Laste koolitööd, 1. klass

Neile, kes waldorfkooli vastu suuremat huvi tunnevad, kopeerin siia alustuseks esimese klassi elu kirjeldava osa waldorfkooli lapsevanema käsiraamatust. Seletab mu meelest päris hästi esimese kooliaasta olemust. Ei ole küll kõige lühem lugemine, aga vähemalt minu jaoks huvitav ja köitev – no seda kõike ikkagi vaid eeldusel, et mingi huvi teema vastu on.

Kes lugeda ei viitsi, kerigu edasi piltideni 🙂

Kui laps esimesse klassi tuleb, kohtub ta seal varasemast täiesti teistsuguse maailmaga. Enam ei ole nii palju vabadust liikuda ja tegutseda kui lasteaias. Klassis on igal lapsel on oma koht. Kõike juhib ja koordineerib õpetaja. Koos alustatakse päeva, koos tõustakse püsti ja istutakse, ühiselt minnakse õue ja sööma. Esimesse klassi tulnud lapsel aidatakse kõige sellega võimalikult valutult harjuda ja rõõmsalt leppida.

Waldorfpedagoogika arvestab paljuski temperamentidega. Temperament on sünnipärane, kuid et mitte areneda ühekülgselt, on õpetaja ülesanne lapsed oma temperamendist välja tuua ja tasakaalustada neid puuduolevaga. Koleerik peaks kohtuma oma koleerilisusega teise koleeriku kaudu, et mõista oma äärmuslikkust tormakuses, kiirustamises, liigses aktiivsuses ja rahutuses tema abil. Flegmaatik peaks nägema teist täielikus heaolus uinuvat ja mitte-midagi-teha-tahtvat flegmaatikut, et ühel hetkel ärgata ja öelda: kuidas võib üks inimene küll nii aeglane ja unine olla!

Waldorfpedagoogika eesmärk on aidata lapsel areneda võimalikult tasakaalukaks inimeseks, kes teab, mida ta elus teha tahab ja kuidas ta seda tahtmist kõige rahumeelsemalt saavutada võib. Aidata otsida elus seda, kuidas saab, ja suunata mitte keskenduma sellele, miks ei saa. Seetõttu räägitakse waldorfkoolides palju tahtest ja tahtekasvatusest. Selleks on koolis tähtsal kohal käeline ja kunstiline tegevus. Tahe areneb tegutsemise, mitte intellektuaalsuse kaudu. Mida väiksem on laps, seda kohasem on tegutsemine ja mitte seletamine, mida ja miks tehakse. Seletused on asjakohased, kui need on hingestatud ja vastavad elu tõsiasjadele.

Ideaalis jaguneb õppeaasta neljanädalasteks epohhideks. Vormijoonistamine, emakeel ehk täheõpe ja matemaatika. Epohhid korduvad omakorda rütmiliselt: vormijoonistamine, emakeel, matemaatika, et siis taas alustada vormijoonistamisega. Nii kuni kooliaasta lõpuni.

Hommikune pea- ehk põhitund kestab 1,5–2 tundi. Tunniplaanis on veel võõrkeeled, eurütmia ja kunstilised ained: käsitöö, maalimine, voolimine, muusika. Esimeses klassis on päeva pikkuseks 4 tundi, mis seab piirid ainete valikule. Näiteks muusikatund võib olla integreeritud peatunni rütmilisse ossa jne.

Koolipäevad algavad põhitunniga. Tavapäraselt võtab õpetaja lapsi vastu kättpidi tervitades, et iga laps oleks märgatud. Tunni alguses loetakse hommikusalm, millele järgnevad põhitunni kolm osa: rütmiline osa, tööosa ning jutustav osa.

Rütmiline osa kaasab ja mõjutab lapse tahet. Loetakse salme ja tehakse rütmilisi harjutusi – emakeeles võivad selleks olla kas erinevad „keeleväänamisharjutused“ või pikemad luuletused; matemaatikas õpitakse arvuridasid rütmide kaudu. Samuti mängitakse flööti ja lauldakse; siia kuuluvad ka last toetavad temperamendisalmid.

Rütmilisele osale järgneb tööosa. Kui lapsed on rütmilises osas jõudnud rahuseisundisse, on nad valmis peaga tööd tegema, ehkki esimeses klassis on intellektuaalsuse arendamine vaid tinglik. 7-aastane laps elab fantaasiamaailmas. Temale paistab maailm ühe ilusa paigana ning kõikides toimingutes ja tegevustes peaks samuti kajastuma ilu. Tähed saavad selgeks tähelugude abil. Iga täht sünnib millestki, mis on juba maailmas olemas: K võib olla kuningapoeg, kes hoiab mõõka käes, ja S täht ilmub sisalikust.

Ka numbrid õpitakse selgeks abistavate piltide toel. 1 võib olla kui inimene – mina; 2 võib sündida millestki, mida on maailmas kaks – nt Kuu ja Päike jne. Ka arvutamine toimub kujutluspiltide ja esemeliste abivahendite toel. Olgu selleks siis kastanid, kivid vms.

Vormijoonistamises tegeldakse esimeses klassis sirge ja kaarega. Neist liikumistest saavad alguse kõik vormid. Õpetaja otsustab, millise liikumise abil just tema õpilased vorme läbi teevad. Näiteks algul joonistatakse vorm õhku, vajaduse korral kõnnitakse läbi, tehakse liivale vms ja alles seejärel vihikusse.

Esimese klassi laps tegutseb veel paljuski matkides. Seepärast on ülioluline, kuidas õpetaja midagi teeb. Kuidas ta seisab, räägib ja tahvlile kirjutab. Mida ta mõtleb ja kuidas maailma suhtub. R. Steiner on öelnud: „Tähtis pole, mida teha, vaid kuidas teha. Kõiki tegevusi saadab huvi ja armastus antud tegevuse vastu.“

Tööosa lõpetab väljahingamine. Tervikuna peaks terve põhitund, koolipäev, kooliaasta ja kogu elu olema üles ehitatud nõnda, et sissehingamise järel oleks võimalik välja hingata ja vastupidi. Sissehingamise all mõeldakse tegevusi, mis nõuavad rohkem keskendumist ja pingutust, ning väljahingamise all tegevusi, mis lubavad lõõgastuda ja lihtsalt olla. Tööosa on teatud mõttes teadmiste sissehingamine ja oleks tark lõpetada tööosa väljahingamisega näiteks mõne liikuva mängu abil. Pärast liikumist jaksavad lapsed taas end koguda, et süveneda ja keskenduda muinasjutu kuulamisele tunni jutustavas osas. Lapsed kuulevad terve nädala üht ja sama juttu, et sisse elada selle hingelistesse piltidesse, ning nädala lõppedes – reedel – maalivad vahakriitidega läbielatust pildi.

Kes tahab põhjalikumat kirjeldust selle kohta, mis materjali igas tunnis aasta jooksul läbi võeti, lugegu veidi allpool asuva parooliga postituse laste kirjeldavaid tunnistusi. Siia ma pikalt kirjutada ei jaksa 🙂

Praegugi neid pilte üles pannes ma lihtsalt kiljun mõttes vaimustusest, sest see kõik on nii ilus ja värviline ja mul on lihtsalt NII HEA MEEL, et mu lapsed saavad omandada oma haridust nii teistmoodi koolis. Õppekava on sama, aga teadmisi saab edasi anda väga erinevatel viisidel… Mulle waldorfpedagoogika sobib 🙂

Plika 1. klassi loovtööd:

Inglise keele tunni materjalid. 1. klassis tutvustati läbi riimide, salmide ja laulude eelkõige võõrkeele kõla ja rütmi. Mänguline tegevus toetas sõnavara omandamist ja selle toel hääldamist.

/ lõik Plika 1. klassi tunnistuselt /