Pidu ja pillerkaar
Šašlõkki ja veini ja õlut sai… Ja grillitud pelmeene ja kartuleid. Ja tore oli. Ja nüüd olen ma nii unine, et ei jõua enam miskit asjalikku kirjutada. Kunagi pikem kroonika. Head ööd!
Karussell
Püsiühendus on, indeed. Mida aga pole, on aeg arvutis istumiseks. Olen kaks viimast päeva pärast ärkamist kohe välja läinud (eile kell pool seitse, täna üheteistkümne paiku) ning jõudnud koju alles kesköö ümbruses. Õeke on sõbraga külas, chillime ringi.
Tahaks rääkida Pariisist… Sellest, kuidas Mehe ema ja õde siin käisid… No ja viimastest päevadest ka… Aga mida vähem mul aega kirjutada on, seda vähem ma viitsin seda hiljemgi teha.
Tegelikult oli plaanis Pariisist juba neljapäeval kirjutada, aga ma ei saanud mälukaardilt pilte kätte, sest sinna oli mingil saladuslikul kombel siginenud troojalane ning pärast selle hävitamist AVG poolt ei tahtnud arvuti kaardi pealt sellegipoolest miskit välja lugeda. Täna seevastu oli kõik korras… Võta siis kinni. Aga jah, pole jõudnud pilte vaadatagi, rääkimata sorteerimisest või blogi jaoks välja valimisest. Ja praeguse tempoga ma seda enne järgmise nädala keskpaika ei jõua ka – järgmise nädala esimesed päevad olen tõenäoliselt sisutihedast nädalavahetusest surnud.
Ja seda mõttetut mula kirjutan ma siia praegu ka ainult sellepärast, et ootan, millal Mees vannist välja tuleb, sest mulle ei meeldi üksi magama minna… Aga ma pean silmi juba tikkudega lahti hoidma, nii et ei viitsi vist enam kannatada ja lähen siiski voodisse.
No vähemalt mingigi elumärk, eks. Järgmine nädal hakkan korralikuks.
Kõhust
See pole küll kuigivõrd külje pealt tehtud ja käed varjavad enamiku ära nagunii, aga pilt on lihtsalt tore. Homme teeme parema 😉
PS. Kui kõik läheb lubaduste kohaselt, on meil neljapäevast alates jälle püsiühendus 😀
PPS. Õeke tervitab kõiki ja teatab, et Tikril tõepoolest on püsiühendus!
Kaks naist + Pariis = paratamatu šopping
Huvitav, miks ma üldse arvasin, et ma suudan siit poode kammimata minema pääseda? See mõte oleks olnud reaalne vaid siis, kui Mees minuga kaasas oleks olnud 😉 Ilma shoppamisele allergilise mehe pideva närvilise kohalolekuta EI OLE võimalik Pariisi sattudes poodides mitte käia.
Aga tegelikult oli meil igati produktiivne päev.
Jõudsin kell kuus hommikul Pariisi, Maris korjas mu bussijaamast üles ja viis koju. Ootasime poole kaheksani, et ma lõpuks oma kohvi ja croissanti kätte saaks. Sain ka. Tänavakohvikus. njämm.
Ja siis me jalutasime. Ja tegime pilte.
Pühendusega Kantersile:
Ja sattusime poodidesse. Ja enne, kui arugi saime, olime kahe peale ostnud kolm paari kingi (üks mulle, kaks talle), kaks komplekti pesu (mulle), pidžaama (talle) ja püksid (mulle). Pesu üle rõõmustan ma kohe eriti, sest vanast rinnahoidjast hakkasid rinnad juba vaikselt välja kukkuma, kõik uued istusid seevastu kohe eriti hästi.
Ja ühed mustad põlvpüksid on mul nüüd, mida ikka päris kaua kanda saan, loodetavasti raseduse lõpuni välja.
Ja siis me käisime kinos. Jajah, Sex and the City filmi vaatamas. Ei jõudnudki esimesel päeval, teisel hoopis. Film oli otse loomulikult hea. Ja nii mitmeski mõttes üllatav. Oli asju, mille kohta ma aimasin, et need tulevad… Oli asju, mida oleks võinud aimata, aga ei aimanud. Ja oli ka asju, mida ei osanud kohe üldse aimata. Aga rohkem ei saa rääkida, vaadake ise!
Ja siis me käisime kebabi söömas (pilt on nende kohvik-urka seinast):
Ja veel poodides. Ja istusime lõpuks tänavakohvikus veiniklaasi taga.
Ja koduteel haarasime kaasa kohalikku hiinakat, mis oli väga hea – Londonis on hiinakad sageli s*tad paraku, ma olin meeldivalt üllatunud.
Koju jõudsime alles peale üheksat – üle 13 tunni aktsioonis. Mainiks ära veel selle, et umbes poole kaheteistkümnest saati kablutasin ringi oma uute kingadega (vanad võtsid õlakotis tunduvalt vähem ruumi) ning need ei hakanud isegi hõõruma! Ja me ei sõitnud kordagi ühistranspordiga, ainult jalutasime.
Aga nüüdseks olen, olgem ausad, suhteliselt surnud ka. Eelmine öö bussis oli ikka veidi nigel. Niisiis lähen nüüd auga välja teenitud puhkusele. Head ööd!
PS. Ma hakkan paksuks minema. Maasikas kasvab jõudsalt.
Lootust on
Teatasin eile BT-le, et mu kontol on deposiidi raha olemas. Võtsid maha. Landline‘i saamise vana tähtaeg oli 27. mai (anti neljapäeval, kui esimest korda helistasin, aga tookord jäi asi selle taha, et mu arvel polnud piisavalt raha), uuest ei saanudki aru. Loodame parimat. Juuni alguseks peaks ikka saama.
SIIS tuleb veel püsiühendus tellida. Esialgu on valik jäänud O2-le, mis on suht uus ja odav ning mida netist leitud kommetaarid eelkõige kiidavad. Swamm küll väidab, et ainus HEA on BT ise, mina aga vihkan seda institutsiooni kirgliselt. Kallim on ka. Ja noh, need kliendid, kes praegu O2 kiidavad, olid vanasti BT kliendid 😛
Ehk siis nädal-paar ja mul on jälle elu. Siis kirjutan teile kõigest ja panen pilte.
Mm, kui Maris välja kannatab, siis ehk kirjutan teile juba sel nädalal. Lähen nimelt homme õhtul Pariisi bussi peale. neljapäeva hommikul jõuan kohale. Juhhuuuuu!
Õhtule nüüd.