Ma olen olnud oma praeguses töökohas umbes-täpselt 2,5 aastat ja ma endiselt armastan oma tööd, kogu südamest.
Mulle meeldib olla igapäevaselt silmini “öko” sees.
Mulle meeldib, et ma saan otsustada.
Mulle meeldib, et mind usaldatakse.
Mulle meeldib, et mu tööaeg on äärmiselt paindlik – saan valida töötamise aja ja koha ise. Enamik ajast see tähendabki töötamist kontoris ja kontori tööaegadel, aga see annab nii tohutu suure vabaduse ja kindlustunde, et soovi korral/vajadusel saan valida teisiti. Kui tuleb tuju laupäeva öösel nokitseda, võin seda teha. Kui tunnen end veidi tõbiselt või on vaja haigeid lapsi kantseldada või saan mingi vajaliku kohtumise aja vaid keset tööpäeva, on mul võimalik kodukontorisse jääda või töölt ära käia.
(Ja valisin töö ka tänaseks teemaks just tänutunde tõttu viimatimainitud võimaluse pärast, mida täna taas kasutasin)
Mulle meeldivad mu Pärnu kolleegid – olen endiselt äärmiselt rahul sellega, KUI hästi oma meeskonna valisin. Saame ülihästi läbi, saan oma müüjaid kõiges 100% usaldada, nad on nii tublid ja iseseisvad, saan tänu sellele muretult oma tööd teha.
Mulle meeldib see, et ka kaugemate kolleegide seas on tekkinud nö “oma inimesed”, kellega saan rääkida absoluutselt kõigest. Nii palju annab juurde, kui tead, et sul on mõttekaaslased. Great minds think alike 🙂
Mulle meeldib, et meie ettevõte areneb. Seda on äärmiselt huvitav jälgida, muuhulgas ka teadvustada, et kõigi inimestega ei saagi tekkida päris ühesugune klapp, mis samas ei takista kuidagi meeldivat suhtlust, eranditult kõigiga.
Mulle meeldib, et ma saan lisaks oma Pärnuga seotud igapäevatööle tegeleda erinevate tervet ettevõtet puudutavate lisaprojektidega – see hoiab töö mitmekesisena ja vaimu värskena.
Mulle meeldib, et mul on õnnestunud saada endale just need tööülesanded, mis mulle sobivad, kus saan kasutada oma tugevaid külgi. Ja kuidas näiteks jälle kolleegile meeldivad mingid muud asjad, mida tema teeb suurepäraselt. Tema ei tahaks teha minu asju ja mina jällegi tema omi. Igaühele oma 🙂
Mulle meeldib mu palganumber. Hetke ideaalist on küll veel tsipake puudu – ja kui see saavutatud, küllap siis panen paika uue eesmärgi, hehe – aga praegusel hetkel olen ikkagi rahul 🙂
Kuna miski ei ole ideaalne, siis täitsa ausalt tunnistan, et mu töös on ka omad väljakutsed. On teatud asjad teatud inimeste suhtumises, millega ma üldse ei nõustu ja ilmselt jäämegi selles suhtes eriarvamusele. Aga hetkel, seades plussid ja miinused kaalukausile, on plusse õnneks tunduvalt rohkem. Seega, asjade suhtes, mis ei meeldi, rakendan oma tavapärast taktikat – proovin muuta paremaks, kui see ei õnnestu, siis ignoreerin ja lasen minna. Olen pidanud praktikasse rakendama nii üht kui teist 🙂 Õnneks on asju, mis on paremaks muudetavad ja need ülejäänud… Neil lihtsalt tulebki minna lasta, enda meelerahu huvides. Et maksimaalselt nautida kõiki häid asju, mida töö juures armastan.
See annab elule lihtsalt NII palju juurde, kui töö on nagu teine kodu ja parem osa kolleegidest nagu teine perekond. Mitte PÄRIS kodu ja PÄRIS perekond, aga peaaegu. Saate aru küll 🙂
Pingback: Head asjad #45 – toredad koostööpartnerid – Tikri Päevaraamat