Ma armastan Pärnut.
Tõsi, lemmiklinn on meil endiselt Tartu – mulle meeldib Tartu vibe, hubasus, kompaktsus ühes võimalustega… Aga mis teha, kodu on seal, kus on pere.
Ja pere on Pärnus 🙂 Ja seega on Pärnus hea.
Väikelinnad meeldivad mulle. Pärnu on mu meelest piisavalt väikelinna tundega, samas on siin siiski ka rohkelt erinevaid võimalusi, igasugusteks asjadeks. No olgem ausad, Eesti mõistes ei ole Pärnu nii väike midagi.
Mida väiksem koht, seda keerulisem on leida head tööd. Pärnus on sellega nagunii paremini, kui paljudes teistes Eestimaa kohtades, aga Tallinna ega Tartuga ei anna siiski võrrelda. Seega eriti mõnusaks teeb selle postituse kirjutamise asjaolu, et esimest korda Pärnus elatud 6,5 aasta jooksul saan ma öelda, käsi südamel – meil mõlemal on töö, mis meid tõesti rahuldab. See on väga-väga suur asi.
Ma olen nii ütlemata rahul sellega, KUI mugavalt meie elu siin ära korraldatud on. Kodu keset linna 🙂 Jalgrattaga liiklemine on puhas rõõm. Töö, lasteaed, kool, vanavanemad ehk tugivõrgustik ning kõik eluks vajalikud teenused on kodust 1-2,5 kilomeetri kaugusel. Ainult mõned sõbrad ja Abikaasa õed elavad kaugemal, teisel pool jõge.
Ja mul on siin kosmeetik. Ja juuksur. Ja hambaarst. Ja ma olen väga rahul nii lasteaia kui kooliga. Ja Pärnus on Sütevaka, kus loodan oma lapsi kunagi õppimas näha.
Just täna sellest kõigest kirjutama ajendas mind aga artikkel lähiaastate kümne suurema muudatuse kohta Pärnu linnapildis. Nii põnev! Mulle nii meeldib, kuidas ümbrus läheb järjest ilusamaks ja võimalused paremaks.
Olen väga tänulik, et mul on võimalik elada Pärnus! Ainult sõbrad võiks tihemini külla jõuda 😛
Mõnikord on jah nii naljakas mõelda, et Tallinnast Pärnusse oleks nagu pikem maa tulla, kui Pärnust tallinnasse