elufilosoofia

Copy-paste

Unetus. Kümme minutit tagasi lõppenud vestlus Ruuduga, kus ma jõudsin selleni, et kuigi enamik inimesi on definitely s*tapead, meeldub mulle olla naiivne ja arvata, et mina ja mind ümbritsevad inimesed on tegelikult head.

Katkend Daki blogist, mis nende mõtetega hästi kokku läheb:

Üldiselt olen ma väga naiivne inimene. Mitte sellepärast, et ma oleks rumal või midagi (ennast kiitmast), aga mulle lihtsalt meeldib uskuda, mida inimesed mulle räägivad. Ja mulle meeldib uskuda, et maailm on ilus ja hea, et vandenõud on väljamõeldised ja et paljud asjad on tegelikult tervisele kahjutud, kuigi räägitakse teistmoodi. Ja mulle meeldib uskuda, et keskmine mees ei löö oma naist, võtab teda kui võrdset ja naise rasedusest kuuldes ei saada teda kliinikusse aborti tegema, vaid on rõõmus ja toetav.
/—/
Ja muidugi on veel see asi ka, et ma vaimustun asjadest-inimestest õudselt kergesti. Kõike võtan väga kergelt hinge, no lihtsalt olen selline, mis teha.

Miks tundub nii tihti, et sinu kõige paremad mõtted on keegi teine juba kirja pannud?

Sauna ja õllega saja-aastaseks?

Jälle üks mõnus artikkel, mis kinnitab, et mind ootab ees pikk elu 😀 Kogu jutt sobib ääretult hästi minu elufilosoofiaga ja kui ma ka kõiki neist punktidest hetkel veel piiratud võimaluste tõttu ei järgi, hakkan seda kindlasti tegema niipea, kui saan!

Kui tahad elada vähemalt saja-aastaseks, siis käi tihti saunas, võta juurde paar õlut ning naera mõnuga! Just niisama lihtne see ongi. Ajakiri New Scientist pani kokku teadlaste parimad soovitused, mis peaksid meile tagama võimalikult pika eluea. Loomulikult ei tohi unustada liikumist ja tervislikku toitumist, kuid lisaks sellele vaata üle ka 10 allpool toodud soovitust.

1. Ela mõnuga. Kerge päevitus (NB! mitte üleküpsemine), paar õlut ja korralik saun pidurdavad vananemist. Teadlased väidavad, et väikeses koguses “mürki” (loe: alkoholi), päikesekiirgust ja kuumust tuleb inimesele kasuks, sest aitab kehal kahjustusi ravida ja parandada.

2. Abiellu! Stabiilne suhe mõjub hästi ka sinu tervisele, eriti tänapäeva kiiresti muutuvas ja ebakindlas maailmas.

3. Leia endale kodu. Otsi üles see koht, kus sa end hästi tunned ning ela seal nii kaua kui vähegi võimalik. Mida kaunimas looduslikus kohas see asub, seda parem.

4. Võta tervisenapsu. Aeg-ajalt võid endale lubada ka pisut patustamist. Klaasike kangemat, maitsev shokolaad ja muu meelenauding on kasulik seni, kuni seda mõõdukalt tarbida.

5. Ajugümnastika. Vormis tuleb hoida mitte ainult keha, vaid ka vaimu. Loe raamatuid, lahenda ristsõnu või mängi mälumängu.

6. Mine arsti juurde. Käi regulaarselt arstlikus kontrollis, siis avastad võimalikud tervisehädad ja haigused õigeaegselt.

7. Toitu tervislikult. Väldi liigset rasva. Niisama lihtne see ongi.

8. Julge riskida, uusi asju ette võtta. Tee teoks mõni pikem reis, millest ammu oled unistanud, või alusta millegi uuega, õpi midagi uut, millest sulle tulevikus kasu võib olla.

9. Arvesta, et sa elad kaua. Omanda uusi harjumusi ja oskusi, õpi kasutama moodsat tehnikat. Ära mõtle, et selle asja jaoks olen ma juba liiga vana…

10. Ole õnnelik. Naerata, naera, viska nalja — eriti enda üle. Rõõmsatel inimestel on väiksem oht haigestuda südamehaigustesse ning nad elavad kauem.

Rõõm teada, et mind ootab ees pikk elu!

Targad ja optimistid elavad kauem
Eva Järv, Terviseleht

Võid küll hommikuti joosta, tegeleda joogaga, pidada dieeti. Ent kui hinges on kurbus ja stress, siis vaevalt et hakkad pikaealisete ridu täiendama.USA teadlased uurisid 15 aasta vältel vananemise ja Alzheimeri tõve protsesse. Tulemus — positiivne ellusuhtumine pikendab eluiga ja aitab hoida mõistuse selge.Kentucki ülikooli professor David Snowdown uuris koos kolleegidega läbi 180 elulugu, mille olid kirja pannud üle 20aastased naised. Selgus, et optimistlikuma ellusuhtumisega inimesed elasid keskmiselt 10 aastat kauem.Õnne ja lootuse tunne on need aju seisundid, mis kogu organismi mõjutavad. Depressioon, vaenulikkus ja kadedus võivad aga põhjustada erinevaid haigusi, sh insulti ja Altzheimeri tõbe.

Briti teadlased tulid aga välja sensatsioonilise väitega, et ka tark inimene elab kauem. Professor L. Welley Edinburghi ülikoolist uuris 3000 šoti lapse elu, kes võtsid 1932. aastal osa vaimsete võimete testidest. Selgus, et kõrge IQga lapsed elasid kauem kui nende keskpärase intellektiga eakaaslased.

Loomulikult on üks põhjus ka see, et intelligentsemad inimesed järgivad tavaliselt tervemaid eluviise, toituvad õigesti, piiravad alkoholi ja tubaka tarbimist.

Ühes USA teaduskogumikus avaldatud uurimuse tulemuste kohaselt elavad Oscari filmiauhinna laureaadid keskmiselt neli aastat teistest näitlejatest kauem. Mida rohkem auhindu, seda parem — elu pikeneb kuni kuue aasta võrra, sest rahuldus ja nauding oma saavutusest aitab organismil võidelda igapäevase stressiga.

Scroll to Top