November 2023

30 päeva

Näe, kuu sai täis ja ei nutagi 😀 Ma vist katsun igapäevast blogimist jätkata, olgu pealegi enamik ajast ainult kassipildid – neid on ka mitme aasta jagu näitamata. Vähemalt jääb nii blogimise harjumus püsima ja jõulupuhkuse ajal jõuan ehk sisukamate postitusteni ka.

Blogi kujundusega on nii, et mobiilivaade läks mu arust 100% paremaks ja on täpselt selline, nagu vaja. Arvutist vaadates endiselt häirib, et kastid on nii kandilised – kindlasti oleks võimalik kuidagi koodi näppides need nurgad vähe ümaramaks saada, aga… Ma ei oska 😀 Ja hetkel pole jaksu googeldada kah.

Seadeid puurides sain aru, kuidas blogi nimi ja menüüriba üksteise alla saada, nii et nüüd pole enam see ülemine riba nii lai.  Menüü mahutasin ühele reale, kui panin “Kes on Tikker?” asemel lihtsalt “Kes?” 😀 See on küll tüütu, et päis scrollides paika ei jää, aga kui ma õigesti aru saan, siis selle eest peaksin kujunduse tasulise versiooni võtma – no, thanks. Ega see ülemine valge riba, kus vasakus ääres “Tikri blogi”, mulle ka sellisena väga ei meeldi – aga ma ei ole välja mõelnud, kuidas teksti suuremaks ja keskele saada. Ja igatahes on kogu see värk kahel kitsamal ribal, millest üks läks halliks (ma ei teinud midagi, ise läks :D), tunduvalt parem kui enne.

Mis mulle ei meeldi – et iga postituse juures pole enam edit nuppu, kust ma kiiresti muutma saaks, kui mõne vea avastan. Kui postitus on eraldi aknas lahti, pole postituse lõpus vanema ja uuema postituse linke, millele klikkides saab mugavalt edasi liikuda, kui tahta pikemalt lugeda. Lehe lõppu kerides on numbrilingid, millest saab minna postituste järgmistele lehekülgedele, aga need on rohelist värvi ja tikrite taustal, mis tähendab, et neid pole peaaegu nähagi.

Aga mulle tundub, et need kõik on praegu üle elatavad pisivead ja suures plaanis on see kujundus ikkagi meeldivam ja funktsionaalsem kui eelmine.

Kuna mulle tundus, et blogi leht laeb kaua, siis vähendasin postituste arvu lehel 10 pealt 5-le. Ma ju panen palju pilte ka, see teeb aeglasemaks. Tegelikult oleks laadimise mõttes kõige optimaalsem, kui igast postitusest tuleks ainult esimene lõik esilehele ja kogu postituse lugemiseks peakski peale klikkima… Aga lugejana on see on mu arust nii tüütu.

Üritasin kaasaegne olla ja lisasin like nupud ka 😛

Aga ma ikkagi küsiks pigem teie tagasisidet. Mis meeldib, mis ei meeldi, mis võiks olla teisiti?

Ja lõpetuseks muidugi kassipildid ka.

30 päeva Read More »

Sünnipäev ja kontsert

Käisime täna ema sünnipäeva puhul kõigepealt õe juures kohvitamas-koogitamas ja hiljem kolme perega kontserdil. Plika jäi kahjuks haigeks ja ei saanud tulla, aga noh, ta on mu emaga varem mitu korda käinud, pole häda.

Ma pole kindlasti nii suur Oti ja Alika fänn, et oleks selle kontserti ise kavasse võtnud, aga sünnipäeva raames, vabalt – ikka tore kultuurne olla.

Koju jalutades avastasin uusi jõulukaunistusi.

Kuna olen viimased kolm ööd liiga vähe maganud, siis haigutan laialt ja pikka jutu siit taas kord ei tule. Aga kasspilte ikka ka.

Sünnipäev ja kontsert Read More »

Näppisin veits kujundust

Mul oli plaanis jõulupuhkuse ajal blogi kujundus ära muuta, aga üks asi viis teiseni ja noh, nüüd on siis praegu nii. Ma küll 100% rahul pole, aga käib kah. Need valged kastid on nii… Valged 😀 Ja Kandilised 😀 Kõige rohkem häirib see, et ülemine menüü kaob alla scrollides ära. Ja et see üldse nii lai ja valge on. Vb saaks seda kuskilt seadetest veel muuta, aga ma ei jaksa hetkel otsida. Peamine, mida tahtsin, oli see, et mobiilist lihtsam lugeda oleks. Kujundusegi valisin nii, et googeldasin best wordpress theme mobile optimized ja valisin sealt suht esimese, mis pakuti (ok, tegelt ma proovisin paari veel, mis ei sobinud, nii et kõige esimene lõpuks jäigi).

Kui mingeid erroreid tähele panete, et miski on kole või ei tööta – andke teada. Vb ma puhkuse ajal otsin edasi ilusamat… Aga vb ei viitsi.

Muidu oli jälle absoluutselt imeline argipäeva õhtu, kus ma nautisin täiega kodus toimetamist ja perega koos olemist. Oleks sellest pikemalt kirjutanud, aga aeg läks blogi kujunduse näppimisele. Nii et… Panen teile siis lihtsalt kassipilte. Abiks ikka!

Seekord sain neljast kassist mitu päris head pilti. Selline asi õnnestub ainult siis, kui nad näljaselt õhtusööki ootavad. Mul muidugi on suurim soov, et nad istuks kõik nunnult kõrvuti ja vaataks kaamerasse, aga mul on tunne, et seda hetke ma võin ootama jäädagi 😛

Igatahes, viimane pilt on mu arust parim!

Näppisin veits kujundust Read More »

Jõul hiilib ligi

Sõbranna toodud kuusk oli algselt ca 3m pikk, meil laed ainult 2,4m, Kaaslane pidi pisut lühemaks saagima. Ja siis pidime seda tükk aega esikus hoidma, et lumi ära sulaks, elutoa laudpõrandale tilkuma ei tahtnud. Aga tuppa ta lõpuks sai, ajalooliselt vara. Ma varem olen ikka detsembrini oodanud – seekord premeerisin ennast koristatud kappide eest 😀

Hetkel, nagu lubatud, ainult jõulutuled. Ehted tulevad detsembris. Ehk siis hiljemalt nädalavahetusel 🙂

Kui ma üritasin pilti teha, siis tegi mu telefon kõik pildid ühesuguse huvitava efektiga. Täitsa arusaamatu, kas tõesti sellest, et kaamera must oli – pärast puhastamist hakkas normaalselt pilti tegema. Mitte et sellel efektil miskit viga oleks, täitsa tore teine.

Mul oli vaja sahtlist korraks õmblusasjade karp võtta. Ma ei ole üldiselt see inimene, kes sahtleid ja kapiuksi lahti unustab, aga noh, vahel juhtub. Ja teadagi – loodus ei salli tühja kohta 😀 😀 😀

Lõpetuseks küsimus ka – te saate parooliga postitust lugeda? Parool ei ole muutunud. Ma ise ei saanud tükk aega ligi – panin parooli ja… Ma ei mäletagi, mis tuli, tühi leht vms. Siis ma käisin vahepeal postituses sees ja panin uuesti “publish”, pärast seda mul hakkas näitama. Aga teie nii teha ei saa 😀 Mul paar sõpra kurtis, et ei näe. Ma ausalt ei tea, mis ette võtta. Sellepärast uuringi, kas kõigil jama või keegi ikka nägi ka?

Kui on jama, siis võite katsetada nii, nagu Reet soovitab:

– kõigepealt sisestad salasõna,
– satud valgele lehele,
– vajutad ‘Back’,
– ja nüüd saad blogipostituse pealkirjale vajutades juba salasõnaga kaitstud osa näha 😀

Jõul hiilib ligi Read More »

Mõnus nädalavahetus

Minu leivanumber ehk rõõm väikestest asjadest, jah? No lihtsalt nii mõnus oli jälle – mis siis, et miskit erilist ei teinud.

Neljapäevast saadik muudkui sadas lund. Kui tavaliselt ma teen esimesest lumest alati pilti läbi köögiakna vaatega terrassile, siis sel aastal sain pildile vaid kõige esimese õhukese kirme, siis jõudis Kaaslane mitu päeva järjest terrassi enne puhtaks rookida, kui mina pilti teha 😀 No ta ehitas suvel uue terrassi ja nüüd hoolitseb oma lapsukese eest hästi 🙂 Aga eile hommikul magasime mõlemad ju kaua, nii et sain mitu korda puhtaks roogitud ja taas paksu lumega kaetud terrassi ka lõpuks pildile.

Lõuna ajal trennis käies oli väljas täielik talve võlumaa. Jalutasin ja imetlesin.

Kodus veensin perekonda, et sellise ilmaga lihtsalt PEAB jalutama minema. Jalutasime kokku üle tunni, mis on külma ilma kohta päris tubli tulemus. Kodust randa, rannast kesklinna pitsat ostma ja siis jälle koju. Tegime pilte ka, perepildid panin parooli alla, aga ülejäänud…

Palun Plikat, et ta minust ja Kaaslasest pilti teeks. Õpetan, et “oota nüüd pildistamisega, kuni ma nina ära nuuskan”. Hästikasvatatud laps mul, kuulab täiega sõna 😀 😀

Dodo pitsal oli miskine kampaania, kus väikese pepperoni pitsa ja coca sai 2.50€ eest. No tuleb ju ometi ära kasutada. Jõudsime sinna kolmveerand neli, inimesed juba ootasid sabas. Me Plikaga ei viitsinud oodata, jätsime mehed sisse ja jalutasime ise veel pisut väljas.

Päeva lõpuks tuli üle 14000 sammu. Tavaliselt ei tule üle paari-kolmetuhande, nii et väga hästi.

Täna käisime jõusaalis. Ja Selveris. Sõime kell pool kaks koos “hommikusööki”. Ja pärast seda olengi suurema osa päevast diivanil mõnulenud. Pisut fotosid sorteerinud, kulusid kirja pannud, menüüd teinud… Päeval tuli sõbrannalt messengeri  videokõne, ta oli metsas mulle kuuske otsimas, laivis sai välja valitud ja maha saetud 😀 Õhtul tuli linna ja tõi juba ära ka – polnudki teda ammu näinud, nii et oli ääretult tore teetassi taga natuke lobiseda.

Mul pole elu sees novembri lõpus kuuske olnud, jälle uus kogemus 😀 Praegu küll veel terrassil, peame selle lühemaks saagima. Siis paneme tuppa, esialgu ainult jõulutuled külge – tahan näha, kuidas Siimu reageerib, EHK ei hakka mööda puud üles ronima või puusse hüppama. Säde oli jõulude ajal täitsa beebi, ei mäleta, et tema oleks kuuse vastu huvi tundnud, teised kassid sain vanemana… Pole ükski neist kunagi kuuske rappinud. Loodan, et Siim on sama viisakas. Igatahes kõigepealt jälgin, ehk detsembris julgen ehted ka külge riputada. Mul need ju eranditult klaasist, nõukaaegsed. Sest need on lihtsalt kõige ilusamad 🙂

Siin ongi üks hetk tänasest õhtupoolikust – vaatasin ja õhkasin õnnest. Kaks kassi süles, Kaaslane valab taustal veini, laual rõõmustamas lilled, mis ta mulle neljapäeval kinkis. Täiuslik!

Aga need lilled, jah… Kaaslasel on kombeks mulle kulleriga lilli saata. Ma alati unustan selle ära ja siis tuleb kõne ja mõtlen, et muidugi 😀 Miks ma ei osanud seda ette aimata 😀 Neljapäeval oli tema üleüldse Tartus, kus ta käib regulaarselt kontrollis (ta praeguseks küll täiesti terve, nii et suht harva, vahe 4-5 kuud) – mina olin seega kodukontoris, sest ilma autota küll ei viitsi tööle minna 😀 No ja siis toodi mulle ülimalt elegantne lillekimp, õied veel tol hetkel täitsa kinni, aga väga ilus nägi välja sellegipoolest.

Hiljem selgus, et ta oli enda arust punase ratsuritähe valinud, aga nojah, läks vähe viltu 😀 Kusjuures, ehkki punane on üks mu lemmikvärve ja valge kohe kindlasti mitte, siis pean tunnistama, et ratsuritähed näevad valgena oivalised välja – arvan, et meeldivad mulle rohkem kui punased. See on vist üldse üks mu lemmikuid kimpe kõigist neist, mis ma läbi aegade saanud olen.

Mõnus nädalavahetus Read More »

Scroll to Top