Tavaliselt on inimestel vist puhkus hoolega valitud ja ära planeeritud… Kuna seadus näeb ette, et kaks nädalat tuleb võtta järjest, lasteaed on praegu kinni, siis minul on puhkus. Ei mingeid plaane, lihtsalt fakt, et lapsed on kodused.
Jaanid olid sobivalt enne nädalavahetust, seega võib öelda, et puhkus algas mul tegelikult juba eelmise nädala neljapäeval.
Tavaliselt on inimesed vist puhkuse üle hullult rõõmsad. Kuna minu tuju on erinevatel põhjustel olnud pigem kehv ja raha ka hetkel väga vähe, siis ei saaks just öelda, et ma seda puhkust siiani eriti nautinud oleks. Lihtsalt passin, olude sunnil. Mõtlen, et peaks asjalikuks hakkama, aga mõtteks see enamasti jääbki.
Nii olen seni peamiselt Grey anatoomiat vahtinud ja niisama vedelenud. No ja minimaalselt koristanud ning hullunult pesu pesnud.
Kolmapäeval mõtlesin, et aitab kah, peab tusatujust kuidagi üle saama. Panin ennast järjekorda kõigile Minu-sarja raamatutele, mis veel lugemata (pole vist aasta aega ühtki kätte võtnud) – neid sai kokku 12 (ok, üks neist polnud Minu-sari, vaid Evelin Ilvese “Kirju”). Neljapäeval sain viis tükki kohe raamatukogust kätte kah. Tänaseks on kolm läbi. Raamatuga võrkkiiges või rannas vedelemine on ju ometigi igati puhkusele kohane.
Kuna eile oli variant, et võib-olla tulevad meile öömajalised, motiveeris see veidike koristama. Täpsemini küürisin põhjalikult puhtaks vannitoa, Abikaasa pühkis kogu elamise põrandad. Abiks ikka. Öömajalised ei tulnudki lõpuks 🙂
Täna on olnud esimene tõeline puhkusetundega päev. Abikaasa küpsetas hommikul pannkooke, siis sõitsime ratastega jõe äärde. Lapsed mängisid vees, Abikaasa käis ujumas ja uneles hiljem päikese käes, mina sättisin ennast varju raamatut lugema (ja jõudsingi terve raamatu täpselt jõe ääres läbi lugeda). Kuna päike liikus, olin ikkagi lõpuks päikese käes ja hakkas nii palav, et käisin isegi ujumas ära. Sel aastal juba teist korda! Esimene kord oli mingi varasem nädalavahetus Seljametsa karjääris.
Me ei käi tavaliselt keset päeva rannas, aga täna kuidagi juhtus nii. Lahkusime kodust kell 12, tagasi jõudsime poole nelja paiku. Päevituskreemi meie majapidamises ei eksisteeri 😛 Aga mina, nagu öeldud, hoidsin pigem varju, vee ääres, kus lapsed möllasid, oli ka osaliselt varjuline, Abikaasa teab ise, mis teeb. Ära põlenud pole igal juhul keegi. Äkki peaks siiski talle päikesekreemi ostma, tuli välja, et ta on üsna vähk 😛 Harjumust sellest vast ei saa, enamasti käime rannas siiski pigem õhtul peale nelja. Ei välista, et läheme tänagi veel tagasi…
Aga praegune plaan näeb ette sushi meisterdamist. Mmm…
Unegraafik on puhkusele omaselt paigast nihkunud. Lapsed lähevad tihti magama 22-23 või hiljemgi. Poiss ärkab tavaliselt 8-10 vahel (tema jääb reeglina ka õhtul veidi varem magama), Plika pigem 11 kandis. Mina lähen enamasti magama 2-3 ajal, kuidas aga uni tuleb, ärkan ka 10-11 paiku.
Loodan järgmiseks nädalaks paremat tuju ja suuremat asjalikkust. Suurpuhastust oleks me kodul hädasti vaja 🙂
Tahaks kangesti lastega matkama, aga pole ei telki ega magamiskotte – nojah, muud matkavarustust ka mitte. Kevadel oli küll plaan, et ostame, aga… Sel suvel selleks suure tõenäosusega raha pole.
Mis seal ikka. Äkki järgmine suvi.
Ühtegi pilti pole selle aja jooksul teinud, nii jääb see postitus täitsa ilma illustratsioonideta.
