Pildikesi elust

Ma ei tea, mis usinushoog mul järsku täna õhtul peale tuli, aga kuidagi väga märkamatult sorteerisin ja töötlesin ära kõik ootel olevad pildid… Ja oh imede imet, jõudsin isegi blogimiseni. See postitus ongi nüüd koera saba… Noh, meie pere eelistuste puhul võib ehk öelda, et kassi saba? 😀 Ehk kõik suvalised pildid, mis ülejäänud postitustest üle jäid, tehtud vahemikus jaanuar-aprill.

Mul on täiega reede tunne. Ilmselt sellepärast, et plaanitud menüü asemel pakkus Plika ennast pannkooke tegema… Nojah, kahjuks peab homme siiski vara ärkama ja tööd tegema. Aga ilmselt see alateadlik reede tunne on põhjus, miks ma nii usinalt pilte töötlen ja blogin 😛

See oleks pidanud tegelikult jaanuari menüüpostituse illustratsiooniks minema, aga noh… 😀 Mu esimene praekala 😀

Plika koolitöö:

Kui kassid võiks magamistoas käia, oleks täpselt nii 😀

Huvitav-huvitav, mis raamat see olla võis, ma isegi ei mäleta – oot, saan ju kuupäeva järgi lugemise excelist või Goodreadsist järele vaadata… Tegelikult arvasin ikkagi kujunduse järgi ära, et üks Hendrik Groeni raamatutest – GR ütles, et esimene salapäevik 🙂

Üksvahe küpsetas Plika peaaegu igal õhtul küpsiseid:

Siis, kui ma sain Jaanikalt üllatuspaki üliägedate villaste sokkidega:

Poisi maskeering 😀

Tahaks öelda, et distantsõpe, aga veebruari alguses seda vist veel polnud 😛

Mingil täiesti suvalisel tööpäeva õhtul tabas mind koristushoog ja sorteerisin maitseaineriiuli ära. Järelikult oleks ka see pilt pidanud minema hoopis toonase postituse illustratsiooniks… Aga ilmselt tegin selle chatti ja blogisin enne ära, messengeri vestluse pilte tõmban telefonist arvutisse väga suvaliselt.

Tegin mingit nimekirja 😀

Kui Maximas tööstuskaubad -40% olid, ostsin sealt Poisile mängurikomplekti. Täielik emotsiooniost – lihtsalt jäi silma, Poiss on kuid rääkinud oma unistusest saada vikerkaarevärviline hiir 😀 Noh, kvaliteet on nagu on… Hinnale vastav 😀 Kõrvaklapid jukerdavad, hiire kvaliteet võiks parem olla, klaver on täitsa ok. No maksis ka ainult 18€, selle raha eest küll 😀 Ja tol esimesel õhtul oli Poiss NII ÕNNELIK. Sellest ostust sai alguse sündmuste jada, mille tulemiks on see, et Poisil on nüüd minu vana läägava läpaka asemel mänguriarvuti, mille ta sai laenuks Eksabikaasa sõbralt, kes ise hetkel välismaal töötab ja seega ei kasuta – ning kavatseb talt selle oma sünnipäevaks saadud raha eest välja osta.

Vastlapäeval käisin taluturul ja ostsin LIIGA PALJU KUKLEID. No ja siis panin need õhtuni külmkappi, kust välja võttes nad enam väga fotogeenilised polnud… 😀 Aga MAITSESID hästi 😀

Üks mõnus laupäevane hommikusöök:

Pidasin siin üksvahe plaani teha sellest pimedast ebapraktilisest kapist sahtlid. Alguses mõtlesin, et olemasoleva ukse taha lihtsad väljatõmmatavad sahtlid…

…siis mõtlesime, et äkki peaks praegusest kapiuksest sahtlite esipaneelid tegema…

… no ja siis on veel variant lasta teha sarnased sahtlid, nagu teisel pool praegu juba on.

Ühesõnaga mõte jäi pooleli ja siis tulid muud asjad peale, aga kapp on jubedalt asju täis tuubitud ja tagant on VÄGA ebamugav midagi leida. Seega peaks edasi mõtlema. Mida saaks võimalikult lihtsalt ja soodsalt?

Millalgi oli mul heureka moment, et laua logisevad jalad on võimalik lihtsalt mõne poldi või mutri või kruvi kinni keeramisega korda saada… Sain ka 😀

Koristasin köögisahtli ära. Ütleme nii, et see kord seal väga kaua ei püsinud, aga vähemalt korraks oli ilus vaadata 😀

Plika tegi vabariigi aastapäeval kaneelirulle:

Need said suht kõvad ja magedad, aga noh… Järgmine kord siis paremini… Rohkema jahuga… Ja soolaga 😀

25. veebruari FB postitus:

Täna turul:
“Tere, palun rohelist sibulat”
“Natuke, jah? Ilma kotita, jah?”
Ehk ligi pool aastat vähemalt 2x nädalas turul käimist on lõpuks ometi nii palju vilja kandnud, et mu (maskiga) nägu on püsikliendina meelde jäänud 😃 Tõe huvides – neid hulgimüüjaid, kelle käest rohelist sibulat saab, on turul vähemalt kolm ja ma ostan sealt, kus parasjagu saba pole. Tolle müüja käest, kes mu ära tundus, kõige tihemini – tema lett on kõige esimene 😃 Kodukontori võlud. Saab pausi ajal sipsti turul ära käia. Pisike pakendivaba rõõm.

Milleks legod, nõudest saab ka torni ehitada 😀

See ainus päev märtsis, mil ma oma 10 000 sammu täis sain… Käisime lastega jalutamas ja leidsime muuhulgas näiteks sellised vahvad… Põõsad? Puud? Heki? 😀

Õhtu jooksul sai 10k ka ette, pildi tegin varem 😛 See siis 1. märts. Vaatasin järele, et tegelikult 10. märtsil sain 11k sammu – pole aimu ka, mis tegin 😀 Aga viimase kuu keskmine on näiteks 4600 sammu, nii et you get the point… 😛

Plika järjekordsed küpsised 😛

See ainus kord sel aastal, kui ma korraks kontoris käisin. Aeg oleks nagu seisma jäänud – kalendris eelmise aasta oktoober, laual tarnija poolt jõuludeks saadetud seinakalender 😀

Kassid tegid pahandust 😛

Sünnipäeva hilisõhtu. Olin jõuludeks saatnud Kaaslasele pudeli ja ta saatis mulle selle sünnipäevaks tagasi. Minu instruktsioonid olid üks sedel päevas, temal seda piirangut polnud. Kui te arvasite, et midagi järgmiseks päevaks jäi, siis eksite… Aga noh, te vast ei arvanud ka 😀

Sain sünnipäevaks ülimalt fancy käsitööšokolaadi, mis nägi nii hea välja, et kahju oli ära süüa 😀

Lõpuks leidsin aiast mõned üksikud lumikellukesed, aga neid on nii vähe, et ei hakka sellele postitusele aia kategooriat üldse külge panemagi 😀

Vot SEE on distantsõpe 😛

Kaaslase “kasutusjuhend” järgnevateks kuudeks. Ma päris täpselt ei tea, kaua see jant kestab, eks sõltub paranemiskiirusest. Öeldi, et esialgu peab iga nädal Tartus kontrollis käima, samas esimene kontroll pandi 12 päeva pärast ja ma loodan vaikselt, et ehk need vahed jäävad siiski pigem kahenädalased. Iga nädal Tartu vahet uhada oleks pisut tüütu 😀

3 thoughts on “Pildikesi elust”

    1. Sellele oli arsti tõlge: “no kui sul kassid kodus on, mis seal ikka, ära neid ainult musita” 😀 Süles olev Säde on pigem teraapilise efektiga, ma ütleks 😛 Ja tervisele ainult hästi mõjunud.

Leave a Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Scroll to Top