Jõul 2017, vol 2

Ma kogu aeg imestan, kuidas aeg lendab… No et pea kuu möödas ja blogis täielik vaikus. Tõdemus on endiselt sama – nii juhtub, kui kodus õhtuti arvutit lahti ei tee. Hommiku- ja lõunasöögi kõrvale jõuan blogid läbi lugeda, aga enda oma kirjutamiseni mitte. Kuna kaaslasele tahaks ka tähelepanu pöörata ja arvuti on ärritavalt aeglane, siis õhtuti jääb enamasti suletuks. Või kui ka mõnel harval korral sisse lülitatud saab, blogimiseni ikka ei jõua 🙂

Ka postkasti unustan ma kontrollida. Siinkohal räägime me nüüd sellest PÄRIS postkastist, mis maja seinal on. Enne jõule 1,5 nädalaks post kontrollimata jätta ei pruugi olla eriti jätkusuutlik lahendus. Tulemuseks on hunnik kortsus reklaame ja kortsus Täheke ja õige mitu jõulukaarti. Nojah, ühe tõi päkapikk hoopis saapa sisse. Ja hiljem saabunud kaardid jäid üldse üles pildistamata, sest noh… Ma ometi ei viitsi praegu teise tuppa minna, kus need kõik riiulil reas on.

Aga naeru pugistama panid kaardid küll. Mu sõbrad tunnevad mind hästi. Jõulutönk ja jõuluvana teraapias ja näljane koer…

Jõulupühad möödusid minu jaoks täiesti arvutivabalt. Mõnel päeval ilmselt arvutist jõululaule kuulasin, aga sel juhul ei teinud brauseritki lahti. Täna pidin veidi tööd tegema, nii et oli vaja arvuti lahti teha ja näed – olen siin põhimõtteliselt terve päeva passinud. Töö sai kiirelt tehtud, aga erinevate inimestega jutustamine võttis tunduvalt enam aega.

Ja LÕPUKS jõudsin isegi blogimiseni.

Samas tunnen jälle, et SISU toota ma siia hetkel ei suuda. Sellist “päris”, mõtlemapanevat sisu. Ikka jälle paar pilti ja paar sõna, kõik 🙂 Nii palju asju on olnud, millest tahaks blogida, aga tegudeni miskipärast lihtsalt ei jõua.

Igal juhul naudin täiega puhkust ja mitte midagi tegemist. Terve detsember möödus erinevate kohustuste keerises. Igal nädalal oli mitu õhtut erinevate kohustustega, viimane nädal oli aga täiesti erakordselt selline, et neli hommikut järjest olid enne tavapärast kell 10 algavat tööpäeva erinevad tegemised.

Kuna 23 olin enamiku päevast tööl, siis 24 oli ka veel küllaltki toimekas – oli vaja koristada, piparkooke küpsetada, ema juures jõululõunal käia… Aga järgmised kolm päeva olen ma võimalikult lebolt võtnud. Viimased kaks on olnud ka praktiliselt lastevabad. Nii et hea, kui korra päevas poes käidud saab, sest süüa on vaja – enamiku ajast vedelen voodis, loen ja vaatan filme. Senine skoor on 1,5 Harry Potteri raamatut, esimene Harry Potteri film ja esimene Die Hard. Kõik täiesti esmakordselt. Jah, on ka selliseid 😛

Tänane õhtu möödub isegi midagi TEHES – läheme The Ilves Sisters kontserdile Eliisabeti kirikus. Vahepeal peab natuke kultuuri ka olema, eks. Et võiks siis ülejäänud puhkuse jälle süümepiinadeta maha vedeleda. Mõelge, kui mitu Harry Potterit ja Die Hardi veel ootamas on 😛