Eksabikaasa tõi mulle miski hetk jaanalinnumuna. Ma ei osanud sellega tükk aega miskit pihta hakata. Kiire googeldamine ütles, et see vastab 22-24 kanamunale – ei osanud välja mõelda, mida sellisest kogusest küpsetada, ei tahtnud ka korraldada omletipidu kahekümnele 😛 Toorest munast osa “välja laskmine”, et ülejäänut külmkapis säilitada (nii tehtavat) tundus kahtlane. Seega leidsin, et kõige lollikindlam on muna ära keeta – keedumuna külmkapis tundus kõige lihtsamini pikema aja jooksul realiseeritav kraam.
Keetsin igaks juhuks kaks tundi. Siis otsisin tükk aega haamrit. Sain kooritud. Tõdesin, et keedetud kujul on valge veel võimsamalt veider kallerdis kui netis nähtud omletipiltidel. Tegin poolest munast majoneesiga mögina. Ülejäänud poolt lisasin osade kaupa igapäevaselt tööle kaasa võetavale lõunasalatile. Lõpuks sai otsa 😀
Maitse oli üsna ok, aga rohkem ei taha. Liiga veider ja ebapraktiliselt suur. Suurematel üritustel hommikusöögipannkookide küpsetamiseks, nagu ükskord Mudal, sobib suurepäraselt, aga kodukasutusse… Pigem mitte, kui te nüüd minu käest küsite. Aga kogemus oli igal juhul põnev!
See munavalge on nii kole 😛 Ma vist ei sööks ega tahaks isegi maitsta.