Esimese kvartali raamatud

Panen loetud raamatud igakuiselt kirja… HĂ€sti lĂ€ks see lubadus, nagu tavaliselt 😀 Aga mis seal ikka, mĂ€rts sai just lĂ€bi, panen siis nĂŒĂŒd nimekirja esimesest kolmest kuust.

Goodreadsis on mul seatud vĂ€ljakutseks 100 raamatut aastas, esilehel kogu aeg nĂ€itab, palju loetud ja kas olen pĂŒstitatud eesmĂ€rgist kiiremini liikunud, omadega reel vĂ”i liiga aeglane. Esimesed kaks kuud sain mĂ”nuga lugeda ning olin keskmisest kiirem (jaanuaris 10, veebruaris 9 raamatut – umbes nii plaanis oligi). MĂ€rtsis seevastu, tĂ€nu kolimisele ja coronale, lugesin kĂŒll samamoodi igal Ă”htul enne magamaminekut, aga muul ajal polnud eriti ĂŒldse aega. VĂ€simus + keskmisest paksemad raamatud = kuu skoor ainult 3 raamatut – neljanda lĂ”petasin tĂ€na, sest kuigi see oli megapĂ”nev, olin eile Ă”htul nii vĂ€sinud, et jĂ€in lihtsalt magama 😀 Ja nĂŒĂŒd olen ĂŒhe raamatuga eesmĂ€rgist maas. Mis on muidugi kĂ€kitegu.

Ingliskeelseid raamatuid loen ma pĂ”himĂ”tteliselt ainult originaalis. Eesti keeles loen eelkĂ”ige Minu-sarja, aga katsun avastada ka teisi Eesti kirjanikke ja vÔÔrkeelseid autoreid. Sest eesti keeles on tore lugeda. Aga originaalis lugeda on alati parem. ÜhesĂ”naga, nii ongi mitmekesisem.

Inglise keeles meeldib mulle lugeda lugerist, sest siis on hea lihtne vaadata sĂ”naraamatust vajadusel sĂ”nade seletusi. Neid sĂ”nu, mille tĂ€hendust ma tĂ€pselt ei tea, pole eriti palju ja ma vĂ”iks need kĂ”ik vabalt vaatamata jĂ€tta, sest teksti mĂ”ttest saan alati niisamagi aru… Aga mulle meeldib kontrollida, kas “arvasin” Ă”igesti – lugeda seletust, nĂŒansse. Rikastab. Nii meelde need vĂ€hekasutatavad sĂ”nad pigem ei jÀÀ, et ise kasutama hakkaks, aga kui peaksin neid edaspidi mingis kontekstis taas nĂ€gema, ehk meenub vĂ€hemalt tĂ€psemalt, mis puhul neid kasutati.

Mul on oma kindlad sarjad ja kirjanikud, keda loen ning mugavusest kipun neisse kinni jÀÀma. Vahepeal oli pikk periood, kus ma pigem lugesin vanu raamatuid lihtsalt ĂŒle. Kuna binge reading on kĂ”igi mu lemmikute puhul suuremas osas aga siiski tehtud ja nĂŒĂŒd on reeglina oodata vaid uusi raamatuid, mida tilgub aegamisi, siis viimased aastad otsin teadlikult tĂ€iesti vÔÔraid ja minu jaoks uusi raamatuid, mida lugeda. Enamik neist, mis hetkel lugemist ootavad, on kas Liisi soovitatud vĂ”i siis Minna blogi igakuistest raamatukokkuvĂ”tetest vĂ€lja nopitud. Liis teab mu maitset ja oskab soovitada – mina tean, et Minnaga on meil ilukirjanduses kohati vĂ€ga sarnane maitse ja need raamatud, mis talle sĂŒgavamat muljet avaldavad ning ka mulle kirjelduse pĂ”hjal huvi pakuvad, vĂ”tan endale kindlasti lugemisnimekirja.

Minu enda kindlad sarjad ja kirjanikud?

Minu-sari – nagu olen korduvalt kirjutanud, armastan lugeda eestlaste vÔÔrsil elamise kogemustest. Mulle meeldivad sellised raamatud, kus ajalugu ja vaatamisvÀÀrsusi on vaid nĂ€puotsaga, mulle meeldib lugeda pigem autori enda (era)elust, tema kohanemisest ĂŒhiskonnaga, iga riigi inimestest, veidrustest, rÔÔmudest ja valupunktidest lĂ€bi selle konkreetse autori pilgu. Riigid on erinevad, inimesed on erinevad, kokku on vĂ€ga palju erinevaid raamatuid, mida lugeda. Paljud tekitavad teatud aspektides Ă€ratundmisrÔÔmu, paljud igatsust, paljud on korraks tore lugemine, aga on paari nĂ€dalaga ununenud… MĂ”ned jĂ€tavad ka kĂŒlmaks 🙂 MĂ”ned (vangla, sĂ”da, vĂ€givald, mĂ”ned Eesti kohad, Minu Maailm) olen ka teadlikult vahele jĂ€tnud. Seal olen praegu tĂ€itsa jĂ€rje peal, lugenud pole vaid uusimat – Odessat.

Catherine Coulteri FBI seeria esimest raamatut lugesin ilmselt pĂ”hilkooli lĂ”pus vĂ”i gĂŒmnaasiumis – see siniste kaantega Erseni NYT bestsellerite sari oli toona mu suur lemmik. VĂ€he oskasin siis aimata, et samade tegelastega tuleb raamatuid veel ja veel ja veel… Praeguseks on 23 🙂 Mul on need kĂ”ik olemas ja suht hiljuti lugesin kogu sarja ĂŒle – vahe oli nii pikk, et enamiku puhul ei mĂ€letanud mĂ”rvarit 😀 Ma tĂ€iesti jumaldan seda sarja, see on alati nii pĂ”nevalt kirja pandud, kaks paralleelset sĂŒĆŸeeliini pealegi, nii et kahekordne pĂ”nevus lĂ”pplahenduse osas. Ja just kaks viimast raamatut on olnud ERITI head – kui enamasti olen neid hinnanud ikkagi 4/5 ja mĂ”ni ĂŒksik ka 3/5, siis kaks viimast said mult hindeks kindla 5/5. NĂŒĂŒd ootan 24. raamatut…

Samalt kirjanikult on nĂŒĂŒd ka teine sari Brit in the FBI, millel on eelmisega kerged crossoverid, mainitakse ĂŒhiseid tegelasi – olin tĂ€iesti kindel, et sellest sarjast saab mulle sama suur lemmik, kui nt Station 19, mida hakkasin vaatama Grey tĂ”ttu… Boy was I wrong! Lugesin neli esimest raamatut lĂ€bi, et anda sarjale korralik vĂ”imalus, aga mulle lihtsalt ei istunud. Liiga… Ulmeline? VĂ€ga rahvusvaheline ja natuke ulmelised tegevusliinid. Vahel mulle istub selline teema ka, aga selle sarja puhul mitte. Rohkem ei loe.

Mary Higgins Clark on mu teine kĂ”ige lemmikum krimikirjanik, keda tĂ€iesti juhuslikult gĂŒmnaasiumiajal lugema sattusin – temalt on mul kodus raamaturiiulis mitukĂŒmmend raamatut, mis kunagi Londonis elades peamiselt kasutatuna soetasin. PĂ€ris pikki aastaid ma enam muidugi paberraamatuid ei osta, nii et uuemad on lugeris. PĂ€ris kĂ”iki mul polegi ja viis on isegi veel lugemata – peangi Ă€kki mĂ”ne ette vĂ”tma. Clarkiga oli nii, et alguses olid tema raamatud meeletult pĂ”nevad ja mĂ”rvarit ei suutnud mitte kunagi ette aimata… Mingi hetk lugesin neid nii palju, et hakkasin liialt ette aimama… Siis hoidsin suti vahet ja nĂŒĂŒd viimased on jĂ€lle olnud tavapĂ€raselt head. Ta kohe oskab megapĂ”nevalt kirjutada. Mulle meeldib ka see, et peategelane on alati tugeva isiksusega naisterahvas ja alati tekib talle raamatu jooksul ka romantiline huvi, aga mĂ”rv on siiski pealiin ja romantika ainult tibake kĂ”rval, nii et see ei hĂ€iri kuidagi, on lihtsalt kirss tordil.

Nora Roberts kirjutab nö naistekaid, tema sai samuti mu lemmikuks juba kooliajal Erseni sinisest sarjast. Tema raamatuid ma praegu ĂŒldse ei loe ja vanemaid ei ole kĂ”iki lugenud – huvi pĂ€rast lugesin mĂ”ned, aga alguses oli see ikka vĂ€ga algeline romantika, mis mulle pinget ei paku, ajastu oli lihtsalt teine. Aga nii umbes… 1990ndate lĂ”pp vĂ”i 2000+, kuskilt sealtkandist alates… On tema raamatud meeletult pĂ”nevad ja tĂ€pselt minu maitse. Mu erilised lemmikud on tema sarjad – enamasti trioloogiad, mĂ”nes ka neli osa. Olen paljusid neist mitu korda ĂŒle lugenud ja ilmselt loen kunagi veel 🙂 Viimasel ajal ma tema uuemate raamatute hulgast midagi köitvat leidnud pole, sest kui on liiga otsene maagia teema, siis mulle ei meeldi. Samas kui on tavaline elu ja sinna nĂ€puotsaga maagiat, need raamatud jĂ€llegi vĂ€ga meeldisid. Aga tema raamatutes on jĂ€llegi peategelasteks tugevad ettevĂ”tlikud naised, mulle meeldivad sealsed perevÀÀrtused ja ĂŒldse…. On pĂ”nevust, on romantikat, kĂ”ike.

Eee… Tegelikult ma pidin ainult raamatud kirja panema, eks 😀 😀 😀 LĂ€ks lappama nagu tavaliselt.

Et siis, 2020 raamatud. So far.

Sorry, aga ma ei oska hĂ€sti arvustusi kirjutada, nii et need tulevad ĂŒsna ĂŒldsĂ”nalised.

Punktide andmisega on ka nii, et ma olen liiga hea ja viiepallisĂŒsteemis jÀÀb neid nĂŒansse vĂ€heks… St ma ei suuda anda raamatule alla 3 ĂŒldse, sellest kehvema ma jĂ€taks pooleli 😀 Üldiselt on nii, et kui mul on raamatut raske lugeda, siis panen 3, kui oli tĂ€itsa tore ajaviitelugemine, siis 4, kui jĂ€ttis sĂŒgava mulje ja tĂ”esti VÄGA meeldis, siis panen 5. Tean, et peaks karmim olema, aga mulle ei meeldi kellelegi “halvasti öelda” 😀 Tegelikult on nĂŒansse muidugi rohkem, tahaks panna vahel ka 3,5 vĂ”i 4,5… Aga Goodreads ei lase. Ja vot kolm kuud hiljem ma enam peast ka ei mĂ€leta neid nĂŒansse… Nii et panen siia Goodreadsis antud hinde lihtsalt ja kui mĂ€letan, siis kommenteerin omalt poolt juurde.

  1. Liisi Õunapuu “Le Rhino 2” 5/5 (184lk, 1. jaanuar) – Liis soovitas ja pani kĂŒmnesse. Mina soovitasin omakorda Minnale, kes sama palju nautis. Lugesin esimese osa lĂ€bi vana aasta viimasel pĂ€eval ja teise osa uue aasta esimesel. Soe, naljakas, liigutav, nunnu – imeline.
  2. Piret Tali “Minu PĂ€rnu” 4/5 (344lk, 4.-9. jaanuar) – selle laenutasin kunagi hiiglama ammu Kaidilt, ĂŒle aasta tagasi kindlasti. Üritasin lugeda, aga ei jĂ”udnud eriti kuskile. NĂŒĂŒd oli sellega nii, et vĂ”tsin kiirustades reisile kaasa poolelioleva “Minu Tartu” asemel – hakkasin bussis lugema ja istus paremini, nii et lugesingi lĂ€bi. Tore oli pĂ€rnakana lugeda, selline keskmine ja mĂ”nus Minu-sarja tĂ€iendus, mingit erilist mĂ€lestust samas ei jÀÀnud.
  3. Lauri RĂ€pp “Minu Tartu” 4/5 (255lk, 1.-13. jaanuar) – kuna olen ka Tartus elanud, oli samuti tore lugemine.
  4. Margus Kalam “Minu Aasia” 4/5 (424lk, 13.-14. jaanuar) – mitmekesine ja pĂ”nevalt kirjutatud.
  5. Daniel Glattauer “Hea pĂ”hjatuule vastu” 4/5 (208lk, 14.-16. jaanuar) – taas kord Liisi soovitatud. Sellele raamatule tegelikult annaks pigem 4,5, sest vĂ€ga meeldis, no keskmisest rohkem, samas pĂ€ris 5 vÀÀriline mu jaoks polnud. Haaras kaasa, lugemine lĂ€ks ludinal, kuna terve raamat oli meilivahetusena kirja pandud. LĂ”pplahendus oli minu jaoks niivĂ”rd nörritav, et olin tĂ€itsa nĂ€rvis – MIS MÕTTES ma ei saagi teada, kuidas see lugu lĂ”ppeb? Kui sain siis teada, et raamatul on ka jĂ€rg, oli kergendus 😀
  6. Helen Tootsi “Minu Los Angeles” 4/5 (288lk, 17. jaanuar) – nii palju, kui mĂ€letan, siis meeldis keskmisest pisut rohkem, annaks hindeks ehk 4,25 😀
  7. Fredrik Backman “Mees nimega Ove” 5/5 (318lk, 18. jaanuar) – hakkasin Backmani lugema, sest mitmelt poolt soovitati. Alguses ĂŒldse ei meeldinud. LĂ”pus praktiliselt nutsin. SuurepĂ€rane raamat. Backmani esimene ja siiani mu lemmikuim.
  8. Mart Sander “Litsid” 3/5 (280lk, 18.-21. jaanuar) – taas kord Liisi soovitatud. Selle lugemine lĂ€ks pisut vaevaliselt. Laenutasin kĂŒll korraga kaks esimest osa, aga teise viisin lugemata raamatukokku tagasi. Ei olnud ĂŒldse halb, aga… Lihtsalt mulle vĂ€ga ei istunud. Minu jaoks oli aga suurim ahhaa-moment selle raamatu juures, kui sain teada, et juba enne nĂ”uka aega oli iseseisvas Eestis nii kaasaegne elu, et kinodes vĂ€lismaa vĂ€rvifilmid, moeajakirjad ja muu taoline. No ma ei olnud sellele kunagi mĂ”elnud, aga vaikimisi eeldasin, et tol ajal oli elu nagu “TĂ”de ja Ă”igus” 😀 Linnaelu oli siiski juba siis midagi muud 😀
  9. Elizabeth Haynes “Into the Darkest Corner” 4/5 (416lk, 21.-28. jaanuar) – ka Liisi soovitatud. Selle raamatu lugemisega lĂ€ks mul aega. See oli hĂ€iriv. Minu jaoks tibake liiga vĂ€givaldne, ehkki see vĂ€givald oli suuresti psĂŒhholoogiline ja alles lĂ”pus fĂŒĂŒsiline. Oli vĂ€ga pĂ”nev iseenesest… Aga jah, raske lugemine.
  10. Liane Moriarty “Nine Perfect Strangers” 5/5 (432lk, 29.-30. jaanuar) – taas kord Liisi soovitus, esimene Malta-reisi raamat. No ja ma ei tea tĂ€pselt, miks, aga mulle NII VÄGA meeldis. Mulle meeldivad raamatud, kus on palju erinevaid sĂŒĆŸeeliine, tegelasi, mida alguses eraldi tutvustatakse ja siis tekib neile mingi ĂŒhisosa, lood pĂ”imuvad… Ma ei oskagi raamatutest kohe mingit analoogi tuua, filmidest “Love Actually” nĂ€iteks. Novot, see raamat oli selline ja ĂŒhtlasi ka vĂ€ga pĂ”nev, kogu aeg mĂ”tlesin, et KUIDAS see kĂŒll lĂ”ppeda vĂ”ib… Ja lĂ”pp oli minu jaoks ootamatu. Aga vĂ€ga hea raamat.
  11. Gail Honeyman “Eleanor Oliphant Is Completely Fine” 5/5 (336lk, 31. jaanuar – 1. veebruar) – teine Malta-reisi jooksul lĂ€bi loetud raamat. JĂ€lle Liisi soovitus. JĂ€llegi nautisin tohutult – see oli tĂ€iesti omanĂ€oline, sĂŒdamlik, liigutav, ĂŒllatav…. Ja tegevus toimus UK-s, mis tekitab minus alati tĂ”elist nostalgiat.
  12. Katharine McGee “The Thousandth Floor” 4/5 (496lk, 2.-4. veebruar) – kolmas Malta-reisi raamat. Selle seeria soovituse noppisin pĂ€ris ammu Minna blogist – kuna ma aeg-ajalt vĂ€ga naudin teismeliste elust lugemist, siis tundus pĂ”nev, tahtsin ka nĂ€ha, kas selline ulmeteema vĂ”iks mulle meeldida. Oli tĂ€itsa tore lugemine, aga ei miskit erilist. Samas vastu ka ei hakanud ja ulme puhul see tavaliselt juhtub 😀 Trioloogia teised osad olid isegi paremad kui esimene, eraldi ma neid ei hakka arvustama.
  13. Katharine McGee “The Dazzling Heights” 4/5 – The Thousandth Floor 2 (432lk, 4.-6. veebruar) – neljas Malta-reisi raamat.
  14. Katharine McGee “The Towering Sky” 4/5 – The Thousandth Floor 3 (464lk, 6.-11. veebruar) – seda alustasin vist tagasilennu ajal. Kuna lend suunati libeduse tĂ”ttu Tallinnast Riiga ja sealt hiljem tagasi Tallinna, nii et venis alla 4h asemel 7h, pĂ€rast mida veel bussisĂ”it PĂ€rnusse – ĂŒtleme nii, et oli aega lugeda 😀
  15. Susan Luitsalu “Ka naabrid nutavad” (272lk, 12.-13. veebruar) – Susan kirjutab imeliselt ja ma ootasin sellest raamatust NII palju. See raamat ajas mind aga hoopis igal tasandil nii kohutavalt nĂ€rvi, et ma ei suutnudki sellele Goodreadsis mingit hinnet panna. Ei olnud igav, ei olnud halvasti kirjutatud. See pigem ĂŒhiskonnakriitika, ĂŒlepaisutatud, huumorivĂ”tmes. Aga KÕIK need inimesed kĂ€isid seal mulle NII RÄIGELT nĂ€rvidele, et ma ei ei suutnud seda naljakalt vĂ”tta ega nautida. PĂ”nevus oli kĂŒll, et mis siis lĂ”puks saab, nii et lĂ€bi lugesin meelsasti. Aga jah, sellest vĂ”iks tĂ€itsa mingi psĂŒhhoanalĂŒĂŒsi aretada, et MIKS siis nii nĂ€rvidele ikkagi kĂ€is 😀 Hetkel ei jaksa.
  16. Kaja Kahu “Minu LiibĂŒa” 3/5 (224lk, 13.-15. veebruar) – oli ok lugemine, aga jĂ€i pisut lahjaks. LĂ”pp lĂ€ks kĂŒll vĂ€ga pingeliseks ja pĂ”nevaks, kui nad sĂ”ja eest pĂ”genesid.
  17. Olavi Antons “Minu Tenerife” 4/5 (328lk, 15.-16. veebruar) – igati tore ja asjalik Minu-sarja lugemine.
  18. Daniel Glattauer “KĂ”ik seitse lainet” 4/5 (194lk, 17.-19. veebruar) – “Hea pĂ”hjatuule vastu” teine osa, sama nauditav ja sain oma oodatud lĂ”pplahenduse 🙂 Hindeks vĂ”iks panna ka 4,5.
  19. Fredrik Backman “Vanaema saatis mind ĂŒtlema, et ta palub vabandust” 5/5 (352lk, 19.-29. veebruar) – see raamat oli nii jabur, et alguses ma ei osanudki sellest midagi arvata, aga tuletades meelde, kuidas Backmani esimene raamat mulle alguses rĂ€igelt nĂ€rvi kĂ€is ja mida edasi, seda rohkem haaras, siis lihtsalt lugesin. Minu jaoks oli raske lugeda neid muinasjutumaa kirjeldusi, kohati lasin lihtsalt diagonaalis ĂŒle. Muidu aga Backman tuntud headuses – selles raamatus oli palju tegelasliine, mis muudkui kerisid ja pĂ”imusid. VĂ€ga tore raamat 🙂
  20. Michelle Obama “Becoming” 5/5 (426lk, 26. veebruar – 18. mĂ€rts) – sellest kirjutas Ritsik nii haaravalt, et kohe jĂ€rgmisel pĂ€eval oli mul lugeris olemas ja alustasin seda isegi enne, kui eelmine raamat lĂ€bi sai. Lugesin paralleelselt kaht raamatut – ĂŒks oli all elutoas, teine ĂŒleval magamistoas. No NII HEA oli. Ma ei teadnud temast enne mitte midagi, igasugune arvamus puudus. Ameerika riigi juhtimisest ja presidendiks olemisega kaasas kĂ€ivast ei teadnud kah miskit, nii et jubedalt pĂ”nev oli nii see pool kui Michelle’i areng lĂ€bi aja. Uhh, soovitan kĂ”igile.
  21. Lars Mytting “Uju koos uppujatega” 3/5 (384lk, 7.-20. mĂ€rts) – Liisi soovitatud raamat, millele tema oli pannud hinde 5/5, aga mulle vĂ€ga ei istunud. Ma ei mĂ€letagi tĂ€pselt, millal ma selle lugemist alustasin, millalgi mĂ€rtsi alguse poole vĂ”tsin elutoas lugemise raamatuks, kui “Vanaema”-raamat oli lĂ€bi, Michelle ĂŒleval lugeris ja ei viitsinud sel jĂ€rel kĂ€ia… Lugesin ja lugesin, venis ja venis, no oli ikka natuke pĂ”nev ka… Aga jah, ei olnud minu maitse.
  22. Fredrik Backman “Britt-Marie oli siin” 5/5 (285lk, 23.-25. mĂ€rts) – ka vĂ€ga tore raamat ja omapĂ€raselt sĂŒdamlik ning liigutav nagu Backmani teised, aga sellele ma vĂ”ib-olla paneks hinde pisut alla 5, sest teised kaks meeldisid rohkem. LĂ”pplahendus mind vĂ€ga ei rahuldanud, ootasin rohkemat. Aga vĂ€ga sĂŒdamesse minev raamat siiski.
  23. Catherine Coulter “Labyrinth” 5/5 (512lk, 25. mĂ€rts – 1. aprill) – sellest sarjast kirjutasin pikemalt ĂŒleval, nii et siin eraldi pole miskit öelda. ÄÀretult pĂ”nev ja köitev, hoidis laupĂ€eval pool ööd ĂŒleval 😀

LaupĂ€eva öösel kell kaks. Kui oled hommikul nii kaua maganud ja raamat on nii pĂ”nev, et und ei tule… Kui lugeri aku saab tĂŒhjaks, vĂ”iks ju vihjet kuulda vĂ”tta ning ĂŒritada magama jÀÀda… Aga saab ju ka tulla elutuppa, et laadimise ajal edasi lugeda?


Aga jah… Sel aastal siiani siis 7600lk. On olnud mĂ”ned ĂŒksikud Ă”htud, kus olen olnud nii vĂ€sinud, et jÀÀn kohe magama, aga need on VÄGA harva… Igal Ă”htul voodis Kaaslase kaisus lugemine on traditsioon – ĂŒks meie suhte kĂ”ige mĂ”nusamaid osi ja siiani ogaralt Ă”nnelikuks tegev.

LĂ€hen siis nĂŒĂŒd voodisse… Lugema 😀

3 thoughts on “Esimese kvartali raamatud”

  1. Pingback: Aprilli raamatud – Tikri PĂ€evaraamat

  2. VĂ€ga muhe lugemine – kiire raamatukriitika. Su mingit paki pilti nĂ€gin, kus oli “Mees nimega Ove”, “Litsid” jne, vaatasin, et mul on kĂ”ik loetud, vĂ€lja arvatud see inglise keelne raamat, sest inglise keeles ma ei ole piisavalt tugev.

    Robertsi osas vĂ€ga nĂ”us – just need parajalt maagiat, surnud esivanema vaim, tööd, perekondlikke sidemeid, armastust – hea loetav kombo.

    Aga “Mees nimega Ove” – kuidas saab nii hea raamat nĂ€rvidele kĂ€ia? 😀 Ma nautisin vist esimesest reast, eelmisel nĂ€dalal vaatasin lĂ”puks ka filmi Ă€ra (jupiter.ee) – vist esimest korda elus ĂŒtlen, et film oli sama hea kui raamat! Nutsin mĂ”lema lĂ”pus, nii raamatu kui filmi. Soovitan!

    P.S – kunagi oli sul idee blogi raamatuna trĂŒkkida – ma enamasti nii blogisid loengi – satub huvitav ette, hakkan algusest lugema. Sinu blogi vĂ€ga meeldib, isegi kui kohati tahaks vĂ€ga vastu vaielda mĂ”nele asjale.
    Edu ja rahulolu kĂ”iges! 🙂

    1. No see Ove oli ju alguses paras pasatski 🙂 NÜÜD ma tean kĂŒll juba Backmani raamatute stiili, kuidas kĂ”ik jobud muutuvad raamatu jooksul nunnudeks ja ei laseks ennast sellest hĂ€irida. Aga see oli mu kĂ”ige esimene Backman ja alguses oli pisut heidutav. Siis lugesin edasi ja kihid hakkasid kooruma… Oo, aga filmisoovitus – ma isegi ei teadnud, et sellest on film! Peab vaatama kindlasti.

      Minul on tĂ€pselt samamoodi – kui leian mĂ”ne hea blogi, mida tahan pĂŒsivalt jĂ€lgima hakata, siis kindlalt pean selle kĂ”igepealt algusest peale lĂ€bi lugema ja alles siis panen RSS lugejasse. Aga ma ei mĂ€letagi, millal viimati… Ammu… Eks asi ole ka selles, et arvutis olemise aeg on vĂ€henenud, pooled Ă”htud kodus on ĂŒldse kinni. Samas see blogi lĂ€bi aastate lugemine on nii tore, kindlasti kunagi teen seda jĂ€lle.

      Blogist raamat… Ma pole sellele pikalt mĂ”elnud, ehkki kuskil kuklas tiksub mĂ”te, et ikka vĂ”iks (mitte poodi mĂŒĂŒki, vaid ikka endale, eks :D). Selge on see, et kui tahta fotosid, siis mingit mugavat eksportimise viisi pole. Peaksin ĂŒkshaaval postitused ja kommentaarid (raamatu tegemise tarkvarasse) kopeerima ja pildid lisama. PĂ”hiline pĂ”hjus, miks ma pole ĂŒritanud seda teha, nagu ka fotoalbumeid paberkujul – kaotasin kĂ”vakettaga ca aasta jagu pildifaile, seal kuskil Plika sĂŒnni ja esimese eluaasta kandis – need on ÕNNEKS mul blogis kĂ”ik olemas ja vaadata saab, aga printida mitte 🙁 Huvitav, kas sellist teenust ei pakuta juba, et saaks kehvast failist teha parema, trĂŒkikĂ”lbuliku? Seda ketast mul enam ka pole, nii et sealt taastamise vĂ”imalus on null. Samas ilmutasin esimesest eluaastast ligi sada pilti paberile ja neid saaks skĂ€nnida! Seega asi pole lootusetu. Kui kunagi palju aega on… 😀

      Seda pole vist ammu juhtunud, et keegi viitsiks mu blogi otsast lĂ”puni lĂ€bi lugeda, tĂ€nud heade soovide eest 🙂

Leave a Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Scroll to Top