Kuniks ma siin eelmisest aastast ülejäänud kokkuvõtteid teen, seniks jagan teiega pisut vanemaid kassipilte – ehk kõiki, mis novembrist ja detsembrist veel blogisse jõudnud pole – kuidas neid pilte ikka üle 50 alles on, ehkki ma need kuud praktiliselt igapäevaselt blogisin, pole aimu ka 😀
…
Aastakokkuvõtted on mu arust nii toredad, loen teiste blogides ja FB-s alati hea meelega. Mul endal on nendega paraku püsiv ikaldus 😀
Vaatasin aga jälle blogist järele – 2016, 2020 ja nüüd siis 2023 tuleb meelde, et võiks ikkagi aastad tagantjärele paari sõnaga kokku võtta. Seekord siis eelmisest postitusest kolm aastat möödas 😀
2015: stabiilsus
2016: ebastabiilsus
2017: lahutus, Soomlane
2018: uus töö, suhted, väga raske sügis, Kaaslane ♥
2019: jõusaal, jooksuvõistlused, kodu müük
2020: unistuste kodu, koroona, töine areng, Kaaslase haigus
2021: üle töötamine, läbi põlemine
2022: taastumine, suhteprobleemid
2023: euribor, peaaegu lahku minek
Need paarisõnalised kokkuvõtted küll suurt miskit ei ütle, aga parem kui mitte midagi. Muidugi tundub, et viimased kolm aastat ongi olnud üks suur ikaldus ja tegelikult ju nii hull ikka pole, palju toredat oli kõigest hoolimata.
Ma üritasin 2022. aastast midagi meelde tuletada, aga no ausõna… Väga enam ei tulegi. Taastusin üle töötamisest ja üritasin jälle nö normaalselt elada, aga suhtele mõjus see ikka rängalt ja 2023 lainetas kogu see suhteteema mõnuga edasi… Loodan, et uus aasta toob rohkem stabiilsust ja vaikset kindlat arengut paremuse suunas.
2023 aasta sõimusõna on minu jaoks kindlasti euribor. Ja inflatsioon 😀 Muu hinnatõusuga saaks hakkama, aga kui eluasemelaenule tuimalt iga poole aasta tagant laks ja laks väiksemad ja suuremad summad lisanduvad, teeb meele mõruks küll. Sest palk miskipärast sama kiiresti ei tõuse 😀 Igatsen vahepeal saavutatud ülimat rahuldust pakkuvat majanduslikku stabiilsust, kus lisaks igapäevaelule sai endale üht-teist lubada, igakuiselt pisut säästa ning investeerida… Igapäevaelu mõttes on seis endiselt stabiilne, kõige (häda)vajaliku jaoks jagub, aga kasvukonto maksed pidin peatama (selle raha saab LHV nüüd endale kodulaenu suurenenud intressina) ning igakuiseid vajalikke kulutusi on nii palju, et säästukontole koguneb võrdlemisi visalt. Midagi seal siiski on. Ja mingeid toredaid asju saan endale endiselt lubada ka (ehkki tunduvalt vähem ja väiksemaid, kui mõned aastad tagasi). Seega patt on kurta, aga… Tahaks ikkagi paremini. Plaanin sellel nädalal kõigisse suurematesse pankadesse lõpuks kodulaenu refinantseerimise taotlused ära saata ja loodetavasti saab sealt mõne hea pakkumise, ehk läheb tiba kergemaks. Sest tahaks siiski oma 40. sünnipäeva tähistada ja lastega Londonisse jõuda, aga neid üritusi peab ju kuidagi finantseerima…
Uue aasta lubadusi pole ma eriti kunagi andnud ega kavatse ka nüüd. Tahaks lihtsalt olla… Parem versioon iseendast 🙂 Enda vastu leebem, parem elukaaslane, parem ema, parem sõber… Vähem põdeda (raha pärast, teiste inimeste arvamuse pärast). Rohkem sisetunnet usaldada, rohkem elu nautida. Rohkem rõõmustada.
88 raamatut – 61 inglise ja 27 eesti keeles – 31964 lehekülge. Keskmiselt 7 raamatut kuus, 88 lehekülge päevas. No selline pigem tagasihoidlik tulemus minu puhul, aga järelikult oli muud tegemist 😀
| jaanuar | 5 | 2556 |
| veebruar | 13 | 5061 |
| märts | 1 | 308 |
| aprill | 13 | 4935 |
| mai | 7 | 2512 |
| juuni | 4 | 1572 |
| juuli | 10 | 3387 |
| august | 5 | 1712 |
| september | 2 | 532 |
| oktoober | 3 | 1506 |
| november | 8 | 2689 |
| detsember | 17 | 5194 |
Žanritest 31 naistekat, 28 krimi/põnevus, 11 sellist romaani, mis on vähe kvaliteetsem kraam kui naistekad, 3 noortekat, 1 lasteraamat ja non fiction kokku 14 ühikut – pisut enesearengut, pisut Mihkel Rauda :D, pisut populaarteadust ja… Nipet-näpet veel.
Maksimumhindega 5 hindasin 12 raamatut – praegu neid vaadates ei oska miskit suuremat öelda, järelikult ei olnud ükski neist maailma raputav, aga tol hetkel siiski oli vau-efekt (Ovet lugesin teist ringi – oli endiselt hea muidugi, aga maailma raputas esimesel korral ära :D). Kõige rohkem oodatud olid kahtlemata Lucinda Riley seitsme õe sarja viimane osa ning Cormoran Strike’i seeria viimane – see vast oligi eelmise aasta mõjusaim lugemiselamus, sest olen suur fänn ja no ÜLIpõnev oli.
Esimest korda jätsin Goodreadsi väljakutse nö täitmata – 2022 oli eesmärk alguses 150, mille kohendasin hiljem väiksemaks, aga nüüd otsustasin ennast kasvatada ja 100 ikkagi jätta sinna… Sama panin ka selleks aastaks. Minu lugemiskiiruse ja -armastuse juures alla selle käsi ei tõuse panema 🙂
Lugemise väljakutsega läks eelmisel aastal kehvasti – oli küll plaanis osaleda, aga vaid veebruari lõpuni püsisin reel ja sealt edasi oli ikaldus, järsku lihtsalt enam ei tahtnud. Sel aastal teen kindlasti kaasa krimi ja põnevike väljakutse, see on nö “lumme kusta” 😀 – 1 põnevik kuus teemasse valida pole mingi probleem. Suur väljakutse… Ma arvan, et üritan ja vaatan, kuhu välja jõuan. Selles mõttes on väljakutse hea, et sunnib mind natuke oma mugavustsoonist välja ja leian raamatuid, mis muidu ette ei satuks, nii mõnedki ülihead lugemiselamused olen sel kombel saanud. Jama on aga siis, kui on mingi nõme teema, mis üldse ei huvita, nt mingi konkreetse kirjaniku teosed – no Jane Austen ja… Mingid muud vanaaegsed 😀 😀 😀 Sry, not my cup of tea. Ma pole küll veel suure väljakutse teemadesse põhjalikult süveneda jõudnud, aga esmapilgul tundub, et miskit väga hullu ei paista, seega ehk saab tehtud 🙂
Terve kuhi raamatuid ootab lugemist, enamik neist raamatukogust, alumised neli mu enda omad. Viveca Sten ja Minu Karlova on praeguseks loetud, puhkust veel viis päeva ees, selle ajaga jõuab küll 😀
Möödunud aasta parim lugemiskuu – 17 raamatut, 5194lk. Puhkusest oli kasu 😀
Kuu alguses lugesin kaheksa imalat jõuluromanssi, siis sai isu täis ja ülejäänud kuu möödus krimi lainel. Viveca Sten on üle prahi, Marie Force “State…” sari on ühtaegu imal romanss ja põnev krimi – kuna tegelased on siiski sümpaatsed ja nunnud ning (sarkastilist) nalja saab kogu aeg, siis väga naudin. Selles sarjas on hetkel kuus osa, aga samade peategelastega oli eelmine “Fatal…” sari, kus oli 16 osa, nii et tänuväärne lugemine, kui sellist sorti kraam meeldib 😀 Sarjad on hea turvaline valik.
No ja muudest raamatutest täpselt kaks – Merit Raju uusim raamat ja Minu-sarja Karlova… Mis jäigi eelmisel aastal ainsaks Minu-sarja raamatuks, olin kevade poole mõned uuemad laenutanud, lehitsenud ja lugemata tagasi viinud, sest ei olnud tuju. Viis uuemat on praegu ootel, vaatame, kas sealt istub miskit paremini…
