Elu koos Vistaga
To check for updates, you must first install an update for Windows update.
naljanurk
Vanad võlad
Tuletame nüüd meelde, õeke käis mul ükskord Londonis külas. Täpsemalt leidis see aset 4-9. juunil. Seega… Kõigest kaks kuud ja ma näitan teile lõpuks pilte ka 😀 (okei, tegelikult ma natuke ju olen näidanud ka, siin ja siin).
Sorteerisin lõpuks fotod läbi ja valisin ülejäänud vaatamist väärt ka välja.
Meie kodumaja:
Reede õhtul jõudsime Reinu pubisse…
…ja laupäeval käisime Hampton Courtis.
Kui ma õigesti mäletan, ei vaevunud keegi meist eelnevalt lahtiolekuaegu vaatama ning jõudsime seepärast võrdlemisi hilja kohale ja pidime kiirustama, et üldse kõik vaadatud saaks.
Kõigepealt chillisime seespool, käisime muusikatuuril ja vaatasime niisama ringi. Pilte olen teinud keskaegsest köögipoolest:
Üks Hampton Courti tõmbenumbreid on labürint, mida reklaamitakse kui üht suurimat… Pean tunnistama, et suht igav oli 😀 Aga no väheke ekslemist ikka jagus, enne kui südamesse jõudsime.
No ja siis kõik need võrratud aiad, mille avastamine aja nappusel kõige rohkem kannatas. Aga üht-teist me siiski nägime, piknikku pidasime ka.
Samal õhtul seiklesime veel Greenwichis, kus pidavat olema palju rohelist ja kohalik observatoorium näitavat laseriga sedasamust… Aja… Nulljoont. Krt, ma ei oska tõlkida eriti hästi 😀
Igatahes jõudsime sinna liiga hilja, et pargis chillimisest mõnu tunda, otsisime vähemalt selle laseri üles ja imetlesime vaadet… Pildil pole küll vaatest suuremat midagi, päikeseloojang ainult.
Pühapäeval sundis õeke mind Camdenisse minema, ehkki ma üldse ei tahtnud. Juhtus see, mis alati – lahkusin hunniku nodiga ja täielikus pankrotis.
Aga Camdenist sain ma tookord lõpuks midagi, millele olin juba terve eelmise aasta pilku heitnud, kuid seni kalli hinna tõttu ära põlanud ja lubanud, et ostan vähemalt enne, kui Londonist ära kolin… Hiina stiilis riideid nimelt.
Mulle kohutavalt meeldib hiina stiil, aga paraku on need riided ikka tõesti suhteliselt kallid. Seekord leidsime siis tädikese, kes müüs pluuse £1o (tavaliselt ~£20-25), minikleite £15 (tavaliselt ~£35) ja pikki kleite £25 (tavaliselt ~£55) eest. Pikkade kleitide jaoks olime liiga pikad, aga pluus ja lühike kleit sai ostetud meil mõlemal. Minul käis ostmine “noh, rinnust pigistab ja kõht on punnis, pärast rasedust peaks enam-vähem paras olema” stiilis. Loodame parimat. Igatahes on mul nüüd imeilus kaitseroheline kleit ja helelilla pluus. Ei jõua ära oodata, millal jälle saledaks saan 😀
Ja õhtul oli siis lõpuks meie soolaleivapidu.
Veel vanu asju meelde tuletades – 19. juunil käisime Nerva Londoni näituse avamisel – selles kohvikus, kus Antti töötab. Ja mina armusin taaskord. Ma pole teadupärast eriline kunstifänn, kaugel sellest… Aga no mulle meeldib hirmsasti Navitrolla. Ja Nerva tööd on ka seda laadi. Nii et… Kui ma ükskord rikkaks saan, siis tulevad meie kodu seinale Nerva ja Navitrolla tööd. Teie aga vaadake kõiki ägedaid töid tema kodulehelt, minu üks suurtest lemmikutest on nt see.
Tollest õhtust on aga veel üks teine fotomälestus – pärast avamist väikese seltskonnaga pubisse liikumist avastasime õllepudelilt laheda märgi. Äge, noh, pole miskit öelda 😀
Ja lõpetuseks veel üks ülihea foto, mida ma nägin juba mitu aega Lontu blogis, aga ei jõudnud tookord linkimiseni. Originaalis on see pärit siit:
See “reklaam” on vist juba mõni aeg ringelnud ja võib-olla olen ma viimane, kes asjast teadlikuks sai, aga no ma pugistasin ikka mitu head minutit naerda. Pane või wallpaperiks 😉
Ei saanud norimata jätta
Ma tean küll: absoluutselt igale kingaostjale tundub, et poodides on kõiki numbreid peale tema oma. Ühtlasi ma tunnistan, et üle pika aja Eesti kingapoode kammides panen tähele nr 41 saadavuse mõningast suurenemist, asjad ühesõnaga paranevad.
Aga siiski.
Ma olen viimased paar päeva üht blogi läbi lehitsenud – lihtsalt sattusin Orkuti kaudu peale (üks autoritest on ülikooliajast tuttav), mul oli parajasti igav ning blogi tundus piisavalt huvitav ja hästi kirjutatud (st on ka, ehkki mu tõekspidamised autoritega paljuski ei kattu).
Lugesin just postitust, kus väidetakse, et selle aasta veebruaris olevat NS kingas olnud alles enamikus numbrid 40 ja 41.
Tundes nii eesti üldist kingakaubandust kui omades mõningaid mälestusi konkreetselt NS kingast – mul on täiesti võimatu seda uskuda.
Siit üleskutse kõigile minu lugejatele: kui te tõepoolest peaks nägema poodi, kus reaalselt juhtub enamik allesjäänud numbreid olema 41 või 42 – andke palun teada. Läheks vaataks seda imet oma silmaga ja ostaks poe tunduvalt tühjemaks (Vivian Vau ei lähe arvesse, mul on paraku sutsu teistsugune stiil).
Minu senine kogemus igatahes näitab, et kõik mulle meeldivad jalatsid lõppevad harilikult numbriga 39-40.
Ausõna, ma üldse ei taha kritiseerida ega maha teha – oli ju tolle postituse teemagi hoopis muust, ma noppisin lihtsalt selle ühe lause välja. Lihtsalt selline… Norimise tuju on. Ja see lause sobis niii ideaalselt mu sihtmärgiks 😛
EDIT: Oopi vihjel samal teemal otseelust.com:
Saabastega Kassist ei tea nad vist kah midagi
Naiskolleeg jagab kogemusi šoppamisest: «Läksin siis oma 40+n suuruses jalgadega kõige suuremasse kingapoodi seal Kristiines ja jälle tuli tõdeda, et Tuhkatriinu-muinasjutt on kingakaupmeeste hulgas endiselt väga populaarne, aga Shreki-muinasjutt niiväga ei ole…»
-Arvutifirma töötuba Tallinna servas
Pealt kuulis: tarkvara tugiisik
Küsimus suurele ringile
Kui Liis Lass on vaese mehe Carmen Kass, siis kes oleks selles kontekstis Vändra Aveli?
(puurime seda kollast ajakirjandust läbi, mis meile täna anti. Ja noh, iroonia käib ikka asja juurde, MEIE ju)
10 põhjust saada laps
Äärepealt oleks unustanud – leidsin siit. Muhe lugemine. Ja noh, minu jaoks ühtlasi ka lohutav 😉
1. Pärast pidevat kokkupuudet lastega suudad sa taluda stressi ja kiuslikke ülemusi ning töökaaslasi palju paremini kui enne. Edaspidi jääd sa mistahes kohtlemise peale rahulikuks, kuna oled hullemagagi kokku puutunud. Ei karju ju ükski ülemus sinu peale kolm tundi järjest.
2. Pereelus tuleb sul harjuda ootamatute kiirelt muutuvate olukordadega, see valmistab sind ette sarnaste situatsioonide vastu tööl.
3. Laps annab oivalise lahenduse nii mõnelegi keerulisele suhtlemisprobleemile. Sa võid lõpetada telefonikõne ebameeldiva inimesega, lastes beebil torusse nutta või väites, et laps kukub kohe toolilt maha.
4. Suitsetavad või liiga lärmakad külalised võid peletada aeda või rõdule, kuna beebi ei kannata lärmi ega tossu. Ühtlasi annab laps sulle endalegi hea põhjuse suitsetamisest loobumiseks.
5. Tolmule toanurkades ja mustade nõude virnale kraanikausis on nüüdsest hea seletus: võid kellele tahes silmagi pilgutamata öelda, et kraamimisest tähtsam on oma lapsega olla.
6. Võid tüütutelt pidudelt varakult lahkuda, ilma et keegi pahandaks, kui väidad näiteks, et lähed vabastama lapsehoidjat, kes peab jõudma viimasele rongile (võib küll juhtuda, et lahkud ka meeldivatelt koosistumistelt samadel põhjustel). Mõnest arvatavast igavast üritusest võid keelduda juba ette, kuna sa lihtsalt ei saanud lapsehoidjat ja su mees on teadagi pikad päevad tööl.
7. Märkamatult kaob sinu enesekesksus, kuna ei ole aega ega raha käia juuksuri juures või uusi riideid ostmas. Lapsed märkavad niikuinii ära sinu väljakasvanud juuksed, katkised hambad, meigiga peidetud nahavead, ja pärast nende hävitavat hinnangut ei söanda sa ilmselt tänavale astudagi. Kodus ongi põnevam.
8. Igav ei hakka enam iial, ka sel ajal mitte, kui lapsed magavad. Sa leiad ruttu ühise keele kõigi tuttavate lapsevanematega, isegi oma muidu nii reserveeritud ülemusega, kes ka juhtumisi pisikest kasvatab. Tüütud tunduvad ainult lastetud sõbrad, kes endiselt jaksavad lõputult lahata oma pisitillukesi probleeme ning võtavad end nii üliväga tõsiselt. Alles nüüd, kui oled ema, tead, et kõik probleemid võivad olla pärit lapsepõlvest.
9. Lapse läbi avaneb võimalus tunnistada silmast silma oma puudusi, mille olemasolust sul varem aimugi polnud. Laps õpetab sind oma kuninglikul moel – ja sa isegi imestad, millise innuga sa õppust võtad.
10. Lapsevanemaks olemine muudab sind loovaks ja vajalikuks. Sa sööstad välkkiirelt appi kukkuvale lapsele, pesed samas juba kakast tagumikku, teed süüa eimillestki ja arendad peensusteni välja oma sõnavara. Lõpuks ometi oled sa asendamatu, sinu leidlikkusel pole piire ja mõnikord õhtutundidel vargsi tehtut analüüsides tunned põhjatut rahulolu.