MĂ€letan vĂ€ga Ă€hmaselt, kuidas mind kunagi kahekĂŒmnendate esimeses pooles panka nĂ”ustamisele kutsuti. Ma viisakalt lĂ€ksin kohale ja lasin endale miskise kolmanda samba pĂ€he mÀÀrida. Tegin sinna mĂ”ned kuud sissemakseid, siis otsustasin Londonisse kolida. Kuna ma TEGELIKULT selle samba toimimisest eriti miskit aru ei saanud ja vist arvasin, et sinna peab tingimata igakuiseid regulaarseid sissemakseid tegema, siis panin lihtsalt kinni ja vĂ”tsin raha vĂ€lja. VĂ”i vĂ€hemalt selline mĂ€lestus on.
No aga pĂ€riselt, kes mĂ”tleb 22-aastaselt pensionile? Minu ajal kĂŒll keegi ei mĂ”elnud. Nii et pankuritel oli suht lihtne viisakatele noortele oma tooteid pĂ€he mÀÀrida. TĂ€napĂ€eval on teadlikkus ja vĂ”imalused muidugi hoopis teised kui toona. Mina kavatsen kĂŒll lastega rÀÀkida investeerimisest, finantsvabadusest ja kĂ”igest muust – niipea, kui neil vanust pisut rohkem ja huvi kuulata. Tahan anda neile vĂ”imalikult igakĂŒlgsed finantsteadmised, et nemad saaks teha mĂ”istlikumaid otsuseid, kui mina omal ajal. Mitte et ma oleks otseselt mĂ”nd ebamĂ”istlikku otsust teinud đ Aga neil on kĂ”ik alles ees ja seega tohutult palju rohkem vĂ”imalusi oma elu kujundamiseks, kui mul praegusel hetkel – nii pĂ”nev!
Kusjuures pean tunnistama, et ka 14 aastat hiljem ei mĂ”elnud ma oma pensionieale sugugi rohkem. Mu ainsad sellega seotud mĂ”tted kuskil aju tagasopis olid, et esiteks on mul selleks ajaks mugav laenuvaba kodu ja teiseks saab minust kindlasti terve ja aktiivne pensionĂ€r, kes ei vaja mitte ĂŒhtki ravimit, elab surmani kodus ja sureb rahulikult une pealt oma voodis đ
Aga huvitaval kombel tuleb neid vanemat eluiga puudutavaid teemasid nĂŒĂŒd jĂ€rsku mitmest vĂ€ga erinevast kohast.
KĂ”ik algas eelmise aasta lĂ”pus, kus ma senisest erinevalt mĂ”tlesin lĂ€bi kogu oma ĂŒlejÀÀnud elu plaani đ Ja panin paika, et hakkan lĂ”puks ometi investeerima. EesmĂ€rk: finantsvabadus. Ja seda loodetavasti juba enne seaduslikku pensioniiga.
Investeerimisega on pool kuud lĂ€inud vĂ€ga hĂ€sti đ Tegin Tuleva kolmanda samba ja LHV kasvukonto, sÀÀstukonto oli juba varasemast olemas. KĂ”igile kolmele on regulaarsed pĂŒsikorraldused. Summad ei ole just suured, aga samas mitte ka kĂ”ige pisemad – kuskilt peab alustama, eks. Mikroinvesteerimist ma ei aktiveerinud, sest tunnen, et minu harjumuste juures pole seda vaja – eelistan konkreetselt paika panna, palju investeerin/sÀÀstan, vastavad pĂŒsikorraldused on sĂ€titud kohe pĂ€rast palgapĂ€eva (kasvukontole kĂŒll vĂ€iksemad ja nĂ€dalased) – ĂŒlejÀÀnud raha on eelarve alusel mĂ”istlikuks kulutamiseks đ
Fondid valis Kaaslane – arvestades tootlust, riske, hajutamist, haldustasusid jne – ta jagab detaile pisut paremini kui mina. Eks saan neid igal ajal ĂŒmber muuta, alustuseks hea kĂŒll.
Ma ikka siiamaani naeran selle ĂŒle, kui uhke tunne oli vaadata pĂ€rast kasvukonto tegemist ja esimese nĂ€dala ĂŒlekannet panga koondvĂ€ljavĂ”tet. Aktsiafondid đ Praeguseks on mul seal 75⏠ja realiseerimata kasum 2.02âŹ. Baby steps đ Ja olengi investor đ
Eks vaatame, kuhu ma sellega vĂ€lja jĂ”uan – kui palju mul on vĂ”imalik tulevikus investeeritavaid summasid suurendada. KĂ”ige olulisem oli ikkagi alustamine – ja see samm on nĂŒĂŒd tehtud.
Kristi Saare mainis oma raamatus, kuidas paljudel alustajatel on mure, et pole mĂ”ttekaaslaseid ning pere ja sĂ”brad vaatavad neid kui opakat. Minul on vist olnud Ă”nne – juba Eksabikaasa luges Kyosaki raamatuid, Kaaslane on ligi 10a investeerinud, Ă”eke investeerib, esimese hooga tuleb meelde vĂ€hemalt kaks sĂ”pra ja ĂŒks kolleeg, kes sellega juba tegelevad (ilmselt on neid tegelikult rohkem), lisaks mitmeid neid, kes pole veel alustanud, aga asja vastu suurt huvi tunnevad. Ja kui ka ise ei investeeri ega otseselt selle vastu huvi ei tunne, siis opakaks ei pea mind kĂŒll keegi. Olen vĂ€ga tĂ€nulik, et mu ĂŒmber on nii Ă€gedad inimesed!
Teiseks sattus mulle tĂ€nu FB lugemise vĂ€ljakutsele kĂ€tte ĂŒks fantastiline raamat: “SalapĂ€evik: Hendrik Groen, 83ÂŒ aastat vana”. Tegu on pĂ€evikuga, mida kirjutab Hollandi vanadekodu elanik. Oi, see oli NII vahva raamat. LĂ”bus, kurb, liigutav, ootamatu, inspireeriv. Keha vĂ€simine ja kulumine, pĂ”iepidamatus, dementsus, eutanaasia vĂ”imalikkus – ei ole (Ă”nneks) teemad, millega pean oma igapĂ€evaelus kokku puutuma. KĂ”lab ehk masendavalt? Kinnitan, et see raamat oli kĂ”ike muud kui masendav. Jah, kurbi asju juhtus, aga minu jaoks oli lĂ€biv siiski huumor, lootus ja sĂ”prus. ĂhesĂ”naga tĂ”eliselt tore.
Ma olen ĂŒldse viimasel ajal vĂ€ga nautinud erinevaid teoseid, kus lĂ€bivaks teemaks on pĂ”lvkondade vahelised suhted – muidugi kĂ”ik Backmani raamatud, Libby Page “Brockwelli ujula”, Beth O’Leary “The Switch”… Andke ainult kĂ€tte. “SalapĂ€evik” oli esimene, kus kĂ”ik peategelased vanad – tĂ€na tĂ”in raamatukogust jĂ€rje, kus Hendrik on 85-aastane ja kolmas osa on ka juba Hollandis ilmunud, kus ta on 90-aastane. Kui keegi oskab veel mĂ”nd lahedat raamatut soovitada, kus mĂ”ni peategelastest on vanemast pĂ”lvkonnast – andke tuld.
Viimaseks pakuti meile töökoha poolt hiljuti pensionikoolitust. Ma arvan, et aasta tagasi oleks ma kirjast pilgu ĂŒle lasknud ja huvipuuduse tĂ”ttu selle tĂ€helepanuta jĂ€tnud. NĂŒĂŒd aga ĂŒtlesin rÔÔmuga “jaa”. Miskit pĂ”rutavat ma sealt just teada ei saanud, aga natuke uut infot ikka. NĂ€iteks polnud ma kunagi mĂ”elnud ega uurinud, kuidas tĂ€pselt pensioni esimest sammast arvutatakse – seda seletati seal pĂ”hjalikult. Oli kĂŒll piisavalt keeruline, nii et detailideni meelde ei jÀÀnud (muutujaid oli selleks liiga palju) ja edasi rÀÀkida ei oskaks, aga aimu on rohkem kui enne. Samuti sain pisut rohkem teada teise sambaga seonduvate uute vĂ”imaluste kohta. Mul vahepeal oli kĂŒll mĂ”te, et Ă€kki peaks sealt raha vĂ€lja vĂ”tma ja ise mujale investeerima, aga selle otsustasin juba aasta alguses Ă€ra, et esialgu teise samba kallale ei lĂ€he – nii et hetkel on edasi LHV XL. PĂ€rast eilset koolitust aga tĂ€itsa kaalun pensioni investeerimiskonto tegemist ja teise samba raha sinna liigutamist. Aga sellele ma veel mĂ”tlen ja mitte tingimata praegu. Aega on đ
KĂ”ige lĂ”busam uus infokild – et on olemas pensionikalkulaatorid. Linkida ei viitsi – googeldage. Ăks on selline ĂŒldisem, kus arvutab pensioni sĂŒnniaasta, brutopalga ja 3. samba sissemaksete pĂ”hjal – teine on eesti.ee sisse logimisega pĂ”hjalikum, vĂ”tab arvesse reaalset seisu. See teine arvutas mulle tunduvalt kehvemad numbrid đ Ătleme nii, et ainult riiklikule pensionile (nö 1. sammas) igatahes lootma jÀÀda ei tasu đ
ĂhesĂ”naga – mulle tohutult meeldib mu praegune vanus ja eluperiood. On juba parasjagu elukogemust, tĂ€nu millele ma tunnen, et olen tĂ€itsa asjalik inimene. EmpaatiavĂ”ime, positiivsus ja muu. ElujĂ€rg on ka ajaga paranenud – mĂ”nus kodu, stabiilne sissetulek jne. Suhe, mis toimib ja millesse teadlikult panustan, et see nii ka jÀÀks. Asjalikus vanuses lapsed, mistĂ”ttu mul on oma tegemistes rohkem vabadust. Absoluutselt pole tunnet, et hakkaksin vanaks saama – pigem on kogu aeg selline tunne, et mida edasi, seda paremaks elu lĂ€heb. Ja vastupidiselt 20-ndate algusele on mul ka reaalne positiivne huvi oma tuleviku ja vanaduspĂ”lve vastu. Ăhelt poolt elan hetkes ja naudin elu, teiselt poolt mĂ”tlen aeg-ajalt lĂ€bi ka selle, mida tulevikus elult soovin. Mu meelest igati mĂ”istlik tasakaal.
Ega ma ei teagi, kuhu ma selle jutuga jĂ”uda tahtsin đ Lihtsalt rÔÔmustada. Julgustada kĂ”iki investeerimishuvilisi esimese sammu Ă€ra tegemist – sest see on tĂ€napĂ€eval tĂ”esti NII lihtne ega vaja alustamiseks ulmesummasid. Soovitada suurepĂ€rast raamatut. Julgustada mĂ”tlema ka kaugemale tulevikule.



Toriseja raamat on sul loodetavasti loetud, see siis: https://www.rahvaraamat.ee/p/k%C3%B5ike-head-toriseja/994815/en?isbn=9789985340622
Samuti vĂ€ga nauditav đ
Polnud kuulnudki, tĂ€nud! Lisaks sobib see mu vĂ€ljakutse alla – raamat Soome autorilt đ LĂ€heb lugemislisti!
Ma igaks juhuks kasvukonto kohta ĂŒtlen, et iga ĂŒksiku fondi mĂŒĂŒgitasu on 11 eurot + mingi % st neid ei tasu vĂ€ga palju portfelli panna :). Ise tegin sama vea, mul seitse fondi, ei raatsi mĂŒĂŒa ka midagi.
Minu “vanadusplaan” on majalaen vĂ”imalikult kiiresti Ă€ra maksta – noh, praktilisuse piires kĂŒll – et intressi maksmisest lahti saada. Praegu lĂ€heb majalaenu intressi peale ikka vĂ€ga kopsakas summa iga nĂ€dal. Teoreetiliselt peaks 10 aasta pĂ€rast majalaen makstud olema. Ja siis saab hakata muude asjade peale mĂ”tlema. Pensionfond on mul ĂŒsna tavaline, nagu pea igal uusmeremaalasel on: kuna riiklik pension on siin tagasihoidlik (ca 206 eurot nĂ€dalas nĂ€dalas, samas kui miinimumpalk on 442 eurot nĂ€dalas), siis igal uusmeremaalasel peab kohustuslikus korras erafond/kasvukonto lisaks olema. Mina maksan kasvukontosse 4% brutopalgast, tööandja maksab lisaks 3%. Investeerimisega ei tegele, ei ole huvi finantse jĂ€lgida…
Soovitan RingkĂ€igud Oscariga – https://www.kriso.ee/ringkaigud-oscariga-tavalise-kassi-ebatavaline-voime-db-9789985666609.html
Kurb, aga tore ka đ
Mulle vĂ€ga meeldis raamat “Mees nimega Owe”