Enne raamatupoodi minemist ostsin plätud. -50% – £4. Eestis 100 kr nii odav ei tunduks (ehkki väga kallis ju ka ilmselgelt mitte), aga siin küll. Hästi mõnusad on, pehmed ja mugavad. Mustvalge fetiš on endiselt tugev. Mitte et mul tegelikult veel ühte paari plätusid vaja oleks, eks 😉
Iiris ostis endale kleepsud, et läpaka peale kujundeid kleepida. peamiselt sellepärast, et ta edaspidi kohe peale vaadates vahet teeks, milline on minu ja milline tema arvuti – meil on need nimelt täiesti ühe välimusega. Veel ostis ta valgete pärlitega võtmehoidja, aga selle pildi lasen ma tal endal üles panna.
Üleeile avastasin, et siinsamas Angelis, mu töökoha kõrval asuva ostukeskuse teisel korrusel asub hiina gourmet buffet. Ja et see on täiesti normaalse hinnaga – take away väike karp £2.80 ning suur £3.60. Siiani oli mul see häda, et peale Camdeni ma ühtegi puhvetilaadset hiinakat endale sobival marsruudil ei teadnud – igasuguseid tavalisi take awaysid oli küll, aga need pole üldse nii head, saad vähe asju tellida ja no lihtsalt ei maitse nii hästi. Aga see siin on täpselt sama hea kui Camdenis ja sama odav ka. Muust rämpstoidust on ammu siiber, aga hiinakat naudin ikka veel meeletult. Täna näiteks oli äärmiselt maitsev avastus crispy seaweed ehk krõbe merivetikas (kõlab jälgilt, mis? aga maitseb suurepäraselt!) – pildil näha parempoolses karbis. Peale selle sõin riisi, magushaput kana ja praekana, kõik äraproovitud headuses.
Ja kui ma seda hiinakat sõin ja iga natukese aja tagant ohkisin: omg, that’s so f*cking good!, siis ma järsku… Sain aru, kui mõttetu on tülitseda. Sain aru, kuiväga ma E järele igatsen ja kui nõme oli selle ühe õhtu pärast selline tüli üles kiskuda, mis tegelikult oli ahastav appikarje hoopis teiste asjade peale. Ja kuigi ma oleksin vähemalt kolm korda varem tahtnud temaga asju selgeks rääkida, siis alati läks mingi asi natukene valesti ja mina olin liiga uhke, et mingit omapoolset sammu teha.
Aga siis ma järsku tundsin, et ma olen loll. Et ma ei taha olla loll. Et ma helistan talle ise. Aga ma ei jõudnud seda teha, sest tema helistas. Ja küsis, mis nüüd saab, kas me jäämegi teineteist igavesti vältima… Ja ma katkestasin ta jutu poole lause pealt ja ütlesin, et saame kokku ja räägime.
Nii et me siis saame varsti kokku ja räägime. Ja ma olen kindel, et kõik saab korda.
Mul on jälle hea olla 🙂
