Merit Raju korraldatud konverents “Sõltumatu naine”, mille pileti ma endale kevadel sünnipäevakingituseks ostsin, toimus alles nüüd, novembri lõpus. Kuna selleks hetkeks oli koroona tõttu haiglas jälle täielik külastuskeeld, ei kiskunud ükski vägi mind Tallinna – vaatasin kodust, kass süles 🙂
Sorteerisin ja koristasin ükskord köögis põletatavat kraami… Kassid aitasid agaralt, ronides igasse kasti, mis ajutiselt tühjana seisis 😀
Tapeet trepi juures oli täiesti kohutav, sest kassid teritasid muudkui selle peal küüsi. Avastasin mingi hetk, et üks paan oli ühest nurgast lahti – tirisin prooviks ja avastasin, et tuleb üsna kergelt ära. Nii ma siis tirisin kõik ära 😀 All on need seinapaneelid, mis igal pool mujalgi elamises – neil on ka väikesed kahjustused, aga tunduvalt parem näeb välja, kui enne 😀
Siin on töö veel pooleli ja rohkem pilte ma ei teinud – nende paari suurema augu peale võiks teoreetiliselt midagi ilusat kleepida… Kui ma kunagi peaks viitsima sellega tegeleda 😀 Kuna tegu on läbikäidava ruumiga, siis see lihtsalt ei häiri mind nii palju 😀
Ma olen üsna kindel, et see pilt on tehtud tööpäeval ja see on tööarvuti… Säde ei arva töö tegemisest midagi 😀
Kui kõik novembris jälle kollektiivselt kodukontorisse käsutati, hakkasime tegema oma osakonnaga regulaarseid hommikusi videokoosolekuid. Ma polnud sugugi ainus, kes neil aeg-ajalt kassiga osales 😀
…ehk et polnudki vaja kasutada drastilisi meetmeid 😀 😀 😀
Üldiselt on kassid kuuse suhtes väga viisakad… See tähendab, ma olen paar korda näinud Mustut kuuseoksa närimas, aga enamasti on kõik kontrolli all… Mingi hetk õnnestus neil mööda tuba ringi kihutades siiski üks muna ära lõhkuda. Mul kõik klaasist ehted, nõukaaegsed ja purunevad 🙂 Õnneks seda konkreetset on mul päris mitu veel, nii et polnud isegi mitte kurb. Ja nagunii mulle meeldivad väiksemad ehted rohkem 😛
Koristasin hiljuti kappi, kassid olid muidugi kohe kohal. Kahjuks magasin maha hetke, kus oleks saanud sellise pildi teha, et ülemiselt riiulilt paistab punane saba ja alumiselt punane pea… Pea jõudis peitu tõmbuda 😀 Nii et kaks eraldi pilti 😀
Sain veel 23.12 raamatukogust ühe Minu-sarja raamatu ära tuua. Kui ma seda sama päeva hilisõhtul lugema hakkasin, polnud küll plaanis öösel poole kolmeni üleval olla… Aga läbi see raamat ühe õhtuga sai 😀 Ja selle lugemise kõrvale terve seeria kassipilte 😀
Mu kassid ei käi mul peaaegu kunagi süles, kui ma oma laua taga istun, see pole neile vist mugav. Aga ALATI kui mul on videokõne, siis ronib kassiplika sülle ja kaamera ette. No kuidas ta teab? Edev kass.