Esimest korda käisime Lottemaal kaks aastat tagasi (avalik, parooliga). Toona kinkis ema Poisi sünnipäevaks meile kõigile piletid ja tähistasimegi seal. Lastel oli toona väga lõbus, meil endil pigem pingeline. Too päev oli meeletult palav, oli meeletult palju herilasi, Plikal palavik, lapsed nii väikesed, et tuli nendega igal pool kaasas käia.
Eelmisel suvel kutsus õeke küll kaasa, aga raha ei olnud ja väga ei kiskunud ka. Ja nüüd juhtus nii, et õeke tuli Eestisse, väga ootamatult, ainult kaheks päevaks. Ja kutsus jälle Lottemaale kaasa. Ja kuna neil on seitsmekohaline auto, siis mina ja lapsed mahtusime isegi peale. Ja ilmateade keeras ka ilusaks. Ja tundus, et rahalises mõttes pole ka päris enesetapp, sest palgapäev oli just olnud ja lasteaia arved olid olematud ja Abikaasat ei võtnud kaasa (autosse poleks mahtunud, ta ei tahtnud tulla ka), seega üks pilet vähem maksta. Nii et otsustasime minna, väga eksprompt üritus.
Ja seekord oli palju mõnusam. Ilm oli soe, aga tuuline. Inimesi polnud liiga palju (ma isegi ei mäleta, ega eelmine kord vist ka väga masse polnud). Lapsed olid kaks aastat vanemad ja asjalikumad, mis tähendas, et võisime ise majas maha istuda ja lasta neil omapead lõbutseda. Plika küll korra “kadus ära” – see tähendab, et jooksis pea laiali otsas ja otsis mind, jättes tähelepanuta õekese ja tema mehe, kes istusid kenasti seal, kus pidid (mina olin Poisiga vetsus) – aga kuna väravas öeldi, et kirjutage telefoninumbrid laste käepaelale, siis Plika helistas kellegi telefonilt ja ma sain öelda, et tule aga majja sisse tagasi.
Kaks aastat tagasi pidasime piknikku, st oma söögikraam oli kaasas, seekord sõime Lottemaa kohvikus. Lapsed võtsid Lotte eine – lihapallid, kartulipuder, salat, kõrrejook ja mänguasi. Meie sõime juustuburgerit friikartulitega. Mõlemad maksid €8. Mänguasjaks sai valida kas rinnamärgi, mullitaja või põrkepalli, ilma mänguasjata oleks sama söök olnud €5.50… Vist. Või äkki selle hinnaga ei saanud jooki? Joogis oli glükoosi-fruktoosi siirup, mis on muidugi feil. Vee oleks saanud ka valida, aga muidugi tahtsid lapsed KÕRREGA jooki. Kord aastas ju võib, irw. Kartulipuder oli suht mõttetu ja väga ei maitsenud kellelegi, aga lihapallid lastele meeldisid ja salati sõid mõlemad ära, see oli väga meeldiv üllatus. Mulle friikartulid eriti ei meeldinud – päris kartulitest tehtud, mis on ju hea, aga ei olnud nii krõbedad, kui oleks võinud ja see maitseaine… Aga burger oli jumalik. Huvitav, kui ma oleks palunud burgeri kõrvale friikate asemel topeltportsjoni salatit, kas oleks saanud? Kui peaksime veel kunagi minema, siis küsin.
Käepael sobis riietusega 😛
Etendus oli äge, lapsed said ka kaasa lüüa.
Maratoni joosti ka. Eelnesid soojendusharjutused 🙂
Seikluspark oli hitt juba kaks aastat tagasi, nii ka seekord.
Ühesõnaga seekord oli nii vahva, et läheks hea meelega veelgi. Äkki järgmisel suvel jälle?