puhkus

Järjekordne puhkus läbi

/ igapäevaelu, puhkus, raamatud, rõõm / 1 Comment

Möödunud kolme nädala jooksul jooksin igal hommikul 2km…

…lugesin võrkkiiges…

…käisin õekesega Paides enesearengufestivalil…

…aitasime õekese ja Kaaslasega emal ja tema mehel kolida Mai 5. korruselt, kus ema elas 33 aastat, mina 11 aastat ja õeke 5 aastat, meie praegusesse kodukanti ehk peaaegu kesklinna – üsna täpselt minu ja õekese vahele (elame õekesega üksteisest 600m kaugusel, ema juurde on meil mõlemal nüüd 350m), esimesele korrusele…

…lugesin rannas…

…puhastasin ja pesin ära kõik talveriided ja jalatsid ning panin need lõpuks ometi esikust ära…

…käisin üle poole aasta kiigujoogas – sel suvel on see vaid neljapäeva hommikuti rannas, nii et sain käia vaid puhkuse ajal…

…panin kahe päevaga kokku kolmveerand elu esimesest 3000tk puslest… (aga see tüütu ühevärviline taevas pole ennast järgmise üheksa päevaga ikka veel kokku pannud :D)

…käisin Kaaslasega rannas hommikust söömas…

…käisin õekesega Tartus ja nägin tee peal vikerkaart…

…käisin külas Kessul ja sain näppida tema tütre tuhatjalgset…

…ning süüa tema tütre Kihnust toodud hülgelihakonservi… 😀

…aga eelkõige jäävad seda puhkust meenutama mõnusad laisad hommikud terrassil hommikust süües ja lugedes – praktiliselt iga päev kolm nädalat järjest…

Puhkust läbivaks võtmesõnaks on aga hoopis magamistoa remont. Sellega tegeleb Kaaslane, mina olen toetav taustajõud. Millal valmis saab, pole aimugi. Ühtki pilti, avastasin, mul kah pole. Eesmärk on teha magamistuba võimalikult helikindlaks, sest Kaaslane on helide suhtes ülitundlik ja vajab magama jäämiseks täielikku vaikust – üritame tekitada olukorra, kus teismelised saavad elada ja meie samal ajal magada. Kõik lahti, igale poole rohkem villa ja muud, seinad paksemaks, massiivuks… Eks ole näha, palju see kõik lõpuks aitab.

Tänu remondile on kõik see aeg valitsenud kodus segadus, mille tõttu pole olnud motivatsiooni koristada ka seda, mida saaks… Alles nüüd viimasel päeval võtsin ennast kokku ja tegin alumise korruse enam-vähem korda.

Lugesin 23 päevaga läbi 15 raamatut – ca 220lk päevas, kokku pisut enam kui 5000lk. Olen krimi lainel – sain lõpuks ühele poole Jørn Lier Horsti kõigi William Wistingu seni tõlgitud raamatutega, lugesin läbi M.W. Craveni kõik kuus Poe ja Tilly raamatut (geniaalne! soovitan soojalt!), alustasin Camilla Läckbergi Fjällbacka sarja (meeldib, praegu pooleli neljas osa, natuke tobe on ainult see, et kõigis seni loetutes aimasin mingi osa lõpplahendusest ära üsna kiirelt).

All in all – võib rahule jääda. Aga kaalun tõsiselt veel nädala puhkuse võtmist, kui magamistuba valmis saab – lihtsalt selleks, et saaks kohustustevabalt korras kodus mõnuleda.

Tahaks veel kirjutada pikemalt trennist ja aiast ja kassidest, aga puhkus sai läbi, nii et ma ei tea, millal tegudeni jõuan 😀

Järjekordne puhkus läbi Read More »

Ja ongi puhkus läbi

/ elu koos kassi(de)ga, igapäevaelu, kodumajandus, puhkus, rõõm / Leave a Comment

Kaks nädalat möödus lennates ja tulemus oli ülimalt viljakas, nii et lõppkokkuvõttes jäin puhkusega väga rahule. Sai reisida, sai kodus kõik plaanitu ära teha (ehkki oleks muidugi tahtnud veel rohkem jõuda).

Reisimise pool jäi napiks – lootsin jõuda sel nädalal veel ka ühele Eesti-tripile. Aga esiteks polnud aega, teiseks raha 😀 KÕIK mu selle aasta säästud said juulis edukalt nullitud, lisaks on krediitkaart 150€ miinuses. Samas mööblit ja väiksemat sisustuskraami sai soetatud peaaegu 1000€ eest. Reisimisele kulus ca 270€ (sellest ca 70€ väljas söömisele), lisaks on juba ostetud Poisi sünnipäevakink (nutitelefon) ja ühe augustikuise ürituse piletid. Ja kuna üks säästmise peapõhjuseid ongi suuremad kulutused kodule ja reisimine, siis ma ütleks, et igati hästi. Nüüd hakkan uuesti säästma ja loodetavasti need säästud püsivad pisut pikemalt. Tahaks ikka sinna jõuda, kus säästud on nii suured, et osa ei pea üldse puutuma. Ootamatusteks ja mustadeks päevadeks – see kõige olulisem põhjus üldse.

Kuigi loomaaias oli piinavalt palav, hotelliga läksime alt ja Poiss polnud Ikeas kõige rõõmsam, jäin lõppkokkuvõttes meie reisiga ikkagi väga rahule. On tunne, et sai käidud, sai tehtud – peamine põhjus oli ikkagi Ikea, et kodu jaoks vajalikku kraami soetada, see sai ka tehtud.

Kodus jõudsin ära vahetada magamistoad ning teha suurema koristusringi alumisel korrusel. Coronast saadik võitlen segadusega, nüüd sain lõpuks ometi peaaegu kõik rahuldavasse korda. Pesin põrandaid, eemaldasin aurutajaga mööblilt ja vaibalt plekke, pesin puhtaks kogu elamise aknad. Esimest korda üle kuude on mu elamine sellises seisus, et pole häbi külalisi kutsuda. Tahaks kohe palju külalisi kutsuda, et neile kõigile kodu näidata 😀 No ikka suur töö sai nende magamistubadega tehtud, ise nii rahul ja tahaks uhkeldada 😀 Nii et kõik sõbrad-sulelised – terve august on veel ees, kui soovite väikse Pärnu-puhkuse teha, siis mu kodu uksed on avatud. Ehkki jah, päeval olen ma tööl. Aga on ju kõik õhtud ja nädalavahetused 😀

Ühesõnaga – puhkuse alguses jõudsin käia Haapsalus ja Riias, sealt edasi sai kogu aeg veedetud väga töiselt ja koduselt. Aga olen ülirahul. Toimekas olemise kõrvale sai siiski pikalt magada, mitu korda teise ringi poodides käia ja nii mõnedki riided soetatud… Mõnus.

Oo, ja siiski, vähemalt ÜKS külaline käis ka – Mallu oli Pärnus ja tuli ühel õhtul veini jooma. Võinoh, alustuseks topelt gintonicud ja siis kahe peale kaks pudelit veini – imestan, et järgmine päev elus olin, aga isegi suuremat pohmakat polnud. Ülilõbus õhtu oli, ma ikka väga hindan neid inimesi, kellega saab kõigest rääkida, ka kõige jaburamatel teemadel. Lastel oli ka lõbu laialt, Mallu ju on Tiktoki kasutaja, nii et neil oli ühine jututeema – minu jaoks on see täitsa võõras maailm.

Ülemise korruse toad said eraldi postitused – allkorrusel pole suurt miskit muutunud. Üks muudatus maikuust on jäänud blogis kajastamata – kuna meil oli vaja rohkem kapiruumi, siis ostsime 125€ eest suurema kapi, mille panime söögituppa ning sealne puhvetkapp liikus ajutiselt elutuppa. Ei ole veel otsustanud, kas see sinna ka jääb – enam-vähem nagu sobib, samas tahaks midagi sobivamat… Sinna klaasi taha pole miskit panna mul, kõik nõud on söögitoa klaasuksega kapis. Eks elu näitab.

Ostsime paar päeva tagasi uuskasutuskeskusest kaks neljast lae/seinalampi – kogu tehnika oli poole hinnaga, maksime kahe lambi eest kokku 7.50€. Üks lamp on siin kapi peal paremini näha, teine üleval peidus. Mõlemad kollakates toonides. Plaanime köögis lambi välja vahetada, et sinna pisut rohkem valgust saada. Elutuppa oleks mul puslelaua kohale valgustust vaja – nii et teine läheb võib-olla sinna. Peab ainult teostuse korralikult läbi mõtlema. Köögis on lihtsam, vahetame ühe lambi teise vastu – elutoas paneme lisaks, seega on vaja kaabel vedada, lüliti panna jne.

No ja kööki suutsin lõpuks soetada enam-vähem sobivas toonis rätikud – väga oluline, eks 😀

Nii… Aga räägime sellest ka, mis tegemata jäi 😀 Käisin mööda maja ringi ja pildistasin üles kõik tegelemist vajavad kohad 😛

Tagumises esikus on hunnik ära andmist vajavaid asju ja aurutaja ka põrandapesust välja jäänud, peaks kappi tagasi toppima.

Asju tuleb muudkui juurde, sest Kaaslane tühjendab vennaga maja, et see müüki panna. Lootsin, et jõuan elutoast asjad ära panna, aga ei… Enne puslet kokku panna ei saa, kui olen laua ära klaarinud 😀 Laua all ka veel paar kasti…

Raamatuhunnikud ja kast jõuluehetega ootavad, et keegi neile koha otsiks…

Ja ma isegi ei tea, mis neis kastides on… Ma ütlen, Kaaslane muudkui toob juurde 😀

Ülemise koridori segadus. Osa asju ootab ära panemist, osa ära andmist.

Ja õues ootavad purgid ära andmist. Pakkusin neid küll grupis ja huvilisi oli mitmeid, aga kohale keegi ei jõudnud ja ma pole uuesti viitsinud tegeleda. Mõtlesin, et tõstan kuuri alla ära ja pakun augustis uuesti – kui kõige kibedam sisse tegemise hooaeg algab, siis vast keegi ikka ära viib 😀 Ja sinna peaks kaks ripptooli tulema… Üks on meil olemas, teine samasugune oli viimane müügis Home4You outletis Lasnamäel, aga kuna me unustasime kellegi ostma saata, siis see vist on nüüd sealt ka ära ostetud. Ehk siis ma pean veel leidma kuskilt kaubandusest olemasolevaga kokkusobiva ripptooli. Oeh. No saaks selle ühegi üles 😛 Ja võrkkiik ootab ka endiselt üles panemist. teise terrassi äärde… Selleks on vaja auk kaevata ja betoon valada toru jaoks ja… Ühesõnaga on olnud olulisemaid tegemisi, aga samas ma ikka naiivselt loodan, et EHK jõuame veel, august on ju täielik väljas olemise kuu ja kui hästi läheb, siis osa septembrit ka…

Lõpetuseks paar kassipilti kah 😀

Ja kõige lõppu kõige olulisem – tööl antud puhkuseülesanne ehk foto “Mina hipilaagris”. Kuna sobiv üritus toimub mäletatavasti alles augusti keskel, siis hetkel lähenesime asjale loominguliselt ja olemasolevate vahenditega 😀

Kui eile veel koristasin ma terve päeva palehigis, siis õhtul tõmbasin rahmeldamisele joone alla – käisin duši all, lakkisin uuesti varbaküüned punaseks ja hakkasin puhkama 😀 Kaaslase pere käis külas – jõime veini ja jutustasime. Tänane päev oligi mul planeeritud väga laisana – pesin küll kaks masinatäit pesu, aga muidu istusin põhimõtteliselt terve päeva arvuti taga – panin juuli lõpu ostud kirja ja võtsin kuu kokku ning muidugi blogisin. Näe, läkski terve päev ära, aga sain kõik kirja. Nüüd võib rahulikult tagasi tööle minna – kodu enam-vähem korras ja blogiga ka järjel 😀

Ja ongi puhkus läbi Read More »

Riia loomaed ja hotellivirin

/ puhkus, reisimine, rõõm, virin/urin / 1 Comment

Kohe puhkuse alguses – eelmise nädala esmaspäeva hommikul – võtsime suuna Riia poole.

Loomaaia parklas saime viimase parkimiskoha. Läksin kassasse parkimise kohta küsima, sain seal maksta nii parkimise kui perepileti eest, aga mingit parkimispiletit mulle ei antud. Müüjaks oli vanem naisterahvas, kes eriti inglise keelt ei rääkinud, aga parklas käis ringi noorem töötaja, kelle käest veel ekstra üle küsisin – ta ütles, et ei, autole mingit piletit pole vaja panna. Ehk siis parkimise eest maksmist keegi ei kontrollinud. Pileteid ka mitte. Minu arust oleks võinud me lihtsalt ära parkida ja sisse jalutada ilma midagi maksmata… Äkki muul ajal on see ikka kuidagi paremini organiseeritud 😀

Ilm oli tol päeval nii palav, et loomaaias oli paras piin 😀 Aga noh… Varjus oli enam-vähem talutav 😛 Kuna loomaaias tehtud pilte keegi eriti vaadata ei viitsi nagunii, siis ma eriti neid ei teinud… Aga mõned mälestuseks ikka.

 

Hotelliga läksime põhjalikult alt. Valituks osutus Rixwell Old Riga Palace Hotel, sest armusin sealse peretoa piltidesse. Jah, nad ütlesid mulle küll, et ma ei saa konkreetselt SEDA peretuba broneerida, ainult teha märke reserveeringu juurde, et ma seda soovin. Ma optimistina lootsin, et 50-50 võimalus, ehk saan ikka selle ägeda kaartega toa, sest mu soov pandi ju kirja. Ja kui ei saagi, siis eks see teine punane tuba on ka kindlasti ok – ehkki pilt ei tekitanud mingit vaimustust.

Nojah, nagu arvata võite, saime punase toa. Mis oligi välimuselt täitsa ok nagu pildilt näha. AGA. Päris mitu aga.

Ei teagi, kust alustada.

No näiteks parkimisega olid seal üsna kehvad lood. Parkimiskohti ette broneerida ei saanud. See oli ainus asi, millega meil vedas – saime viimase koha hotelli sissepääsust üle tee asuvas maa-aluses parklas, mis maksis 15€ öö, aga oli vähemalt lähedal. Oma kodulehel räägivad nad lähedalasuvast parklast väljas, aga sinna näiteks kohe pärast meid check ini tegev naine ei saanud – kohad olevat olnud täis, pidi kuskile veel kaugemale sõitma. Ja ta pidi hommikul kell kuus tööasjus lahkuma, kohvriga kuskile kaugele auto juurde minema. Peale selle naise oli ootamas veel teinegi külaline, kel parkimisega probleemid.

Kuigi olin toa broneerinud neljale, oli saabudes ainult kolm magamiskohta – kaheinimese ja üheinimese voodi. Lisavoodit pidin ise paluma minema, mis tundus pisut veider, aga noh, mis seal ikka, eks. Juhtub vahel. Poleks olnud suurem probleem, kui ei oleks ilmnenud teisi.

Esiteks oli tegu palava päeva ja ülakorruse toaga ning seal LIHTSALT POLNUD ÕHKU. Nii kuradi palav. Panime aknad kinni, konditsioneeri tööle – undas mis ta undas, jahedamaks igatahes ei teinud. Käisime vahepeal linnas jalutamas lootuses, et tagasi tulles on olukord parem. Ei miskit. Kuna õhtul oli väljas jahedam, tegime aknad uuesti lahti – ei aidanud suurt ka see. Oleks pidanud paluma vahetada see tuba kahe kahese toa vastu, on tagantjärele tarkus. Aga lootsin ju, et läheb paremaks… Ei läinud…

Teine asi, mis oli minu jaoks täiesti vastuvõetamatu, oli pesemisvõimalus. Ehk siis vann kaldseina all, kus pesta sai istudes või kükitades dušši käes hoides. Ma ei ole vanniinimene ja minu jaoks on ÄÄRMISELT oluline SEISTA VOOLAVA VEE ALL. Lisaks ei käinud vannitoa uks normaalselt kinni, pidi seda hullu jõuga tõmbama ja müra tekitas see ka omajagu.

Irooniline on muidugi see, et vannitoast oli pilt kodulehel täitsa olemas ja ma isegi kommenteerisin sõbrannale, et täitsa nunnu. Kordagi ei jõudnud pilti vaadates kohale, et seal täitsa nunnus vannis duši all käia ju normaalselt ei saa 😀

Ühesõnaga jah… Jõudsime loomaaiast viie paiku, väsinud ja higised – ootasime ainult, et saaks külma vee alt läbi käia ja natukeseks voodisse pikali visata… Selle asemel sain vannis kükitada, dušš käes, et ennast korra veega üle lasta ja siis põhimõtteliselt ahastusest nutta, sest toas oli nii palav.

Kui me õhtul linnast jalutamast tagasi tulime, ei töötanud enam meie toakaardid. Läksime alla tagasi, pidime tükk aega järjekorras ootama, et adminni jutule pääseda. Enne seda aga saime juba meie ees ootava mehe käest teada (kes peatus seal mitmendat päeva), et see olla tavaline – väidetavalt juhtuvat nii alati, kui koristaja käib (meie puhul ei käinud koristaja, vaid viidi lisavoodi). Ja siis tulebki uuesti alla tulla ja lasta kaardid aktiveerida.

Madrats oli ka ebamugavamate killast – ehkki ma eelistan pigem jäigemapoolseid madratseid, siis see oli lihtsalt kõva ja ebaühtlane. Ma ei saanud õhtul tükk aega magama jääda, sest palav ja ebamugav oli.

Hommikusöök oli minu jaoks ka pettumus. Kui kõik muu oleks olnud hästi, oleks ma olnud sellega täitsa leplikult rahul, sest rangelt võttes valikut ju oli ja ma TEADSIN arvustustest, et peekonit seal alati pole ja kui on, siis kahtlase kvaliteediga… Aga ma eelistan võimalusel midagi sooja ja soolast – munapuder oli kahtlane ja keedusardelli jätsin heaga proovimata 😀 Kohvi ja röstsaia võiks ma kodus ka süüa, hotellist ootaks enamat 😛 Pluss pidevalt oli midagi otsas – apelsinimahl, noad-kahvlid… Selle kõik ma oleks üle elanud ja ilmselt mitte eriti vigisenud, kui tuba oleks olnud normaalne.

Ühesõnaga 😀 Kui te hommikul sööte võileibu või magusat, ei tule autoga, vaid bussiga ja ei soovi peretuba, siis ma arvan, et see hotell võib olla täitsa mõnus koht. Aga mul endal jäi küll KÕIGEST nii negatiivne kogemus, et ei soovita kellelegi 😀 Mis seal ikka. Vast järgmine kord läheb paremini 😀

Riia loomaed ja hotellivirin Read More »

Scroll to Top