Author name: Tikker

Laupäevane osturetk

Kuna nii lastel kui mul endal oli vaja sügishooajaks üht-teist varuda, mõtlesin juba enne palgapäeva eeltöö ära teha, et siis rahalaeva saabudes oleks täpselt teada, kust mida osta.

Kaubamajakas ja Maximas tegin juba eelmise nädala keskel tiiru ära ja jätsin mitu asja meelde. Ema kauplesin laupäevaks endaga kesklinna kaasa – osalt oli asi selles, et ma tahtsin küüti saada, teisalt mulle meeldib nagunii poodides pigem kellegagi koos käia, siis on hea jooksvalt arutada, mis on ostmist väärt ja mis mitte.

Esialgne plaan oli minna kahekesi. Juhtus aga nii, et Abikaasa otsustas oma õele külla minna, Plika ei soovinud sinna kaasa minna ja mõtlesin, et miks mitte – võtame tema ka kaasa. Ühesõnaga tegime naiste päeva 🙂 Abikaasa läks samal ajal Poisi ja oma isaga, nii et võiks öelda et neil oli meeste päev… Muidugi jah, neil oli seal naisi ka. Aga minnes ainult mehed 🙂

Nädalavahetusel shopata pole muidugi kunagi tark idee. Eriti siis, kui on mingid üritused. Kaubamajakas näiteks polnud, aga palju rahvast oli ikkagi. Pidin ainult hästi korra Rimist lastele kindaid vaatama ja emale NS kingas kummikuid näitama, aga meil läks seal tubli pool tundi kindlasti.

Port Arturis oli veel hullem – no oli teada ka, et seal on üritus ja massid, aga oli ikka vaja minna, eks 😀 Käisime kähku paarist vajalikust poest läbi ja lasime jalga. Siis tegime väikese puhkepeatuse kohvikus, millest pildid eelmises postituses… Ja viimaks Magaziini. See on üks imeline pood, ma ütlen. Sealt leiab igasugu vajalikke asju olematu hinnaga 🙂

Näiteks prügikotid – meie 95cm ümbermõõduga prügiämbrile jääb 20l mõõtudega 50x60cm veidi kitsaks ja 30l kotid, mis on normaalsest materjalist, mitte imeõhukesed, olid Maximas 15tk €1.39, Rimis veel kallimad. Jätsin meelega ostmata, sest lootsin, et äkki leian kuskilt odavamalt… Magaziinist sain €1.50 eest 30tk. Mul on sügavalt ükskõik sellest, et neil pole nööri, millega kokku tõmmata – mu ainsad kriteerumid olid paksem kile ja sobiv suurus. Nii et win. Prügikottidega oli meil kogu aeg häda, et ei mäletanud, mis suurust vaja ja nii sai mitu korda kogemata ebasobiv suurus koju toodud. Nüüd on viimaks ometi täpselt meeles, millised sobivad ja kust neid edaspidi osta.

Ja mis puutub riietesse, siis ka nende puhul ma vaatamise ja valimisega muidugi ei piirdunud. Sai ikka ühte ja teist ära ostetud ka – ema laenas raha, kuniks palk kohale jõuab. Ma lihtsalt ei satu Kaubamajaka ja Maxima trajektoorilt eriti välja, kesklinn ja Ülejõe jäävad mu tee pealt enamasti kõrvale. Seega oli igati loogiline sobivad asjad ära osta, kui seal juba olin.

Kõik laupäevased ostud:

2015-10-03 17.43.48

Rimist sain lastele veekindlad kindad. Meil on küllaga nii sõrmikuid kui talviseid “lumekindaid”, aga just need vahepealsed porise, märja ja jaheda ilma kindad olid täitsa puudu. Otsisin neid isegi eelmisel kevadel (või sügisel, kes seda enam mäletab), aga ei raatsinud kohe kuidagi ühe paari eest €15 maksta. Nüüd olid Rimis täpselt sobivad hinnaga €6.99 ja kuna laste mütsidele ja kinnastele oli parajasti -30% soodukas, siis sain kaks paari veidi alla €10 eest. Super!

Muidugi tõdesime kodus, et oleks pidanud ikkagi mõlemad paarid ühe suuruse ostma – seega vahetasin täna suuremad triibulised välja. Kuna seda värvi väiksemat suurust polnud, võtsin täitsa tavalised mustad. Ilmselt ongi parem, sest ehkki mulle nii meeldivad erksad värvid ja mustrid, siis kõike kirjut ei anna ju kokku sobitada, midagi ühevärvilist peab ka olema.

Clipsonist ostsin Plikale klambreid – need kaovad tal kõik nagu musta auku. Clipson on õnneks laia valiku ja soodsate hindadega – maksin kuue klambri eest €3.85. Oli vaja tavalisest pikemaid klambreid, et need midagi kinni ka hoiaks, neid seal leidus. Standardsuuruses klambrid on jube pisikesed 🙂

Ostunimekirjas olid ka õhukesed kiivri all kantavad puuvillased mütsid mõlemale lapsele. Kevadel kandsid nad veel 2013 kevadel Norrast ostetuid, aga juba siis kippusid kõrvad kogu aeg välja tulema – seega oli uusi vaja.

Plikaga läks kergelt – leidsime talle H&Mist €6.99 eest helesinise Frozeni mütsi. Tal on sel hooajal kevad-sügis õueriided tumesinised (Poisile pärandatud 116 suurus, mis peaks ideeliselt talle paras olema, aga on tegelikult Poisile endale veel väga suur ja 124 cm pikale Plikale täiesti paras), nii et müts sobib nendega väga hästi.

Poisile ei leidnud laupäeval mitte midagi – kõik olid liiga paksust materjalist või muidu ebasobivad. Täna käisin aga Rimis kindaid vahetamas ja märkasin, et seal on siiski üks puuvillane müts, mille vooder ei ole fliisist… Ja see saigi ostetud. Pole just ideaalse välimusega, aga täiesti neutraalne ja talutav ja kuna täna oli veel viimast päeva see 30% soodukas, maksis ainult €4.19 😛

2015-10-05 20.06.26

Magaziinist leidsin endale mahepuuvillast bokserid (kaks paari €7.44), sussid (€2.50), kahekordsed sõrmikud (30% villa/70% akrüüli, €1.90) ja sukkpüksid (€1).

Neid boksereid märkasin esimest korda juba kevadel, aga kuna otsest vajadust polnud, siis lükkasin ostu edasi. Nüüdseks on peamiselt 2013 kevadel Norrast soetatud varud hakanud järjest läbi minema, seega nüüd juba oli vajadus. Kassas selgus meeldiva üllatusena, et selle firma tooted on kliendikaardiga -7%, nii et maksin €8 asemel €7.44 ehk ühe paari eest €3.72 – ei tea küll, et kuskilt mahepuuvillast aluspesu (just musti bokserilaadseid, mitte näiteks valgeid või beeže ja tavalise lõikega) odavamalt saaks. Bokserid on väga parajad ja mõnusad. Ma ainult selliseid kannangi 🙂 Kahjuks musti minu suuruses boksereid seal tol hetkel rohkem polnud – tahaks tegelikult veel nii umbes neli või kuus paari. Ehk millalgi tuleb.

(Ja nagu Alice märkis, siis need ei ole bokserid, vaid hipsterid, ja ma tegelikult tean, et bokserid on veel suuremad… Aga hipster on minu jaoks moodne hipi, nii et ma ei suuda ka seda väljendit kasutada aluspesu kohta 😀 Kas eesti keeles selleks mingit kolmandat väljendit pole?)

Susside ostu küll plaanis polnud, aga kui neid nägin, ei suutnud vastu panna. Mul olid kunagi ühed Magaziini teised sussid, aga millegipärast ma ei taha neid enam kanda. Siis olid mul vahepeal ühed Reservedi nunnud sussid, aga need olid valged ja läksid nii koledaks, et tuli ära visata. Viimasel ajal olen kandnud Abikaasa vanaemalt jõuluks saadud kootud susse, need aga on alt libedad… Seega nood balerina stiilis sussid sobivad ideaalselt.

Kindad olid täitsa ostunimekirjas olemas. Mulle meeldib, kui mul on igal jakil oma kindad, nii et ma ei peaks neid pidevalt ühest taskust teise tõstma. Humanast soetatud rattasõidujope juurde võtsin oma varudest ühed triibulised kindad, mis olid aga ebamugavad, sest olid hästi pikad, samas kui jope käised on ka väga pikad ja kindaid oli sinna alla tüütu toppida. Ideaalis tahtsin kahekordseid, et oleks soojemad ja mõnd ilusat värvi. Andsin endale muidugi aru, et selliseid ma tõenäoliselt nii odavalt ei leia, kui maksta tahaks ja olin täiesti leppinud mõttega, et ostan Rimist €1.49 eest tavalised õhukesed mustad sõrmikud. No ja kui ma siis Magaziinis neid täiesti ideaalseid kindaid nägin, siis oli rõõm suur. Need olid nimelt üsna sarnast tooni, kui välja valitud kummikud (mis ma loodetavasti homme ära ostan).

Mulle meeldib kanda värvilisi ja mustrilisi sukki, aga teatud seelikutega sobivad vaid igavad ihuvärvi isendid. Ostsin mingil hetkel Takkost €2 eest kolm paari, mis ajasid asja ära, aga elastaaniga oli neis veidi koonerdatud – alla just ei vajunud, aga oleks võinud veidi rohkem ümber olla. No ja lõpuks läksid kõik järjest varbast katki. Oleks ilmselt Takkost järgmise kolmiku ostnud, aga ei leidnud sealt enam üldse õhukesi sukki. Nii et suur oli mu rõõm, kui skoorisin Magaziinist kõigest €1 eest suurepärased sukkpüksid – need on nüüd tõepoolest kenasti ümber ja piisavalt pikad ja üleüldse igati sobivad. Ma ei julge “uusi” sukkpükse kunagi üle ühe paari osta – proovin kodus ära ja sobivusel ostan hiljem veel. Neid ma ostan kohe kindlasti varuks, kui järgmine kord Magaziini satun.

Nood Magaziini omad olid 20den, aga tahtsin paksemaid ka – eelmisest nädalast oli meeles, et Rimis on Golden Lady 40den sukkpüksid €1.95. Kuna Magaziinist nii odavalt ei saanud, läksin täna Rimist ostma… Muidugi olid minu suuruses ainult mustad alles, mina aga tahtsin ihuvärvi. Leidsin ühed XL suuruses ja ostsin ehku peale ära – need peaks ideeliselt olema pikkuselt sama, mis L, aga laiemad, paksematele noh. Õnneks sobivad küll. Värv muidugi on veits imelik – pruunim, kui ma tahaks, aga ega paksemad sukad ei saagi ju väga läbipaistvad olla. Ehk need peavad veidi kauem vastu kui 20den. Loota ju võib 😛 Igat muud värvi sukki ma alla 60den reeglina ei osta, aga ihuvärvi sukad oleks siis vist juba küll LIIGA pruunid.

Nüüd on ostunimekirjas veel kummikud (ostan homme, kui keegi pole vahepeal mu suurust ära ostnud – pöidlad pihku), Poisi rattakiiver (sellega on üks rist ja viletsus, sest hooaeg on läbi ja valik väike ja tema pea on nii lai, et laste kiivrid, mis ümbermõõdult peaks sobima, kipuvad kitsaks jääma) ning puuvillased kaelussallid lastele. Kivati omad ilmselt, suurus number 3 – sest midagi muud sobivat ma oma netiotsingutel ei tuvastanud. Villa ei taha, fliisi ka mitte. Talvel kannavad nad tuukrikaid, aga kuni ilm kannatab veel rattaga sõita ja neid õhukesi mütse kanda, seni on vaja ikkagi mingit sallilaadset toodet… St praegu saab veel ilma hakkama, aga väga pikalt enam mitte. Bufid on olemas, aga need on nii laiad ja lötakad, et kael jääb ikka paljaks – hea sall on selline, mille lapsed ilma minu abita kaela saavad ja mida ei pea liigselt sättima. Ühel sobival teise ringi kaelusel on mul silm peal, teist oleks ka vaja… Uued maksavad €8, aga no ma ju ei raatsi uuelt 😀

Kevad-sügis õueriided ja talvekombed õnneks veel oma suurustelt sobivad, nii et paljaks lapsed ei jää ja juurde ostma midagi ei pea. Poisi talvekombe üks põlv on muidugi õmblusest lahti ja mõlemad põlved on nii õhukeseks kulunud, et ei ole enam ei vihma- ega tuulekindlad. Tahaks selle kombe järgmisel kuul mõne õmbleja kätte viia, kes loodetavasti kunstipäraselt põlved ära lapib 🙂 Küsimus on ainult selles, kust selleks sobivat riiet saada.

Ja muus osas vist ongi kõik vajalik olemas, nii et peaks saama külma perioodi kenasti üle elatud. Või noh, mis laste talvejalatsitega saab, seda ma veel täpselt ei tea – Plikal on mingeid saapaid ootamas ja Poisile läheb sealt vist ka midagi… Aga kuni ilmad väga külmaks ei lähe, seni nad käivad nagunii ainult oma lambavillase voodriga kummikutega. Mida ma ei pidanudki sel sügisel uusi ostma, sest vanad olid veel parajad 🙂 Näis, kas kevadel veel ka jalga mahuvad. Loodame parimat!

Üks riietusse puutuv mure on mul tegelikult ikkagi veel, aga sellele mingit kerget lahendust ei ole. Mu hommikusest “lasteaiagarderoobist” on puudu soojad püksid 🙂 Käin teksadega, aga jahe on. Oleks vaja vee- ja tuulekindlaid pükse. Mingisuguse voodriga. Minu pikkusele. Siinkohal jookseb juhe kokku. Minu pikkusele selliseid pükse lihtsalt ei ole 😛 Nii et eks siis külmetan edasi või topin sukad teksade alla või siis hakkan mingi hetk kandma Annikalt saadud suusapükse, mis on mulle aga kukekad ja ma meelsamini ei käiks nendega kuskil, kus on vaja pika säärega saapad ära võtta 😛

Mõtlen, et optimaalne oleks lasta ikkagi õmmelda. Aga finantsi selleks hetkel kahjuks pole. Kevadel ehk? Või järgmisel sügisel? Unistused…

Sügise värvid

Muidu mul metsviinapuu vastu mingeid erilisi tundeid pole, aga sügisel on see lihtsalt imeilus.

Pildistasin ühel hallil hommikul:

2015-10-01 10.03.54

2015-10-01 10.04.04

Ja siis ka ühel päikeselisel hommikul:

2015-10-03 11.18.41

2015-10-03 11.18.53

Kuidas ma nüüd veel suurem eelarvekunn olen

Ma olen teatavasti üsna hea majandaja ning olen juba aastaid tulusid-kulusid üksikasjalikult Excelisse üles tähendanud. Me ei ole Abikaasaga kuskilt otsast madalapalgalised, ometigi on aga viimasel ajal tihti kuu lõpus raha täitsa otsas, nii et käib räme kokkuhoid söögi arvelt ja suuremate väljaminekute puhul peame vahel vanematelt järgmise palgapäevani laenama. See on olnud häiriv, aga ma ei ole kunagi pikemalt mõelnud, MIKS see nii on. Ilmselt eeldasin, et hetke suurte püsikulude juures on see paratamatus.

Aga no mis vabandus see on, eks 🙂 Eriti kuna arvutasin välja, et pärast püsikulude tasumist jääb meile igakuiselt kätte keskmiselt €800, mis on igati korralik summa. Nii et mind hakkas kangesti huvitama, miks asjad ikkagi nii on ja kuidas oleks võimalik olukorda parandada.

Uurisin ja puurisin eelmise ja selle aasta väljaminekuid, arvutasin välja erinevate kulutuste kuu keskmised, võrdlesin eelmise ja selle aasta keskmiseid…

No ja siis tabas mind “heureka” moment. Seletus on tegelikult nii lihtne – kuna mu eelarve on eelkõige kuupõhine, löövadki suuremad kulutused nii tihti rivist välja.

Kunagi, kui püsikulud polnud nii suured, jäi mõistlikult majandades iga kuu lõpus nagunii raha üle, see lihtsalt kogunes arvele – seega polnud probleem vajadusel mõni suurem kulutus teha. Aga see oli ammu.

Siiani olid mul Excelis eraldi vahelehel kirjas igakuised püsikulud. Sinnasamasse märkisin üles ka planeeritud jooksvaid suuremaid kulutusi – sedamööda, kuidas need plaanid tekkisid. Iga kuu alguses panin järjest ühte tulpa kõigepealt kõik sissetulekud, siis miinusega planeeritud väljaminekud (laenud, kommunaalid, küttepuud, autoremont, hambaarst jms) – ja kohe oli selge pilt, kui palju “vaba raha” söögiks ja muuks üle jäi.

Aga häda oli selles, et me kippusime seda vaba raha liiga kergelt ära kulutama, mõtlemata sellele, et äkki mõnel järgneval kuul on plaanis suuremad väljaminekud, mille jaoks võiks juba ette veidi kõrvale panna. Vastutustundetust kulutamisest on asi muidugi kaugel – selleks oleme liiga mõistlikud ja ka “vaba raha” on alati liiga vähe. Aga siiski – just suuremad kulutused on need, mis viivad meid liiga tihti tasakaalust välja, sest pole piisavalt hästi ette planeeritud.

Kirjutasin huvi pärast välja kõik summad meie viimasest kahe aasta kulutustest, mis olid üle 20 euro (autokulusid siin kajastatud pole, neil on eraldi alajaotus). No ja kuna jube põnev on ju teiste rahakotis sobrada, siis jagan teiegagi:

2014 2015
13.märts pimedasõit € 25,00 18.jaan pliidipuud € 181,00
21.märts minu sünna € 75,00 20.veebr hambaarst € 111,00
7.apr läätsed € 51,00 27.veebr padjad-tekid € 189,69
12.mai hambaarst € 53,00 5.märts Boulardii € 35,66
3.juuli silmaarst € 25,00 12.märts presskann € 28,70
4.juuli läätsed+tilgad € 61,50 12.märts 4GB RAM € 37,99
14.juuli muruniiduk € 50,00 18.märts hambaarst € 56,00
1.aug mesi € 48,00 12.juuni muruniiduk € 45,00
15.aug Samsung S3 € 150,00 10.juuli pliidipuud € 42,00
18.aug triikraud € 52,15 13.juuli jalgratta remont € 53,50
21.aug prillid € 272,50 21.juuli maasikad € 115,00
21.aug läätsed+vedelik € 52,00 24.juuli voodipesu € 21,68
27.aug küüslauk € 32,00 29.juuli massaaž € 100,00
3.sept kirves € 39,90 4.aug mustikad € 45,00
17.sept ID kaart € 24,28 15.aug mesi € 72,00
23.sept lõppaste € 85,00 15.aug Poisi sünna € 110,00
7.okt juhiluba € 28,50 11.sept muruniiduk € 25,00
1.nov pliidipuud € 150,00 16.sept ahjupuud € 160,00
5.dets veebimajutus € 59,90
19.dets hambaarst € 33,00
 € 1 367,73  € 1 429,22

Kuupäevi ei tasu päris üks-ühele võtta – kui ühes kuus oli samasuguseid kulusid mitu korda väiksemate osadena (maasikad, massaaž), liitsin need lihtsuse mõttes kokku. Muruniiduk tähendab muruniiduki remonti. Eelmisel aastal ostsime vähem puid, sest vanast ajast oli varusid, hambaarsti juures eriti ei käinud, marju üldse sügavkülma ei varunud, arvestatav summa kulus läätsedele ja prillidele. Sel aastal jälle on hambaarstile ja puudele rohkem kulunud ja sügavkülm sai marju tuubil täis, läätsi pole seevastu üldse ostma pidanud, sest tänu prillidele kulub neid nüüd vähem ja olen siiani eelmise aasta varudega hakkama saanud.

Paljud neist kulutustest olid nö ühekordsed või vähemalt ebaregulaarsed – lõppastme koolitus, nutitelefon, triikraud, prillid, kirves, padjad-tekid, presskann, arvuti mälu, jalgratta remont, voodipesu, massaaž, hambaarst jms – ikka vastavalt vajadusele ja võimalusele. Samas on jälle paljud teised iga-aastased püsikulud – igal aastal on sünnipäevad, tuleb osta puid, mett, tahaks varuda rohkelt marju jne.

No ja auto! Just autokulud on väga ebastabiilsed – mõnel kuul pole midagi, mõnel kuul lähevad väga suured summad. Ja kui siis juhtus, et üsna ühel ajal oli vaja nii Poisi sünnipäeva pidada ja läbivaatuse jaoks autot remontida kui ka terveks aastaks mett ja küttepuid varuda, siis oligi vesi ahjus. Kuna polnud suutnud nii palju ette planeerida, oli vaja juurde laenata 🙂

Igal juhul mõtlesin välja väga lihtsa lahenduse. Tegin igakuiste püsikulude tabeli kõrvale ka iga-aastase. Seal on kirjas kõigi pereliikmete sünnipäevad ja meie pulma-aastapäev (mis kõik on seni rahapuudusel tihti praktiliselt tähistamata jäänud, ehkki oleks ju ikka tahtnud midagi mõnusat teha/korraldada), küttepuud, korstnapühkija, muruniiduki remont (niiduki saime tasuta, aga tundub, et remondist saab igasuvine lõbu), suvel kogu aastaks varutav toit (mesi, marjad, küüslauk) ning mu isiklik lõbu – blogi veebimajutuse aastamaks. Kõigi nende jaoks saab arvestada vahel umbkaudse, vahel täitsa täpse summa – ja on kohe näha, millistel kuudel on planeeritud püsikulud suuremad, millistel väiksemad.

Suuremate kulutuste jaoks kogumine on ka tegelikult imelihtne – kogu tagastatud tulumaks tuleb veebruari lõpus kõrvale panna, selle eest saab osta näiteks küttepuud ja suvised toiduvarud, paremal juhul jääb veel ülegi. Ja kui panna nendel kuudel, mil ühtki kulutust planeeritud pole (jaanuar, veebruar, oktoober) kõrvale näiteks €50, et neid siis järgmiste kuude suuremateks kulutusteks kasutada, siis peakski kõik kulud üsna ühtlaselt jaotatud olema.

Lisaks autokulud, mis on veel täitsa eraldi teema. Eelmisel aastal oli meie kuu keskmine kulu autole €125, sel aastal siiamaani €100 (need summad ei sisalda kütusekulu, vaid kõike ülejäänut – remont, kindlustus, hooldus, rehvid jms). Järeldus – igal kuul tulebki autokuludeks €100 kõrvale panna ning nende kuude arvelt, mil autole eriti ei kulu, koguneb siis piisavalt võimalike suuremate väljaminekute jaoks, mis kipuvad vahel üsna ootamatult tulema.

Hah, no tõesti, imelihtne on see kõik. Miks ma küll varem selle peale ei tulnud, ah? 🙂 Küll ma igatsen seda aega, mil saab jälle reaalselt säästma hakata – millekski muuks, kui jooksvateks kuludeks, nagu normaalsed inimesed – näiteks remondiks ja mustadeks päevadeks ja investeerimiseks. Aga sinnani läheb veel aastake aega, tegelikult pigem poolteist. Aasta pärast lõppeb autolaen ja kui siis kõik sellest vabanev raha järgmiste kuude jooksul emale maksta, peaks ülejärgmiseks kevadeks tema võlaga kah ühele poole saama. Siis jääb vaid kodulaen, mida on praeguseks hetkeks makstud täpselt pool ja maksta veel viis aastat – aga ülejärgmisel kevadel on see ju ainult kolm ja pool aastat!

Hea küll, elame siiski tänases päevas. Plaanid on tehtud ning uuel aastal saab majandamine olema senisest tunduvalt sujuvam. Ootan põnevusega! Senini tuleb muidugi viimaste kuude kulusid tasa teha – alustades sellega, et selle kuu palgast tuleb lisaks tavapärastele püsikuludele maksta ligi €200 võlgu, mis me võtsime auto remontimiseks, auto tahaks veel natuke remonti ja mina tahaks esimese asjana osta endale hoopis sooja voodriga ilusad kummikud. Oeh, eks 🙂 Aga küll me saame, alati on saanud! Aasta lõpuks on seis stabiliseerunud, olen selles kindel.

Lõpetuseks panen teile veel ühe tabelikese, kus on näha meie kuu keskmised jooksvad kulud eelmisel ning käesoleval aastal. Te ju teate, millise naudinguga ma Excelis liidan ja lahutan, tabeleid ja statistikat teen. Enjoy!

2014 2015
söök kokku € 337,58 € 349,30
pood/turg/talu € 257,98 € 284,37
töölõunad € 27,22 € 13,42
väljas söömine € 52,38 € 51,51
majapidamine € 21,50 € 21,50
kodu € 19,18 € 39,09
ilu/hügieen € 41,33 € 38,90
tervis € 13,01 € 29,64
kingitused € 32,05 € 35,25
riided-jalatsid € 57,26 € 44,88
auto € 125,39 € 96,55
vajalik € 89,48 € 84,20
lõbu € 99,96 € 62,24
alkohol € 22,27 € 13,94

Sellised on siis ühe neljaliikmelise kahe lasteaialapsega pere keskmised jooksvad kulud kahel viimasel aastal.

Töölõunate puhul tuleks ehk täpsustada, mida siin mõeldud on – nimelt neid kordi, kus tööpäevadel lõunat “väljas” söödud sai. Mis tähendab, et kui sel aastal on summa väiksem, oleme vähem väljas käinud ja rohkem kodust süüa kaasa võtnud või poest miskit odavat ostnud. Ma tean küll, et ma võiks need lihtsalt ülejäänud väljas söömistega kokku panna, aga minu jaoks on vaks vahet sees, kas ma olen tööl jube näljane ja otsustan hiinakaga maiustada või toimub see lihtsalt mugavusest õhtuti või vabal päeval. No mulle lihtsalt meeldib üksikasjalik statistika. Ma saan aru, et et see on täielik overkill 😀

Nagu näha, siis on mõlema aasta kulud enamikes alajaotustes üsna stabiilsed ja sarnased. Kodu on see rubriik, kus number võib tulla väga erinev – olenevalt sellest, kas on olnud vajadust/võimalust midagi suuremat osta või mitte. Eelmisel aastal ei ostnud eriti midagi, sel aastal oli ainus suurem kulutus padjad ja tekid. Tervise alla võivad ka üsna erinevad numbrid tulla – meie puhul siis olenevalt sellest, kui palju on vaja hambaarsti külastada. Pealegi on selle aasta keskmised arvutatud vaid üheksa kuu põhjal ning kui me rohkem kodukraami ei osta ega hambaarsti külasta, jäävad aasta keskmised juba mõnevõrra väiksemad – €29.32 ja €22.23.

Ilu/hügieen rubriigi €40-st moodustab igakuiselt €22 (suvel €25-30) minu kosmeetiku külastus – vahatamine on olnud püsikulu viimased kümme aastat 🙂 Ülejäänud €10-20 hulka mahuvad nii meie üsna harvad juuksurikülastused (sel aastal oleme käinud näiteks kõik kaks korda) kui ka seebid-šampoonid ja muu taoline.

Ma ei kujuta ette, kui palju neil riietele kulub, kes kogu pere riided uutena ostavad – ma ise ostan peaaegu kõik oma riided teise ringi poest ja lapsed saavad enamiku tuttavatelt päranduseks. Uuena ostame murdosa kõigist asjadest, peamiselt jalatsid, aluspesu, sukkpüksid ja nipet-näpet, mida teiselt ringilt ei õnnestu skoorida – rohkemaks ei jaguks ka kohe kuidagi.

Lõbu all olid kusjuures ka väga sarnased numbrid, aga eelmisel aastal oli mul veel eraldi alajaotus reisimine – kuna sel aastal pole reisimiseks üldse raha olnud, siis panin need alajaotused kokku ja sestap ongi eelmisel aastal kuu keskmine summa suurem – siis sai käidud aasta alguses Londonis ja mina käisin kevadel veel Luxis. Mõlemal puhul olid küll kulud tegelikult võrdlemisi väikesed, sest Londoni piletid olid varasemast olemas ja Lux oli tõeline säästureis. Aga vähemalt saime käia… Sel aastal pole saanud mitte mõeldagi kaugemale reisimisest, isegi plaanitud septembrikuine Tallinnasse minek jäi rahapuudusel ära.

Kuna ma aga järgmisel aastal meie kulusid nii palju paremini planeerin, siis ei ole küll kartust, et ükski planeeritud Eesti-sisene reis ära jääks. Välismaa, jah, see peab küll tõenäoliselt ootama – kui õnneks läheb, saab ehk Tallinki kinkekaartidega ühe Rootsi tiiru teha. Kusjuures selle traditsioonilise aasta alguse Rootsi reisi peaks ka täitsa aasta püsikuludesse panema – siis on vast rohkem lootust, et see tõesti toimuma saab, sest sadamamaksud ja linnadevaheline transport on ka täitsa arvestatav kulu meie pingelise eelarve juures. No see reis ei sõltu muidugi ainult rahast, vaid ka sellest, kuidas õekesel aega meid võõrustada on. Eks näis.

Oeh. Selle blogipostituse kirjutamine võttis mul kolm tundi, kui mitte enam. Aga no tuli tuju ja ei saanud mitte pooleli jätta 🙂 Homme hommikul saab ärkamine raske olema…

Scroll to Top