja kui värske kraam mulle väga meeldib, siis hautatud vm viisil töödeldud juurikatega ei ole ma üldse sina peal, seega pole sugugi kindel, kas minust kunagi taimetoitlast saab. Aga jah… Vägagi tahaks olla, just eetilistel põhjustel.

Selline mõttelõng siis hamburgeripostituse lõppu 🙂

4 thoughts on “Kodused hamburgerid”

  1. Spinatit süüakse enamalt ikka aurutatult (vitamiinirohkem kui toorelt) ja seega muutub selliseks ligaseks massiks mis näiteks mulle üldse ei maitse, veel vähem lapsele. Ja eks sealt siis see jutt, et peab toidu sisse ära peitma kui tahad, et laps ikka kõik need spinati head omadused kätte saaks. Meie peres küll spinatiga peitust ei mängita, lihtsalt laps ei söögi ja kogu lugu 🙂

    1. Õige jah, ma olen kunagi seda teemat varem ka juba tõstatanud ja siis sa kommenteerisid ka sama asja. Aurutatud spinat on okse. Mina põhimõtteliselt spinatit toidu sisse ei pane, sööme ainult värskelt 😀

  2. See ‘kriitiline’ artikkel on ju ainult kriitiline selleparast, et autorile need tooted ei maitsnud. Tofust on nad sada korda etemad ja koostisained on ka taidsa normaalsed minuarust.

    Spinatit suran mina kull igale poole sisse – ostan suure koguse, tukeldan koogikombainiga ara, kulmutan jaakuubikutena ja siis panen hamburgerite sisse voi pesto sisse voi tomatikastmetesse.

    1. Kas seal kuskil üldse mainiti maitset? Minu meelest käis ikka rohkem selle pihta, et nii töödeldud värki ei peaks müüma tervisetoidu nime all. Uurisin edasi, leidsin sellise artikli: http://foodidentitytheft.com/is-the-meatlike-mold-in-quorn-really-a-healthier-alternative/

      Ma olen vähe töödeldud toidu austaja ja see, mida ma nende valmistusprotsessist loen, ei vaimusta mind. Ühesõnaga… Otsin edasi. Karta küll on, et midagi väga ei leia 😀

Leave a Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Scroll to Top