Mu pesumasin on ostetud aastal 2010, olnud sellest ajast saati tihedas kasutuses ja minuga ustavalt kaasa kolinud. Tsentrifuugimine oli viimasel ajal pikalt probleem, kuni pump lõpuks täiesti üles ütles. Olen blogiski jaganud, kuidas ma paranduse meestele lihtsalt masinale peale vaatamise ja kassi silitamise eest 30€ maksin ja kuidas paar kuud hiljem pump siiski välja vahetada tuli. Olin nii rõõmus, et sain masina päevaga tagasi.
Vähem kui kuu aega hiljem hakkas masin tsentrifuugimise ajal tegema häält, nagu tahaks ära lennata. See oli nii jube, et ma reaalselt sain peaaegu südari. Helistasin uuesti parandusse – pakuti, et laagrid on läbi. Ainult et järgmiste kordade ajal seda häält enam ei tulnud… Kuni jälle tuli… No umbes üle ühe – kord oli korras, kord kõvahäälne. Pärast toda esimest korda ei olnud enam kordagi südari skaalal lärmakas. Mõtlesin juba, et kujutan seda endale ette, kuni masin täna jälle nii kõva lärmi tegi, et ma selle poole tsentrifuugi pealt kinni keerasin ja pärast tükk aega värisesin, sest no konkreetselt NII jube oli.
Me olime eelmisel nädalal juba Kaaslasega nagunii arutanud, et tõenäoliselt tuleb varsti uus masin osta. Ta oli nõus esmast uurimustööd tegema ja mina valisin tema valitute hulgast välja selle Samsungi. Nagu ma seda põhjendasin: kõigil masinatel on targad programmid, mis oskavad ise kõike määrata, aga Samsungil on parim reklaamtekstide kirjutaja. Peamine põhjus, miks ma selle masina kasuks otsustasin, oli see luuk, kuhu saab igal ajal ununenud asju lisada. Sest te ei kujuta ette, kui tihti ma olen vihastanud – avastades, et üks sokk on musta pesu hulgast põrandale kukkunud, aga masin juba töötab 😀
Pesumasinad on odavamad kui kuivatid ja ma olin alati ette kujutanud, et järgmisena lisandub me kodumasinaperre just kuivati. Mul oli lihtsalt NII siiber päevade kaupa jalus olevast pesurestist ja lõpututest kassikarvadest. Olin kindel, et kuivati tuleb koos uue koduga, aga pärast kahekordset koduvahetust sai raha otsa ja nii see jälle jäi.
Ja nüüd siis andis pesumasin ka otsad. Õigemini ei andnud otsad, tegi lihtsalt sellist häält, et ma sain peaaegu südari. Nii ma lõpuks alistusin ja palusin Kaaslase venda, kas ta saaks me välja valitud masina ära tuua ja ühendada. Sest ma ise ei tea sellistest asjadest ilmselgelt midagi. Aga ÕNNEKS oli väljavalitud masin poes, mis Pärnus olemas ja jäi talle täpselt teele.
Ja nad tulidki, kohe täna. Ma muidugi pisut meelitasin ka, õhtusöögiga – no et oleks vähem süümekaid oma palvetega ootamatult peale lendamise pärast.
Niisiis nad tulid ja tõid masina sisse… Ja pärast sööki pidin selle lahti pakkima.
Ja noh, mis ma ikka pikalt räägin, panen parem video 😀
See on ikka täiesti… Uskumatu. Päriselt? Päriselt? Mul on pesumasin JA kuivati?
Jah, mu tagumine esik on hetkel segadus kuubis. Jah, ma ei tea veel, kuhu lähevad need kapid, mis on praegu seal, kus kuivati koht oli algusest peale plaanitud, nii et kuivati on põhimõtteliselt keset tuba (ja pikendus, mille kaudu see voolu saab, köögi põrandal). Jah, need pildid on täiesti suvalised klõpsud. Jah, ma olen selsamal hetkel hullumiseni õnnelik. MUL ON KUIVATI. Mul on uus pesumasin ja kuivati.
Päris ausalt pole mitte keegi suutnud mind kunagi sel määral üllatada. Ma ei osanud seda mitte kõige vähematki kahtlustada 😀 Ma ootasin lihtsalt uut pesumasinat 😀 Ja plaanisin vaikselt, et kui tulumaksutagastus tuleb, siis lihtsalt vaatan mööda kõigist säästmise plaanidest ja ostan selle urrima kuivati lõpuks ära.
Ja kuidas ma siis kuulasin, et see plaan oli neil juba mõnda aega, Kaaslane oli sellest teadlik ja mind üritati kollektiivselt eksitada, et ma ei läheks ise hommepäev kuivatit ostma… 😀
(Ja samas hoiti Kaaslast samamoodi teadmatuses, et see kuivati just nüüd koos pesumasinaga koju tuleb. Nad olid talle veel poest helistanud, et küsida, kumma ta valiks. Aga see kõne oli niisama info küsimise stiilis. Kaaslane teadis, et ma tahan võimalikult suurt, nii et ta ütles kohe 9kg)
Pesumasina tsentrifuugimise hääl oli nii vaikne, et ma peaaegu ei kuulnudki seda.
Me panime kuivatisse need rätikud, mis ma olin just hommikul ära pesnud ja mis olid resti peal kenasti kõvaks kuivanud… Kui pehmed need välja tulid ja milline sodi oli filtris…
Ma lihtsalt… Ei suuda ausõna seda mitte kuidagi väljendada, KUI õnnelik ma praegu olen.
See on lihtsalt… Uskumatu.
Uskumatult imeline.
Kõik tolm ja kassikarvad on nüüd minevik.
Tuleb välja, et unistused tõepoolest täituvad kõige ootamatumal kombel. Ja mu sünnipäevani on veel poolteist kuud 😀
Ma olen nii üllatunud, nii rõõmus ja nii tänulik, et ma ei oska seda mitte kuidagi adekvaatselt sõnadesse panna.
Elu on vahel lihtsalt maagiline.
Kui ma umbes kesköö paiku esimese pestud pesu kuivatisse panin (koos kuivatuspallidega, mille kunagi Malluka postituse ajel tellisin ja mis üle aasta oma aega ootasid), oli algne kuivatusaeg 3h. Kell 1.41 laulis kuivati, et on lõpetanud. Praktiliselt kogu pesu oli kuiv, erandiks paar üksikut puntras sokki, mis veel veidi niisked. Ja näed, filtrist selline saak:
Kujutage ette väga veinist Tikrit, kes öösel kell kaks rõõmukiljatustega sooja pehmet kuiva pesu kokku lapib. Rõõm. Puhas rõõm.
Nüüd magama. Äratus on endiselt kell seitse 😀
Ma sain oktoobris just sama roomu tunda. Teise lapse synd, lahenev sygis ja mote sellest, et aias ei saa enam pesu kuivatada ja see kuradi rest hakkab koju aeg jalus olema kuskil pisikeses Londoni majas tahendas seda, et ma ostsin endale hilinenud synnipaevakingiks kuivati 😀
Elu parim ost!
Ma kommenteerin üliharva, aga seekord kohe ei saanud teisiti. Nii lahedad inimesed on su ümber, Tikker! Selline armas üllatus, mul võttis vaadates liigutusepisara silma!
Nii lahe video! Palju õnne ja mõnusat pesupesemist ning kuivatamist!
Nii tore on olla heade inimeste poolt hoitud, eks ole!
Mina ei osanud kuivatist eriti unistadagi, sest kuidagimoodi oli selle masina olemasolu minust mööda läinud. Õigemini – teadsin, aga ei pannud suurt pilti kokku, et miks peaks keegi üldse seda vajama. Kuniks ühel hetkel oli vaja. Mõtteid sel suunal jõudsin mõlgutada paar kuud, aga siis mees ütles, et aeg on tegudele asuda. Kaks aastat on mul nüüd kuivati olnud ja ma olen ikka veel vaimustuses. Osad riided on väiksemaks ka kuivatatud, aga see pole suur kaotus. Elu on tolmu- ja karvavabam, pesu on pehme ja kohev, nii tore lihtsalt! Pesuresti päris ära panna siiski ei saanud, sest ajaga olen õppinud vahet tegema, mida saab või ei saa kuivatisse panna ning päris kõike ikka ei saa, isegi kui märk lubab (see-eest osad kuivatikeeluga asjad kannatavad kuivatit suurepäraselt).
Edu kuivatamisel!