Lapsed kasvavad ja muutuvad järjest iseseisvamaks. Sügisest algab täiesti uus eluetapp – ei mingit lasteaeda, ainult kool. See on nii tore… Aga igasugu kasvatuslikke küsimusi on tekkinud. Mõtlesin, et küsin õige teie käest – kuidas teie lastel on? Vanus märkige ka kindlasti ära, eks! Ja võimalusel näiteks see, mis vanusest alates nad teatud asju ise tegema hakkasid.
- Kui palju teie lapsed üksi kodus on? Kuidas nad veedavad aja peale kooli, kuni te ise pole veel töölt koju jõudnud?
- Kas teie lapsed käivad mõnes trennis / ringis? Kuidas nad selle valisid? Kas nad käivad seal meelsasti ja liiklevad ise bussiga / jala või peab meelde tuletama, viima ja tooma, üritavad viilida? Kas te peate üldse vajalikuks, et laps käiks kuskil huviringis?
- Kas teie lapsed saavad kodutööde tegemise ja kooliasjade kokku panemisega ise hakkama või peate iga kord üle küsima, kas kõik vajalik on ikka tehtud / kaasas?
- Kui palju teevad teie lapsed kodutöid? Kas kokkulepitud kohustusi peab meelde tuletama või peavad nad asjad ise meeles ja teevad küsimata ära?
- Kui palju saavad teie lapsed taskuraha? Mis on selle saamise tingimused? Kas, kui tihti ja kui palju saavad nad raha muul ajal / kelleltki teiselt? Kas nad oskavad koguda või kulutavad raha ära niipea, kui selle saavad? Kas nad ostavad selle eest midagi mõistlikku või mõttetut?
- Kui palju teevad teie lapsed süüa? Kas saavad võileiva tegemisega ise hakkama, kas on meeles enda järelt laud ära koristada ja taldrik ära pesta? Kas õpetate neid lihtsamaid “sooje sööke” tegema, kaasate nad õhtusöögi tegemisse, on nad huvitatud köögis aitamisest?
- Kas ja kui palju üritate kontrollida seda, mida laps sööb? On mingeid toiduaineid / toidugruppe, mida väldite? Suhkur ja nisu, rämpstoit, valmistoit, limonaadid, mis iganes muud.
- Kui palju vaatavad teie lapsed telekat? On arvutis? Kasutavad tahvlit/nutitelefoni? Kas ekraaniaeg on piiratud või piiramatu? Kas mingid saated / multikad / mängud on keelatud? Mis ruumides asuvad arvuti ja telekas? Kas arvuti on parooli all, mida lapsed ei tea?
- Kui lastel on nutitelefon, siis kas ja kuidas kontrollite selle kasutamist? Et õues mängimine ei tähendaks pargipingil istumist ja telefonis mängimist?
- Kui tihti te oma lastele (mängu)asju ostate? Kui palju / kalleid kingitusi sünnipäeva / jõulude ajal teete?
- Mis on sellised tegevused, mida teete kogu perega? Mängite lauamänge, käite rattaga sõitmas, metsas jalutamas? Kui tihti, kui pikalt ja kui kaugele perega reisite?
- Kui palju peate suunama oma laste riietumist ja hügieenitoiminguid? Kas nad valivad riided ise, käivad ise pesemas või peab kontrollima, meelde tuletama, vaidlema teemal “pesemine on elementaarne ja iseenesestmõistetav tegevus, mida teevad KÕIK ja mille puhul ei ole küsimust, KAS sa tahad seda teha”?
- Mis kell lähevad teie lapsed magama? Kas nad peavad sellest ajast kinni või tuleb õhtul kümme korda meelde tuletada, et on uneaeg? Kas nad ärkavad hommikul hästi või tuleb neid lõputult äratada? On nad hommikul heas tujus või virilad?
- Kui palju on teie peres reegleid? Millised kohustused (õppimine, koristamine) peavad olema täidetud, et saaks teha midagi meeldivat (taskuraha, arvutis olla, külla minna)? Kas reeglitest peetakse kinni? Kas ja kuidas oma lapsi… Karistate? See on nii tobe väljend, sest ma ilmselgelt ei pea silmas peksu ega muud taolist, pigem lihtsalt olukorda, kus laps on käitunud valesti / kokkulepitud reegleid on rikutud?
Novat, kui palju küsimusi sai. Ma väga loodan, et jagate rohkem kogemusi – täpselt nii lühidalt või pikalt, kui viitsite. Luban, et kirjutan ise ka kõigist neist punktidest, lihtsalt hetkel pole aega 🙂
Mul küll koolilast pole vaid väiksem tüüp, seega saan öelda oma seisukoha vaid mõnes punktis.
Hügieen ei ole vaieldav. Õhtune ja hommikune hambapesu (veel algkooliealiste laste hambad soovitatakse vanematel üle pesta) ning õhtune kerge pesu on rutiin. Igal hommikul selga puhas aluspesu ning t-särk ja sokid, muud riided vastavalt vajadusele.
Nädalavahetustel või nädala sees mõned vabamal õhtul on meil kindlasti mingi koostegemine perega. Kas sõidame linna lähedale metsa või mere äärde. Või siis sõidame vanamavanematele maale külla (ka paarikümneminutine sõit, seega iga päev ei käi). Ja korra kuus teeme kindlasti mingi veidi pikema sõidu. Enamasti käime kuskil muuseumis või “teemapargis”. Kas siis loomaaias, lennusadamas, Haapsalus, AHAA keskuses, Riias või kasvõi sõidame praamiga Muhumaale ja tagasi. Kuna nii kütus kui piletid maksavad veidi raha siis kord kuus on täitsa optimaalne sagedus. Eelarvet lõhki ei löö aga lapsele saab regulaarselt uusi kohti näidata.
PS! Kas sa saaksid kirjutada ka postituse Pärnu waldorfkoolist. Ma nii väga tahaks ka oma lapse sinna panna aga ühtki selle kooli lapsevanemat ei tea, et just sisu kohta teada saada. Kas olete ise rahul? Kool on mõnus ja innustav?
Ma vastan ka mõnele küsimusele, kuna meie elustiil on natuke teine – koduõpe palju kodus töötavate lapsevanematega.
2. Trennid ja ringid on vanemate poolt valitud, arvestades laste huvisid, eeldusi ja logistikaküsimusi. Mõnetrenni/ringi puhul on välistavaks asjaoluks lapsevanema kiiks (Tartus toimub jalgpallidklöubide vahel nii jõle konkurents, et minu lapsed ei lähe ilmaski jalgpalli mängima) ja mõne puhul hind, mõne (kunsti)huvikooli tunnid on meie jaoks lihtsalt liiga kallid.
3. Algklassilapsed vajavad üldjuhul lapsevanema kontrollivat pilku, eriti poisslapsed. Seda ma ei ütle mitte pere- vaid töökogemusest.
4. Üldjuhul 30-60 minutit päevas, hoogtööde, näiteks küttepuude kuuriviimise puhul nii palju, kui tarvis. Peab meelde tuletama, kõige vanem on 12, see küsib ise, kas on vaja puid tuua vms.
5. 12-aastane saab 3 eurot, 10-aastane 2 eurot ja 8-aastane 1 euro nädalas. Ainult kommi- ja limonaadiraha. Taskuraha saamise eeldus on arvutamisoskus. ! euro saab see laps, kes liidab-lahutab peast saja piires, 2 eurot see, kes korrutustabelit oskab. Edasi tõuseb taskuraha suurus vanusega. Kodutööde eest raha ei saa, põhimõtteliselt.
6. Oskavad teha võileiba, muffineid, pannkooke, härjasilma, salatit. Vajadusel teevad kogu perele süüa.
7. Toiduaineid ei väldi, peale sojatoodete, kuna neist paljude puhul olevat soja töödeldud valesti, mürkained sees – kadunud ämm ütles nii, ämma mälestust tuleb austada. 🙂 Komme eriti sageli koju ei osta, neid jagab Vanaema ja saavad lapsed taskuraha eest ise osta, kui isu on.
8. Oleneb päevast, arvutis iga päev ei ole, tahvlit ei kasuta üldse. Telekat tund aega päevas, vägivallavaba multikas pluss laste teadussaated ja uudised sakslaste KiKa kanalilt. Tänu sellele on lapsed peaaegu kakskeelsed ja mina nii õnnelik, et arust ära.
9. Ei ole nutitelefone, mõnda aega veel ei tule ka.
10. Ei osta mänguasju niisama enam üldse, vahel mõne spordivahendi. Sünnipäevaks saab iga laps kolm kingitust, neist üks on raamat. Jõuludeks on seni saadud kingid kamba peale, viimasel ajal mitu lauamängu, raamatuid, Legosid.
11. Kogu perega teeme hetkel peamiselt aia- ja remonditöid. Reisime, kui võimalik. Osaleme muuseumiöödel jms üritustel. Õhtust unejuttu kuulab Mees ka. 🙂
12. Pesema peab suunama. Riiete puhul tuleb vaadata, et oleks ilmastikukohased.
14. Reegleid on meil enda tunde järgi vähe, aga kõrvaltvaatajale ilmselt palju. Meil on sajaprotsendiliselt keelatud igasugune labane käitumine, sh inetud sõnad, pepunaljad, lauakommete mittejärgmine, dressidega toas olemine jne. Ma ise ka ei uskunud, et see saaks oluline olla, aga kolme väikeste vahedega poisi puhul, tuleb välja, on tähtis. Õppimisasjad peavad olema korras, õppivat/lugevat/töötavat inimest segada ei tohi. kakelda võib ainult mõõdukalt. Virisemine virisemise pärast on keelatud (ka seda esineb). Lapsed on viimasel ajal nii suureks kasvanud, et isegi nurka ei pea enam panema neid. Nurgas seisid nad väikestena küll ühtelugu, aga muidugi mitte iialgi kuigi kaua, pigem üksi rahunemise mõttes. Kõige vanem sain hiljuti mitmeks nädalaks arvutikeelu, sest rikkus süstemaatiliselt ja kiusamise eesmärgil töötegija mittesegamise reeglit – puberteet.
Ahsoo, lapsevanematele vasturääkimine on meil ka keelatud. Tähendab, võib esitada asjalikke argumente, miks laps ei ole vanema poolt öelduga nõus, aga “ei taha ja ei tee, böö” on täiesti ühemõtteliselt ja ilma vahepeatusteta nurka mõtlema viiv tegu.
Mul jäi üks asi segaseks.. Miks selline asi nagu kodus dressidega olemine labane on ja millega siis kodus käima peaks? Me küll käime kodus dressidega ega pole omst üldse labased. Pigem ikka vastupidi, linnas ei käi dressidega 😀
Dressid käivad kartulipõllule ja trenni. Kodus pole meil kumbagi. 🙂 Pealegi on dressid üle mõistuse kole riietus. Esimest korda ostsin dressipüksid, kui poisid trennis hakkasid käima. Sinnamaani olid laste dressid meile tulnud nii-öelda teise ringi riietena ja oleme neid kasutanud poriajal õueriieteks – pole põrmugi kahju, kui hukka lähevad. Täiskasvanutel meil dresse ei ole ega tule, kui seda õnnestub kuidagimoodi vältida. Linnas ei käi otse looooooomulikult mitte keegi dressidega, kes just parasjagu mingi spordiüritusega seotud ei ole. Ma olen, ausalt, südamest solvunud ka ühe pere peale, kes saabusid meile külla pealaest jalatallani spordiriietes – hiljem sain aru, et ju nende meelest oli loomulik niimoodi maale minna.
Kodus ollakse muidu näiteks teksadega, millel erinevalt linnariietest võib olla põlve peal auk või mõni värviplekk, mis iialgi välja ei lähe. Mina olen eelistatavalt pika seeliku või pehmest riidest kleidiga.
1 laps- 8 aastane tüdruk. Esimene klass, maalaps
1. Üksi kodus on sellel ajal kui meie tööl oleme- ehk siis kella 15.00 kuni 18.00 umbes. Selle aja kohta mingeid eraldi käske keeled eei ole- teeb seda, mida tahab- loeb, on arvutis, on õues.
2. Tüdruk käib kaks korda nädalas muusikakoolis, 2 x laulmas ja 1x zumbas. Muusikakool on meie poolt otsustatud, aga muud on tema enda valik. Muusikakooli viime-toome koos ühe teise lapsevanemaga ja kui pole võimalik, siis lähevad ise rongiga. Jah, pean vajalikuks, et lapsel oleks mitmeid erinevaid valikuid oma aega sisustada ja end arendada ka.
3. Tuletan ikka meelde ja vahel jääb midagi kooli, aga paneb oma asjad ise kokku enamuses. Trenniriided panen ise kotti.
4. Kodutöid teeb jooksvalt- mingeid igapäevaseid üritusi ei ole. Suvel kastab kasvuhoonet, tolmuimejaga mässab, lemmikoolmad- süüa ja juua panna.
5. Taskurahaga on nii, et iga kuu kanname mehega mõlemad talle arvele raha- kui on tekkinud tahtmine mingit asja osta, siis ostab oma raha eest. Muidu saab sendid-mündid endale ja siiani on sellest piisand- mõni komm või asi poest osta.
6. Võileiva saab ikka valmis, aga on selline keskmisest kehvem sööja ja mina küll ei tea, mis teda püsti hoiab. Koolis saab kolm sööki- ehk siis seal sööb paremini. Süüa teha aitab- pannkooke eriti- kusjuures ta ei söö neid.
7. Ei osta rämpsu tihti koju- aga limonaadi, küpsist ikka saab kord nädalas vähemalt. Friikaid ei osta, burksi on see aasta täpselt 1 korra saanud- muusikakoolikaaslase vanemad tegid välja.
8.Tahvlis on 1 tund päeva jooksul. Telekas mängib päev otsa, aga ta ei vaata. Hommikune käsna-kalle on hitt. Mingeid paroole kuskil ei ole.
9. On nutikas, aga netti ei ole. Kui õues jookseb, siis telefon on enamasti kodus- et keegi ei saaks liiga vara teda koju kutsuda vist 🙂
10. Mänguasju enam ei osta väga- legod, puzled jm selline on kappides olemas ja kui ostame, siis meisterdamis asju ja ehteid igasuguseid. Teeme seda enamuses igasugustes taaskasutus poodides ja maksavad 1,2,3 eurot-mitte enam. Ja neid asju ikka on juba kogunenud ka. Ei tee kalleid kingitusi asjade näol- jõuludeks sai kõrvaaugud, sünnipäevaks tegime Soome reisi, eelmisel aastal Rootsi. See aasta tahtis oma raha eest sünnipäevaks tahvlit, aga sellega vedas- papal oli selline asi kapis seismas ja andis lapsele- muidu oleksime tal selle lubanud osta küll.
11. Vot selles osas oleme nõrgad- maja remont võtab vaba aja täiesti ja mingeid muid tegevusi selle kõrvalt ette ei võta- rataga mõne tiiru terviserajal teeb ikka. Samas on meil palju mehe hobiga seotud üritusi, kus kõik koos käime- erinevad kontserdid ja peod, kord aastas SPA. Sellel aastal on plaanis suvel Leetu ka minna nädalaks.
12.Hambapesu on meil nõrk koht-peseb, aga peab meelde tuletama ja kontrollima- täiesti ajuvaba. Riided valib , pesumasinasse paneb ka ise, sauna pesemas käib ise ja juuksed saab ka ise pestud.
13. Koolipäevadel on kell 21 voodis. Vahel võib mõne asja lõpuni vaadata, aga sellega enamuses probleemi ei ole. Telekas on tema toas. Ärkab hommikul ilma ajamata, kuid siis tuleb natuke tegeleda, et uimama ei jääks. Tuju on enam vähem, vahel tuleb natuke käima köditada.
14. Ei valeta, ei varasta, ei tee pisematele liiga ja kui midagi juhtub, siis tuleb ja räägib. Kui on vaja kuidagi karistada, siis vahel keelan kellegile külla minna- see eeldab seda, et eelnevalt on seda küllaminekut ära kasutatud- läheb koolist ja ei küsi, aga viimasel ajal on sellega juba ok olnud. Raha mingi tegevuse eest ei jaga, vahel saab arvutiaega juurde kui on tubli laps olnud. Viimasel ajal on küsimusi esitanud, et mis ma saan selle eest kui palud midagi teha- aga vastus on lihtne- ei midagi ja tegema pead ikka. Õppimisega probleeme ei ole- enamus on koolis ära tehtud.
Eh, mul on vist liiga palju vaba aega- nii pikk vastus.
Jummel kui palju küsimusi 🙂 Laps siis 8 aastane, 1. klass.
1. tuleb koju kl 2 ja nelja vahel, sõltuvalt sellest, kas on trennipäev või ei. õpib, loeb, mängib, küllap on ka telefonis. üsna tihti läheb mõnele lähedal elavale sõbrale küllla või tuleb keegi meile külla.
2. 2 x nädalas tennises (juba kolmandat aastat), 1 x nädalas kooli juures robootika. Mõlemat tahtis ise ja väga. Tennisesse läheb koolist ise bussiga ja sealt koju tuleb 2 bussiga. Kui saan, lähen järele, sest kahju on, et tund aega koju seiklema peab. enamasti siiski peab ise tulema. Käib meelsasti mõlemas huviringis, kunagi ei pea veenma, et mine ikka. kui helistab ja ütleb, et on trenniks liiga väsinud, luban viilida, sest seda on juhtunud tõesti harva. Ja jah, pean väga vajalikuks, et oleks 1 spordi- ja 1 vaimne ring.
3. Jah. ma ammu ei viitsi enam ta õppimist ja kooliasju kontrollida. Koolis on ka suhtumine, et õppimine on lapse vastutus, lastevanemate koosolekul isegi paluti mitte liialt sekkuda. Vahel küsib asi, siis loomulikult aitame.
4. Lapse ülesanne on hoolitseda merisea eest ja hoida oma tuba korras. Aidata lauda katta, tuua pärast söömist oma nõud kööki. Enamasti pean ikka meelde tuletama ja ilma minuta oleks siga ammu nälga surnud.
5. 3 euot nädalas, tingimusi pole. Muul ajal muidu raha ei saa, pole küsinud ka, aga sünnipäevaks palus sõpradelt kingituse asemel raha, ära ei ole kulutanud, kogub. Varem on ostnud oma kogutud raha eest nt suure lego.
6. võileibu teeb endale ja õele. koogitegemistesse jm olen kaasanud, aga iseseisvalt pliidi juurde pole veel lasknud. ilmselt peaks.
7. Üritan, aga ta ei söö midagi – võileivad, keedukartul, makaronid, kurgi-tomatisalat, pudrud ja kõik magus läheb. Liha ei võta suu sissegi, juurikaid ja kastmeid ka pigem mitte (toores kurk-porgand ja puuviljad samas lähevad). Friikartuleid armastab ka, aga saab harva. Krõpse-limonaade õnneks ei taha ja ma ei annaks ka. Lohutan end sellega, et koolis lõuna ajal ehk sööb tervislikku toitu. Neil on õnneks esimese klassi juntusel puhetis käimine keelatud.
8. telekat vaatab õhtul enne magamaminekut, aga vahel läheb meelest ära ka. telefonis-tahvlis võib olla kuni pool tundi päevas, aga reegel on, et enne peab sama kaua raamatut lugema. Telekas on elutoas. lauaarvutit ta ei kasuta.
9. kokkuleppe küsimus. usaldan, muud ei jää üle, nagunii muud moodi kontrollida ei saa.
10. nii harva kui võimalik, aga tihedamini kui tahaksin. ikka nuruvad vahel midagi välja ja annan alla. Kaisukate-armastus ei lähe veel üle. Küll aga olen hea meelega ostnud arendavaid asju, nt tellinud hiinast 800 doominoklotsi, et ta saaks oma doominoradasid ehitada (see on see, kus paned esimese klotsi kukkuma ja siis langeb terve rivi). Sünnipäevakingitus sõltub ka sellest, kui suur ja kallis on pidu, tänavu taheti väga erilist ja kallist pidu ja leppisime kokku pigem tagasihoidlikumas kingis (15 eurone lego).
11. käime matkamas, jooksmas, külas, vanaema juures, muuseumis. suvel rändame mööda Eestimaad ja Lätit-Soomet, soojale maale saame kogu perega harva sõita, igal aastal kindlasti mitte.
12. selleks vanuseks on harjumused juba välja kujunenud. pesemine on elementaarne. pigem pean last tagasi hoidma, et päris 3 paari teksasid pole ka vaja iga päev pesukorvi saata ja äkki kampsun peab kauem vastu kui ühe päeva.
13. kui järgmine päev on koolipäev, siis 20.15 pesema ja kl 21 tuled kustus ja vaikus majas. Reedel-laupäeval kuskil 22-22.30. see ei kuulu vaidlemisele ja pole vaja veenda. Hommikul ärkab hästi ja heas tujus.
14. vahel on mulle öeldud, et olen karmivõitu ema, aga kui nüüd mõtlema hakkan, siis muid reegleid polegi peale nende, mis loetletud. Ilmselt nendest piiridest täiesti piisab. Muidugi see, et ei lööda ja ollakse sõbralikud, arvestatakse teistega ja peetakse lubadusi jne elementaarne. Ja siis on meil selline reegel, et ükskõik kui suur pahandus on juhtunud, siis kui sellest kohe ise rääkima tulla, riidlemist ei tule. Seda ma olen lubanud ja ka täitnud. Ainus nn karistamise moodi asi on siis, kui lapsed omavahel kaklevad, siis saadan kummagi oma tuppa rahunema. 5 minuti pärast ollakse jälle sõbrad.
1, Kuna ma ise olen vabakutseline, siis seda üksi kodus olemise aega palju ei ole.
2. Käib, minu meelest liigagi palju. Esmaspäeviti ujumine, teisipäeval poistekoor ja judo, kolmapäeval judos, neljapäeviti robootikas ja ujumises ja reedel judos. Sügisest tuleb üks judotrenn juurde… Käib ise, bussiga, liikleb vabalt ja peab meeles ka ise. Ja pean väga vajalikuks nii sporti kui ka hobi, aga kuskil on piir ka, eks 😀
3. Ei saa. Tuleb küsida, kontrollida, tuletada, veel kontrollida. Eile nt küsisin hommikul üle, kas telefon on kotis. Laps vastas, et jah on – aga pool tundi hiljem leidsin selle aknalaualt…
4. See on minu nõrk koht. Oma riided tuleb ise ära panna, oma nõud ise kööki viia ja noh, oma tuba ka. Aga ühiseid ja kõigi heaolu puudutavaid asju peaksin rohkem nõudma.
5. 5 eurot nädalas, selle eest ostab ise koolis süüa kui päevad pikaks venivad. Vahel on küsinud raha ette, et suurem asi osta. On kogunud ka. Minu meelest raha koha pealt on hetkel ok.
6. Kuigi ma ideaalis pooldaks tervislikku täisväärtuslikku toitu, siis hetkel on kodus igaks juhuks olemas kiirnuudlid ja sügavkülmapizzad. Oskab praadida muna. Pizzat oskab ka teha (tortilla peale tükeldatud asjad ja juust ja ahju). Talle meeldib väga aidata, aga kuna meil on köök jube kitsas, siis sinna lihtsalt ei mahu. Aga teadlikult soodustan seda küll ja kui midagi lihtsamat teen, kutsun appi. Kartuleid koorivad ja köögivilju tükeldavad.
7. Kratt ei söö põhimõtteliselt mitte midagi. Magusat meil kodus valdavalt pole, krõpsu ostan vb kord kolme kuu jooksul, kui teeme “filmiõhtu”. Limonaade ei osta koju pea kunagi. Nii et jah, laual on tervislikud valikud… mis jäävad söömata.
8. Ma isegi ei mängiks mõistega “kui palju” vaid pigem, et mina. Kuldvillaku ja Rakett69 kordused järelvaatamisest – lase käia. YouTube videod Minecrafti mängimisest – ei. Telekas on keeruline nädalavahetustel, muul ajal pole ta nii palju kodus, et liiale läheks. Minu vanast arvutist otsib ta vahel infot huvitavate teemade kohta, seda ka luban. Aga no siis vahel tulevad mingid utoopilised soovid, et emme telli mulle eBayst asi x ja siis on jälle jama. Telefonis on tal nett sees, aga ma keelan kasutamist.
10. Tead, nad ei mängi mänguasjadega ja kuna ma tean, et uus ja äge asi mõne aja pärast vedeleb kuskil, siis ei osta. Raamatuid ostan palju, viimasel ajal ka mõne xboxi mängu. Kingitused on jäänud ehk 30€ kanti, poiss on juba aru saanud sellest ka, et kui suur pidu pidada, siis kingi jaoks ei jää raha.
11. Sõidame rattaga, käime ägedamatel mänguväljakutel, muuseumides (Loodusmuuseum, Eneregi Avastuskeskus, Lennusadam, Ahhaaa…), mängime geopeitust, suvisel ajal matkame, mingid rabarajad vms… Lauamänge nad eriti ei armasta mul, vahel oleme neid ka mänginud.
Mis on sellised tegevused, mida teete kogu perega? Mängite lauamänge, käite rattaga sõitmas, metsas jalutamas? Kui tihti, kui pikalt ja kui kaugele perega reisite?
12. On koolivorm. Sokid paneb hea meelega õhtul pessu, pükse ei taha panna miskipärast – nende üle käin ja näägutan. Aga muidu on jah, koolipäevadel koolivorm ja nädalavahetusel valib ise. Hambad saab ka pestud ja kuna ta iga kord peale trenni peseb (ma vähemalt loodan, dušigeel kahaneb…), siis ei ole selle üle kodus väga kräununud. Nädalavahetuse jooksul vaatan, et korra ikka vanni saaks.
13. 21. Peavad kinni, vahel venib just seepärast et poiss pole jõudnud õppida. Poiss ärkab ise, lasteaialapsega on keeruline. Tuju on hommikuti ok, mõned harvad korrad on olnud “eitahaminna” juttu.
Viimasega tegelen hiljem, praegu on uneaeg tulemas 😀
Poiss, 9, teises klassis
1. Kuna mina töötan kodust, siis väga ei olegi.
2. Käib korvpallis. Ise esimesse klassi minnes valis (koolis käidi tutvustamas), enne seda käis ujumas minu “soovitusel”. Läheb ja tuleb ise, enamasti käib hea meelega aga tuleb ette perioode kus ei viitsi või ei taha vms.
3. Saab ise asjad tehtud ja kokku. Aegajalt tuleb üle küsida või õhtul meelde tuletada.
4. Kodutöid teeb kui olen mitu mitu korda öelnud, et tuleks teha.
5. Taskuraha on 5€ nädalas, millest osa tuleb panna kas enda kogumispurki või kasvama (lastel on oma investeerimishoius). See raha mis ei lähe kogumisele raiskab kohe ära. Tavaliselt ostab kommi-krõpsu-limpsi
6. Iseendale teeb süüa, teistele mitte. Võileiva tegemisega saab hakkama, tavaliselt taldrikut võileivale ei võta niiet seda ei ole vaja hiljem siis koristada. Ei ole huvitatud söögi tegemisest, kui mõnikord tuleb ja tahab aidata, siis kindlasti saab.
7. Ei väldi midagi. Aga reegel on, et kui sööb “jura” peab ka korralikult õhtusööki sööma.
8. Ei ole piiratud. Arvuti asub elutoas, mängukonsool lapse enda toas. Ainuke reegel on see, et pool 9 õhtul lähevad kõik ekraanid kinni.
9. Lapsel on nutitelefon. Õues mängimist ei kontrolli aga telefonil on peal programm mille kaudu saab vaadata mida ja kui kaua ja mis ajal laps telefonis teeb.
10. Enam mänguasju väga ei ostagi. Sünnipäevaks sai viimati 80€ telefoni, jõuludeks mängukonsooli (vennaga kahepeale ja nii meie kui vanavanemate poolt)
11. Lauamängud, rattaga sõitmas, matkamas, rattaga matkamas, reisimas, suusatamas, disc golfi mängimas jms. Perereisid on erineva pikkusega ja üldiselt korra suvel ja korra talvel.
12. Aegajalt tuleb meelde tuletada, et riideid tuleks vahetada kaa. Pesemas käib ise aga aegajalt on vaja meelde tuletada, et pea tuleks ka korralikult ära pesta.
13. Magama sättimine toimub 9 ajal. Mõnikord jõuab magamiseni alles kell 10, üldiselt on pool 10 vaikus majas. Ärkab hommikul vara, hea tujuga ja ise.
14. Lapsed peavad aitama majapidamistöödega (nõude masinast kappi panek (kui mina ei ole seda juba enne ära teinud), enda riiete kappi panek) , hoidma korras oma tuba. Enne ekraani aega peab olema õpitud ja kooli asjad koos. Karistuseks on mingist meelepärasest asjast ilma jäämine (telekas, arvuti, sõbra juurde minek vms)
Mariann, mind huvitaks see programm, mille kaudu saab vaadata mida ja kui kaua ja mis ajal laps telefonis teeb. Palun kirjuta sellest rohkem!
Poiss 8, tüdruk 10. Lisaks veel titt.
1. Kodus on hea meelega üksi, kuna siis saab nende sõnul “rahulikult olla”, ilma et keegi segaks. Mõlemad vajavad keskmisest rohkem privaatsust ja on üksinda kodus hakkama saanud juba üsna varakult.
2. Poiss käib jalgpallis 3x nädalas, lisaks võistlused umbes 3 nädalavahetusel kuus. Tüdruk korvpallis 3-4x nädalas, temal võistlused harvem. Ise valisid trennid, hea meelega käivad. Tüdruk ise bussidega tuleb-läheb, poiss saab autoga. Pean väga vajalikuks sporditrenni, liikumine on oluline.
3. Koduse õppimise osas küsin ikka, kas on õpitud. Kontrollima reeglina ei pea, vajadusel aitan-selgitan, kui midagi segaseks jääb. Asjade kokkupakkimist ei kontrolli.
4. Kohustustega on nii, et kindlalt kokkulepitud asju ei ole. Kui vaja, jagan ülesanded ja kõik teevad (vahel ka vastumeelselt), mida vaja.
5. Taskuraha 5€ nädalas läheb kummalegi arvele. Majandavad pangakaardiga ja täiesti erinevalt. Poiss kogub ja ostab harva midagi, tüdrukul on tihti arve nullis. Eriti ei sekku, aga vahel räägin, mida mina nende asemel teeksin, kui see minu raha oleks.
6. Süüa teevad vähe. Võileibu, mikrokas soojendatud toitu, praemuna jms küll, aga üldiselt võiks rohkem. Samas on tüdrukul koolis kokandus ja kui sõbrannaga kahekesi meil on, siis küpsetavad ja teevad küll. Nii et asi pigem selles, et mina ei soovi kööki segajaid 🙂
7. Söögiga on nii ja naa. Poisil on suur füüsiline koormus ja tema sööb väga hästi, oleks patt nuriseda. Tüdruk valib rohkem ja sööb jube aeglaselt, aga üldiselt ma ei hädalda. Koju eriti rämpsu ei osta, aga kui väljas midagi pakutakse, siis ei keela midagi.
8. Teleka ees lösutatakse küll rohkem kui vaja. Samas kui nüüd konkreetset aega vaadata, siis seda eriti palju ei olegi, kuna kool, trennid ja õppimine võtab ka oma. Jällegi, eriti ei piira vaatamist, aga kommenteerin küll, kui jälle näen, et nn “titekanal” peal ja mingi suvaline multikas (poisil siis) käib. Tüdruk vaatab juba teistsuguseid asju nagu Friends ja The Big Bang Theory, neid ma ei keela, sest ise ju vaatasin kunagi ka ja keelamine oleks eriti silmakirjalik. Mõningaid asju nagu Rakett69 ja Discovery saateid soovitame lastele ise ja vaatame koos.
Mõlemal lapsel on oma algelised tahvelarvutid, tüdruk kasutab rohkem (instagram jm), poiss pigem mängib. Kuna muud tegevust piisavalt ja olulised asjad tehtud, siis suuri piiranguid ei ole.Lauaarvutil igaühel oma kasutajakonto, aga seal reeglina lapsed ei viitsi käia.
9. Mõlemal nutitelefon, aga netti saavad ainult wifiga. Pole probleeme olnud.
10. Mänguasju ei osta. Meil see jama, et lapsed ei tahagi midagi, nüüd poisil sünnipäev lähenemas ja ta ei oskagi öelda, mida ta sooviks. Väga raske, hoopis lihtsam oleks, kui enne jõule ja sünnasid valmiksid pikad nimekirjad soovidest, aga jah… Eks kingime siis jälle uued putsad ja mingi tehnikavidina Oomipoest (tehnoloogiahuvi on tore).
11. Varem tegime kindlasti perega koos rohkem asju. Käisime ratastega sõitmas, muuseumides jne. Nüüd on peamised pereüritused suvel reisid, mille käigus siis kõik muuseumid jm käigud. Igapäevaelu on juba suht kiire ja eraldi mingit perekäiku ette võtta on üsna keeruline, vahel tahaks niisama kodus passida.
12. Tüdruk tegutseb riietumise ja hügieeni osas täiesti iseseisvalt, poisi peale ma ikka aeg-ajalt vihastan, et kapp riideid täis ja ta ei leia sealt õigeid üles. Pesemisega probleeme ei ole, taas tänu trennidele on harjumus duši all käia tugevalt sees.
13. Magamaminemisega on nii, et tüdruk ise teab, et kui ta kaua üleval on, läheb hommikul raskeks. Ta läheb kuskil poole üheksa ajal voodisse, aga loeb seal raamatut kindlasti kuskil tunnikese. Kuna hommikul ta ärkab ise oma kellaga kell 6:40 ja peab ise sööma ja õigel ajal välja minema, siis teab, et kui sisse magab, on jama. Poiss käib õhtupoolses vahetuses ja ärkab alles kümne paiku, seega temal kindlat magamamineku aega polegi. Läheb kuskil 10 voodisse tavaliselt.
14. Kindlalt sõnastatud reegleid vist ei ole. Küll aga on enesestmõistetavad asjad, et kool on number 1, kui on palju õppida, siis lihtsalt ei lähe trenni/sünnipäevale/külla. Enne, kui kellegi juurde lähevad või kedagi külla kutsuvad, helistavad ja uurivad, kas tohib. Nõme käitumine ja labasus on keelatud, aga no see ju elementaarne 🙂 Karistamiseks olen poisil küll tahvli ära võtnud nt nädala lõpuni, kui mingit lubatud asja teinud ei olnud. Üldiselt aga on meil peres selline tavaline kulgemine, mis vahel on juba täiesti normaalset pereelu meenutav, vahel aga täiesti juhet kokku ajav 🙂
8-aastased kaksikud tüdrukud, 1. klass
1. Kodus on mõned tunnid pärast kooli, ainult 2 päeva nädalas (kui trenni pole) Vahel oleme kinos ka käinud nii, et lapsed jäävad koju. Või poes. Üksi olles teevad koolitöid või loevad raamatut või on kuulavad netist muusikat (kui lubame).
2. Võimlemistrenn 3 x nädalas, koolis laulkoor ja kunstiring. 3-aastaselt panime tantsutrenni, sealt edasi võimlemisse, sest nad ise rääkisid, et on ilus ja tahaks ise ka. Laul ja kunts nende endi valikud koolis. Loodusring ka 2 x nädalas. Trenni-ringidesse lähevad suurima heameelega. Ise liiguvad bussiga koolist trenni, autoga saavad õhtul koos minuga koju. Oskavad ise ka tulla, kui vaja. Nutihaiguse ja lolluste vältimiseks on väga hea, et trennis ja huviringides käivad 😉
3. Kontrollime abikaasaga koolitöö üle, kui vaja, selgitame, abistame. Kooliasjad panevad kokku, kontrollime jällegi üle. Kodutööd – vahel tuleb meelde voodi ära teha, riided pesukorvi viia, nõudepesumasin tühjaks teha, tavaliselt mitte. Kui öelda, siis saab kiirelt tehtud.
4. Vähe, vist. Oma elementaarne hügieen + riided korvi, lauakatmine, nõudepesumasin tühjaks jms. Ikka tuleb meelde tuletada.
5. Kuna tegelevad võistlusspordiga, siis iga võistluse järel saavad 2€ (paar korda kuus), lisaks on kingitud raha või selliste kodutöödega teenitud raha, mida iga päev ei tee (nt. puude ladumine koos perega, marjade korjamine). Need summad väikesed 1-2€. Kogutakse seda raha, nagu ka sünnipäevaks saadud raha. Hoiavad alles ja ei oska otsustada, kas ja mida üldse osta 😛 Suvel läheb taskuraha jätsi peale.
6. Võileiva tegemisega saavad hakkama, õuna koorimisega ka, kui vaja kooku teha. Muidu ikka mina köögis. Nõud viivad ära.
7 Meil on tavaline kodutoit, magusaid jooke välistame algusest peale, nad ei oska neid tahtagi 🙂
Kui palju vaatavad teie lapsed telekat? On arvutis? Kasutavad tahvlit/nutitelefoni?
8. Ekraan .- 1 h päevas Telekas elutoas, seal vahel vaatavad multikaid, eriti mitte. paroole pole.
9. Nutitelefonid on, wifiga saab netti. Õues telefon ei käi.
10. Harva, nad ei taha. Kui mingi huvi on, uurime, millest see tekkis ja kui tõesti meeldib, mitte kuskilt nähtud reklaami tulemus, siis saavad.
11. Mängime lauamänge, käime rattaga sõitmas/rullitamas, metsas jalutamas, kinos, teatris, kontserdil. Reisil 1 x aastas soojale maale, suvel Eestis ja lähiümbruses.
12. Riided panen valmis, pesevad ise, üldpesul abistan. Kätepesu tuletan meelde 😀
13. 21 juba magavad. paar korda tuletame meedle, et nüüd uneaeg. Hommikuti rõõmsad.
14. reeglid on 🙂 Karistame peamiselt telefoniaja ärajäämisega, aga seda on vaja väga harva rakendada õnneks.
Mul on ka kohe 8-aastased tüdrukud, 1. klass.
1. Mõnikord rohkem, mõnikord vähem, sõltub minu tööst, mis on paindlik. Ma töötan kodus ja kui mul on vaja ära käia, saavad nad kenasti hakkama.
2.Käivad trennis: üks balletis (4. aasta) ja teine tsirkuses (1. aasta, varem käis ka balletis). Balletitüdruk käib ka koolis kunstiringis, tsirkusetüdruk õpib viiulit kolmandat aastat. Käivad ise kõikides ringides ühistranspordiga, liigelda tuleb tln kesklinnast nõmmele. Vahel üritavad viilida, aga ma ei luba üldiselt. Ja see reegel on meil küll, et millegagi tuleb ka peale kooli tegeleda, ei saa lihtsalt niisama aeleda (mida nad kõige meelsamini teeksid).
3. Jah. Ma ei kontrolli neid iga päev, kuid kui on küsimusi, siis alati aitan. Teevad oma koolitükid ära ilma sunnita ja koti panevad ka ise kokku. Kunagi ei ole kontrollinud, kas kõik vajalik on kaasas. Oma probleem, kui midagi maha jääb, siis on järgmine kord hoolikam. Aga pole jäänud.
4.Hooti teevad. Nende kohustuseks on oma voodite tegemine ja enam-vähem oma toas korra pidamine. Samuti nõuan ka riiete korralikku ära panemist, aga see läheb küll kurtidele kõrvadele. Mõnikord pesevad ka nõusid ja koristavad.
5.Igal esmaspäeval saab kumbki 3 eurot. Ise teab, kas raiskab kohe ära või kogub. Ostavad täielikku rämpsu ja meil on olnud ka pahandusi sellepärast. Samas mõnikord ostavad ka mõistlikke asju, näiteks ükskord üks tütar ostis mulle oma kogutud taskuraha eest kingituseks lilli ja käsitööseebi. Pisara võttis silma küll. 8ndaks sünnipäevaks saavad omale pangakaardi, ise soovisid.
6.Nii kui ma kodust ära lähen, algab katsetamine. Teevad igasuguseid imelikke smuutisid, on ka kooki proovinud teha (jah, õudne hakkab mõeldes, kidas nad pliidiga toimetavad). võileiba teevad, hamburgereid teevad, igasugu salateid katsetavad teha. mingil määral ka koristavad, aga no see tuleb ikka üle teha.
7. Väga kontrollin seda. me ei tarbi valmistoite, rämpsu, limonaade, magusaid piimatooteid, saia, vorstitooteid, maitsetugevadajaid sisaldavad kraami. Alati loen silte, kokkan kodus mitu korda päevas. Alati on kodus puuvilja ja seda läheb ka mehiselt.
8.Liiga palju. linnas elades mõnel päeval 3h. telekas on minu magamistoas ja vaatavad peamiselt lastesaateid. arvutit ei kasuta üldse, sest arvuti on minu töövahend, siin pole ühtegi mängu.
9.On nutitelefon. Pole piirangut, kuid ma pole märganud, et neil oleks seda ka vaja, sest enamasti on telefon vajunud unustusse.
10.Mitu aastat pole ostnud, kuidagi tekivad ise. Kingituste väärtust ei mõõdeta meie peres rahaga.
11.Käime koos huvitavaid paiku avastamas, eriti suvel, talvel vähem. käime koos suusatamas, metsas, matkamas, ratastega sõitmas.
12.Suunan minimaalselt. koolis on koolivorm, siin ei ole suunata. kui mõni tahab minna nabapluusiga talvel välja, siis suunan. pesemise üle ei vaidle keegi. dushi all käivad ise, pead pesen siiski mina. hambapesu ei ole vaidlemise teema. aga kätepesu pean pidevalt meelde tuletama ja nägu on ka vahest ikka väga must.
13. 20.30 voodites, ilma probleemideta. Ärkavad enamasti heatujuliselt. Jälgin väga kiivalt, et nad saaksid oma unetunnid täis magada.
14. Reegleid on parasjagu. Näiteks: üksteisega peab arvestama. Alati peab teatama emale, kui kuskile lähed. Lubadustest peab kinni pidama. Ilma hommikusöögita keegi kodunt ei lahku, mitte kunagi. Iga päev tuleb vahetada pesu. Kui on valesti käitutud, siis tuleb vabandada (ei kehti mitte ainult laste kohta). Kiusupunnidega olen üritusi ära jätnud küll. Valetada ei tohi, sest valed tulevad välja.