kodumajandus

Kuidas mul jalatsihunnikust kõrini sai

“Esimene” esik on meil mäletatavasti kütteta ruum, kus valitses pikalt megasegadus, sest neljaliikmelisel perel on riideid ja jalatseid üksjagu ning ainsast viiesest nagist just ei piisanud. Jalatsihunnik oli kõige hullem 😀 Kuni oli külm, seni polnud mingit motti seal midagi muuta, vahepeal panime ainult sügavkülma lisaks, sest mujal see ei mahtunud.

Enne jaani viskas jalatsihunnik lõpuks täielikult kopa ette. Ostsin Jyskist neljakordse jalatsiriiuli, otsisin välja hunniku nagisid, mis eelmisest kodust olid kaasa kolitud ja kinnitasin need kõikvõimalikesse kohtadesse seintele 😀 Paar pilti-vidinat kah seinale ja valmis ta oligi.

Tegu on ajutise lahendusega seniks, kuni meil on rahaliselt võimalik vahetada välja välisuks nii soojapidava vastu, et saaks sisemise ukse eest ära võtta ja panna põrandaküte. Seinas olev tapeet pole ka enam esimeses värskuses, eks saab siis kunagi kõik korda tehtud. Seniks aga on vähemalt kuskil jalatseid ja riideid hoida.

Kahjuks ma eelnevast segadusest ei mõistnud pilti teha.

Siin ukse taga polnud enne mitte midagi, sest noh – see valge uks käib sissepoole lahti. Ma panin lihtsalt nagi ja pildi, sest why not. Mul on megapalju salle ja neid on vaja kuskile riputada 😀 Päris välisuks on tegelikult üsna uus ja üsna korralik, nii et peale vaadates poleks nagu mingit põhjust seda välja vahetada. Aga polevat NII soojapidav kui vaja. Pluss välimuselt ÜLDSE ei meeldi. Nii et kui võimalus avaneb, siis välja vahetatud saab. Millal, ei tea 😀 Otsest kiiret pole õnneks 😀

See parempoolne nagi oli sisse kolides ainus, mis esikus oli. Selle all oli riidekirst ja paremas seinas peegel. Kirstu olime sunnitud eemaldama, et jalatsiriiul ära mahuks, peegli eemaldasime, et rohkem nagisid mahuks 😀

Peegli kinnituskohtade aukude varjamiseks sai üles riputatud Nele kingitud hobuseraud ja pilt Kaaslasest Ilvesega. Ta sai selle vennalt jõuludeks, ma pugistasin naerda ja ütlesin kohe alguses ära, et nii tähtsa isikuga pilt tuleb kohe esikusse riputada – siis näevad kõik olulise kohe ära 😀 Kaaslane lõpetas omal ajal magistri cum laude ja käis siis presidendi vastuvõtul. I like them smart 😛

Tulevikus, kui remonti teeme, mõtlen kindlasti mingi parema lahenduse välja nagidele ja jalatsitele, nii et peegel ka ära mahuks. Aga praegu polnud mingit mõtet raha kulutada, sest kuniks pole põrandakütet, seniks on üle poole aastast seal nii ebameeldivalt külm, et tuiskame kiirelt läbi ja pole mingit vahet. Peaasi, et on, kuhu riideid riputada ja jalatseid laduda.

Kui me ükskord Plika mööbli kätte saime

Mäletatavasti ostsin sügisel Diivaniparadiisist voodi ja öökapid eelmise maja magamistoa jaoks, mis jäid seniks nende lattu, kuniks toas remont tehtud… Ja mida lõpuks vaja ei läinudki, sest noh, vahetasime maja ja uues oli magamistoamööbel olemas 😛 Niisiis valisime selle raha eest hoopis kirjutuslaua, voodi ja madratsi Plika tuppa. Järgnes üle kahe kuu ootamist, sest 10-nädalane tarneaeg + corona, kuniks mai keskel kauaoodatud saadetis lõpuks ometi Pärnusse jõudis.

Ja kõigest 2,5 kuud hiljem ma jõuan sellest blogimiseni 😀 No mul nüüd vaja varsti juba valmis tubade pilte üles panna, nii et viimane aeg on enne seda mööbeldamise pildid ära näidata 😛

Nalja sai veel sellega, et olime käinud samal pärastlõunal just verd andmas:

Verekeskuse töötaja veel ütles, et ärge siis täna miskit raskemat selle käega tõstke ja ma vastasin automaatselt, et pole plaanis… No ja siis tund aega hiljem 😀 😀 😀

Õnneks midagi selle tõstmise peale ei juhtunud 😛

Samal õhtul pani Kaaslane kokku kirjutuslaua:

Mina istusin terve õhtu sealsamas toas, kass süles – lugesin ja vaatasin, kuidas teised tööd tegid 😀

Siis polnud vist vahepeal aega, kuniks kolm päeva hiljem lõpuks ka voodi kokku sai:

Plika oli muidugi ülirahul kõigega. Madratsi valis voodisse ka ise, olevat väga mugav. Plika tuba on nüüd ühtlasi meie külalistetuba, sest 120cm laia voodisse mahub kenasti magama ka kaks täiskasvanut ja Plika saab selleks ajaks Poisi tuppa magama saata.

Puhkus on alanud!

Ma ei jõua ära kiita mu praeguse töökoha kollektiivpuhkust… Ei mingit asendamist, kõik on kinni, täiesti töövabad kaks nädalat juuli lõpus. Imeline.

See aasta oli üle pika aja esimene, kus ma tõesti pikisilmi puhkust ootasin. Varem polnud mul reeglina puhkuse ajaks plaane – kodus oli kõik nagunii vanaviisi ja renoveerimisest ei käinud jõud üle, reisimiseks polnud tihti finantsi. Eks ma kodus olemist ja puhkust ikka nautisin, aga jah, otseselt ei igatsenud ega oodanud.

Sel aastal on kõik HOOPIS teistmoodi. Eks oma osa ole ka coronal, mis väsitas… Aga peamiselt ikkagi see, et olid konkreetsed plaanid nii kodu kui ka reisimise osas.

Ammu olin paika pannud, et puhkuse ajal vahetame lõpuks Poisiga magamistoad ära. Kõik vastav eeltöö sai tehtud – ostsime soodukaga tööpinna Poisi lauaks, leidsime Kaaslase vanast kodust sobiva kummuti meile magamistuppa ja pärast pikka netis tuulamist tellisin ühest antiigipoest ära ka riidekapi – mitte just päris ideaalse välimusega ja pisut kallima hinnaga, kui oleks soovinud, aga sellegipoolest täitsa kobeda. Kaalusime küll vahepeal ka ajutist lahendust – stange nurgas ja kardin ees… Aga otsustasin siiski, et ei – kui midagi vähegi sobivat leian, siis ostan ära. Seega ainus, mis puudu, on sahtlid Poisi laua alla. Pärast pikka uurimist ja plaanimist otsustasin, et ikkagi Ikea – kuna valikuid on mitmeid, siis tuleb minna koha peale katsuma ja valima.

Sujuvalt sai sellele Ikea-reisile lisatud väike puhkus Riias – loomaaed ja ööbimine neljatärnihotellis. Lisaks on plaanis loodetavasti teisel puhkusenädalal veel üks kodumaine reis teha – hetkel tundub kõige sümpaatsem väike ringreis telkimisega Hiiumaal, aga need plaanid võivad veel jooksvalt muutuda. Eks ole ka näha, kuidas me kodus kõik valmis saame.

Viimasel tööpäeval loosisime meie toas kõigile välja suvised tegevused, millest tuleb pärast puhkust esitada tõend foto näol. Mina puud kallistamas, mina grillimas, mina kala püüdmas… Ja muidugi sattus mulle puhas kuld 😀

Kõigil Muda-üritustel annaks suurepäraselt hipilaagri pilt teha, AGA paraku on Tiigifestival alles augusti keskel ja foto tuleb esitada juba augusti alguses 😀 No eks ma siis improviseerin miskit, vähemalt on mul olemas ideaalsed kõrvarõngad selle pildi jaoks, mis ma ühelt töökaaslaselt sain 😀

Puhkus pole veel õieti alanudki, aga kahe päevaga olen saanud nautida õige mitut üritust.

Esiteks pidasime reede õhtul Ammende villa aia taga piknikku sushi ja gintonicuga ning nautisime C-jami imelist muusikat:

Laupäeval oli Supeluse tänaval taas Pärnu maitsete uulits ehk põhimõtteliselt tänavatoidu festivali laadne üritus. Kuna õhtul polnud ma enam Pärnus, käisime sealt päeval läbi – igaüks sai valida meelepärase söögi, lõpetuseks ostsime veel taluturult Rosenberry jäätist (sest ma ei suutnud leida ürituselt mitte ühtki põnevat käsitööjäätist, peale pehme jäätise ja rulljäätise ma seal üldse miskit ei näinudki) ja siis kiirustasin juba Haapsalu bussi peale, aga sellest juba eraldi postituses.

Ühesõnaga puhkus on alanud täiesti imeliselt ja läheb loodetavasti samas vaimus lõpuni välja.

Vahel jookseb ka magavale kassile hiir suhu

Kui ma jaanuaris Tallinnas käisin, sattusin Apelsini. No teate küll, see kodutarvete pood Järve keskuses, mida mu meelest kõik muudkui kiidavad, aga mis polnud mulle kunagi varem ette jäänud 😛 Vaatasin seal ringi miskine tund aega… Pildistasin üles rea asju, mida võib-olla tahaks… Ja ei ostnud lõpuks mitte midagi. Sest ma polnud kindel ja ei viitsinud ühe mõõdulindi pärast kassasse minna (no tegelt ma vist mõtlesin, et lähen hiljem tagasi, aga ei jõudnud).

Mitte väga ammu aega tagasi avastasin, et Apelsinil on koduleht ja seal on täiesti olemas too ilus puuviljakorv, mis mulle hinge jäi. Ma muidugi ei raatsinud seda tellida, sest kes tahab postikulu maksta, eks, niigi kallis 😀 Aga vaheleht jäi lahti, mitmeks nädalaks. Sest ma mõtlesin, et ÄKKI ma ikkagi millalgi tellin.

No ja siis kirjutas Mallu täna, et tal on sooduskood, millega saab e-poes 20% alla. Ja ma avastasin, et üle 30€ on saatmine tasuta. Nii et sain ära tellida oma puuviljakorvi ja linase pesukinda (teine asi, mida jaanuaris pikalt näppisin)… Ja juuksekriidid, mida Nele kunagi Plikale soovitas, kui me lillade juukseotste projekt kuidagi välja ei tulnud… Ja need mummulised muffinivormid, mida ma ka juba jaanuaris vaatasin… No ja kahepoolne teip, sest see jäi ette, olen vahel puudust tundnud.

Nii et win. Mõtlesin, et kui ei raatsi tellida, siis pean ikka ootama corona lõppu ja jälle Tallinna minekut… Nüüd sain 20% soodsamalt ja otse Pärnusse 😛

Screenshotil on täishinnad, neist sain 20% alla – krt, kas ma olen mingi ihnuskoi, kui ka 18€ selle puuviljakorvi eest mulle kallis tundub? 😀 Aga see on NII ILUS! 😀 Mul muideks on juba kodus kaks metallist puuviljakorvi, neist üks kahekorruseline (mind you, ka Apelsinis müügil, aga mina sain Kessult), teise ostsin uuskasutuskeskusest 2.50€ eest (siin pildil on näha) – puuvilju on miskipärast ikka rohkem 😀 Samas näiteks seda jahusõela ma ei raatsinudki tellida – ma konkreetselt AASTAID olen taolist nillinud poodides, aga mu meelest pole see 6-8€ õigustatud väljaminek, sest mul on kolmes eri suuruses sõelad olemas ja need ajavad ju asja ära, ehkki too tassikujuline oleks tainast tehes mugavam… 😀 Kui teise ringi poes peaks kunagi ette jääma, ostan kindlasti ära, seni aga… Las olla.

Seda kollast mõõdulinti, mis ma tahtsin, neil kodukal muidugi polnud. Kirjutasin lisainfosse, et kui müügil, pangu pakki ja saatku lisaarve. Huviga ootan, kas keegi vaevub. Mul nimelt pole aastaid mõõdulinti olnud, läks kuskile kaduma. Ja vahel on vaja mõõta asju, mida pole mugav mõõta ehituspoe mõõdulindiga. Ja mul ei tule see kunagi meelde, kui ma olen mõnes vastavas poes. Ja ma ju tahan just kollast 😀

Scroll to Top