Author name: Tikker

Raudteejaht

Plika rühmas on hunnik raudteejuppe spetsiaalse laua peal. Kui ma lastel järel käin, armastab Poiss seal ikka mängida. Eile jäime siis natukene pikemaks, mängisin ka nendega. No ja kohe poole mõnusam oli tegutseda kui kodus, sest seal oli palju põnevamaid juppe 😛 Nii et ma otsustasin ära – Poisi jõulukingiks saavad raudteejupid. Igasugu sellised, mis meil veel puudu.

See laud meeldib mulle kusjuures ka väga, palju mugavam on asjatada – ääred ei lase juppidel maha kukkuda, samas piiritlevad kenasti ala, kuhu sisse raudteed luua, pole peale astumise ja sassi ajamise ohtu. Peab mõtlema, kas võiks äkki ise midagi sellist meisterdada, aga no see pole prioriteet, põrand ajab asja ära.

Igal juhul kammin ma nüüd eBay oksjoneid. Mul on olemas põhimõtteline kokkulepe ühe Londonis elava eestlasega, kes oma kaubikuga enne jõule Eestisse tuleb – leidsin tema kontakti FB Londoni eestlaste grupist. Kirjutasin ja uurisin, hind oli vastuvõetav ning ta lubas kokkuleppel ka ise kraami Londonis siseselt ära tuua (paljud oksjonid on collection only). Nii et kui ma leian mõne oksjoni, kus on suurem hulk juppe, mille müüja on sobivas piirkonnas ning mille hind ei tõuse lakke, saaksin lasta need autoga Eestisse transportida.

Kui kõik need suuremad oksjonid liiga kalliks lähevad, siis tellin väiksemate osade kaupa, sel juhul saab posti teel saata. No ja Alice, kellega ma seda teemat eile õhtul pikalt arutasin, lubas heategevuspoodides silmad lahti hoida, tema oli oma plikale omal ajal sealt suure hunniku ca £10 eest saanud – kui ta leiaks midagi sobivat, laseks jällegi tollel tüübil Eestisse tuua.

Olemas on meil praegu sellised jupid:

IMG_8607

Noid parempoolsemaid juppe, ülesõidud ja taolised hargnemised, ma enam juurde ei taha. Ronge on ka iseenesest piisavalt, ehkki veidi rohkem võib ju alati olla 😀 Liiklusmärgid võivad olla, aga neist on suva. Täiesti mõttetud on minu jaoks inimesed, loomad ja puud, mida on rohkelt näiteks tolles Beeboo komplektis, mida mitmed sellelt saksa lehelt tellinud on.

Kindlalt tahan ma saada lühemaid raudtee juppe – nii sirgeid kui kaarjaid. Samuti tahan kindlalt pööratavat ristmikku – öeldakse vist nii, ingliskeelne väljend on igatahes turntable. Siis tahaks veel mingeid põnevamaid teist sorti hargnemisi. Mõnda lahedat hoonet ehk, ideaalne oleks paarikorruseline garaaž (mis on küll autodele, aga noh, sobiks sinna juurde hästi ja vaimustaks Poissi väga). Kraana on hästi lahe 🙂 Ehk mõni põnevam tunnel või mägi vms. Mõni raudteel sõitev auto või muu huvitavam masin võiks ehk ka veel olla. Ja tavalisi raudteejuppe tahaks ka kindlasti juurde, et saaks rohkem ehitada. Ehk ka mõned painduvad rööpad.

raudtee1

raudtee2

Kõige lihtsam oleks selles mõttes leida mõni suurem komplekt, kuhu inimesed on ise erinevaid juppe kokku kogunud ja nüüd koos ära müüvad. Need aga lähevad sageli liiga kalliks. Eraldi tellides ajab postikulu hinna kõrgemaks (ma küll saaks lasta UK-st tasuta Eestisse saata, nii et selles mõttes oleks kergem), no ja kui ma pean valima, siis on raskem nagunii 😀

Alati on ka võimalus, et ostan mõned üksikud odavamad rongijupid ja mingisuguse laheda garaaži.

garaaž

Ei välista lõplikult ka näiteks Amazoni. Või no miks mitte ka seda Saksa lehte. Uuelt ostes kipub see träni aga üsna kallis olema, Eestis muidugi eriti. Eks näis, kuidas kujuneb. Aega õnneks natuke on 🙂

Väike kokk

Kui ema oma mehega aasta alguses Rootsi-Norra reisil käis, tõid nad Plikale kingituseks Rootsi laeva poest leitud kena lillelise ja satsilise põlle.

Millalgi oktoobris lubas Abikaasa Plikale ühe Skype vestluse käigus sünnipäevaks kokamütsi kinkida. Plika ise unustas selle tõenäoliselt õige pea, aga Abikaasa pidas lubadust ning palus Tagel müts õmmelda. Nii sai.

Poiss asjatab köögis küll suurima heameelega, aga kokariiete vastu pole varem huvi tundnud. Kuni eilseni. Ega sitsid-satsid meest ei sega, süüa peab tegema!

IMG_8597

IMG_8600

IMG_8602

Elisa strikes back

Ehk kuidas minust ilmselt siiski Tele2 klienti ei saa.

Mainisin selle postituse lõpus, et Tele2 helistas ja tegi pakkumise, mille vastu võtsin. Nii et kui täna tuli kõne võõralt numbrilt, siis ma täiesti eeldasin, et tegu on Elisaga. Oligi 😀

Küsiti, miks ma ära lähen. Ütlesin, et mõtlesin sellele juba kevadel, kuna ma ei saanud tagasi vana paketti, mis enne Norrat oli, aga lihtsalt ei viitsinud, kuni Tele2 nüüd omaalgatuslikult minuga ühendust võttis. Elisast küsiti, kas ma ikka tean, et Tele2 pakett on minutipõhise arvestusega – mida ma indeed ei teadnud, poleks ka vahet olnud, sest ma räägin kuus 300-400 minutit, sealt aga sain 800.

Igal juhul pakkus Elisa mulle nüüd €2.99 eest 1000 minutit igasse võrku, sekundipõhise arvestusega. SMS on 1 sent 🙂

Ütlesin, et see on nukker – miks tehakse hea pakkumine alles siis, kui tahan ära minna. Et ma ju kevadel küsisin. Öeldi, et esinduste ja telefoniteeninduse inimestel ongi vaid nö ametlikud paketid ning mobiilifirmad ei ole heategevusorganisatsioonid 😀 Et kuskilt tuleb ju kasumit ka teenida ning selliseid eriti soodsaid pakette pakutaksegi ainult peakontorist ning nähtavasti siis vaid neile, kes oma numbrit mujale liigutada tahavad.

Väga peen on see, et nad vormistasid mulle uue paketi tagasiulatuvalt, kuu algusest. Ja kõige peenem on see, et kui ma mainisin, et mu ema palus lasta mul Tele2-l talle ka pakkumine teha, sest temagi arved on Elisas liiga suured, küsiti ema nime, kontrolliti aadressi järgi, et tegu ikka õige inimesega, vaadati tema helistamisharjumusi, mis pidid minu omadega identsed olema ning tehti ka talle tagasiulatuvalt toosama pakett 😀

Ema viimane telefoniarve oli €16. Minul €6. Nüüdsest siis €2.99 kuus. Pluss sõnumid, mida me eriti ei saada. Ja seda 1000 minutit ei suuda ma nagunii elu sees täis rääkida.

Tahaks näha, kas Tele2 veel midagi soodsamat pakub. Ma eriti ei usu. Mulle sobib. Ma ju TEGELIKULT ei tahtnud nagunii Elisast kuskile minna. Tahtsin lihtsalt väiksemaid arveid 🙂

Sellest moraal – kui tahate head paketti, siis sõlmige leping teise operaatori juures, koos numbriliikuvusega. Selle peale raudselt pakutakse ja võite rahus oma võrgus edasi olla. Klienditeenindusest pole mõtet pakkumist küsida, nemad ei tee.

Võiks öelda, et ma olen rahul 😀

Salatisõltlane

Jaanuaris nakatas ema meid rohelise salati hullusega. Norras sai seda ise ka usinasti tehtud, mingi hetk enam ei viitsinud, sest võttis nii kaua aega. Suvel ei teinud üldse eriti süüa, sügisel võtsin ka pikalt hoogu…

Aga nüüdseks olen enda jaoks välja töötanud lihtsustatud ja kiire salatiretsepti, mida ma päriselt viitsin igapäevaselt teha ja mis maitseb imeliselt hästi. Nimelt – rukola, brokoli ja kirsstomatid.

Kastmeks kasutan sidrunimahla, mee ja oliiviõli segu – Jamie Oliveri retsept sobib mu maitsele suurepäraselt. Selles on siis 6 osa õli, 3 osa sidrunimahla, 1 osa mett. Täna näiteks pigistasin kahest sidrunist 120 ml mahla, lisasin 40 ml mett (üks kuhjaga supilusikatäis) ning kui olin need omavahel ära seganud, valasin juurde 240 ml oliiviõli. Kokku sai kastet 400 ml, panin väikese kuhjaga teelusikatäie soola ja pipart otse veskist, nii et selle kogust öelda ei oska. Nüüd on mõnusalt suur purgitäis kastet, kohe pikka aega muretu.

Salatisse panen tavaliselt poti või koti rukolat (olenevalt, mis parasjagu poes parem välja näeb, no koguseliselt on see ca 70-100 g), brokoli tükeldan üsna suvaliselt ja hooletult sisse, enam väga peeneks ei haki, kirsstomateid panen tavaliselt poole 500 g karbist, lõikan neljaks. Ja kogu selle kausitäie söön üksi ära 🙂 Poiss ka vahel natuke sööb, aga lapsed eelistavad värsket kraami üldiselt pigem puhtal kujul.

Mmm, ma jumaldan seda salatit. See magushapu kaste on imeline ja rukola on nii hõrk. Ja brokoli on mõnusalt krõmps, sobib sinna ideaalselt. Ja tomateid ma olen alati armastanud, annavad mahlasust juurde.

Vitamiine ja ensüüme tuleb mühinal 😛

IMG_8590

Pildistamise hetkel oli taldrikus kolmandik või paremal juhul ehk pool tollest kausitäiest. Söömise ajal muudkui tõstsin juurde, kuni otsa sai 😀 Ma ei tea, mis siis saab, kui Abikaasa Eestis on… Hakkan kahest kotist rukolast salatit tegema või??

IMG_8595

Plika kirjutab

Kui ma eile süüa tegin, tuli Plika paberi ja vildikaga köögi laua taha istuma. Kirjutab midagi, siis palub, et ma ette loeks. Loen: Malis. Plika kirjutab veel midagi, palub uuesti lugeda. Loen: Marls. Kolmanda korraga sai Maris õigesti kirjutatud.

IMG_8585

Järgmisena tuli Kaiti, siis õigesti Kaidi, siis kohe õigesti Haide. Ikka nii, et Plika küsib üle, kas on järgmisena see täht – mina kinnitan, et on, tema siis kirjutab. Enamikuga saaks põhimõtteliselt ise hakkama. D tähe kohta pidin seletama, mis vahe on T-ga.

Lõpetuseks tuli Tage külla, siis sai tema ja Annu nimed ka kirja pandud 😀 Sekka veel müstilisi tähekombinatsioone, mille tähendust teab vaid Plika ise.

Enda ja venna nime oskab Plika muidugi une pealt kirjutada. Minu nime ka. Ilmselt ka Abikaasa ja minu ema nime. Peabki uurima, mida ta veel oskab. Üldiselt on kõik tähed ja numbrid üsna selged. Põnev on arengut jälgida 🙂

Scroll to Top