roheline lastekasvatus

Riidemähkmete lummuses

Õeke on kõiges süüdi. Ta muudkui küsib mult MSNis riidemähkmete kohta nõu ja näitab linke, et ma aitaks valida, mida osta. Jubeda isu ajas peale. No ja ma just leidsin mingit mähet googeldades veel eestikeelse riidemähkmeblogi ka. Loen praegu ja kohe hirmsasti kiheleb. Tahaks osta igasugu erinevaid variante ja neid proovida.

Ma muidugi ei tee seda, mul on kõik vajalik olemas. Kasutan Poisil juba pikemat aega M suuruses mähkmepükse, millest Plika välja kasvada ei jõudnudki, enne hakkas potil käima, igaks juhuks on L ka ootamas. 15 volditavat marlit (ja sinna peale käivad fliislapid, et pepu kuiv püsiks) ning kuus fitted mähet lõunaunede jaoks. Öösel ja väljas käimiseks Muumi püksmähkmed.

Nii et kõik vajalik on olemas ja raha on arukamatessegi kohtadesse panna. Hirmus kiusatus on aga veel üks titt teha, et oleks põhjust uusi riidekaid muretseda 😀 Hea küll, aega on selle kiire asjaga. Küll aga on mul auahne kavatsus kolmandaga ainult riidekatega hakkama saada – ka väljas ja öösel.

Tegelikult oleks mõned AIOd ju juba praegu täiesti õigustatud väljaminek. Uuena ma neid poest küll osta ei raatsi, aga osta.ee pakkumistel võiks ju silma peal hoida. Mõni booster lisaks ja võiks öösel ka riidekaga olla… Ja tegelikult võiks fitted mähkmeid ka mõni rohkem olla, siis kasutaks neid ka väljas käies. Praegused kuus kuluvad kolme päevaga päevaste unede ajal ära, tihemini ma enamasti pesu pesta ei viitsi, muuks ühesõnaga ei jätku.

Tähendab, koduaias mängimas käib Poiss ilmselgelt ikka marliga, aga pikemad käigud on siiani Muumiga olnud. Peaks usinamaks hakkama.

Plikal on öösel ikka veel mähe all. Mõtlen, et peab selle vist lihtsalt ära võtma – ta on juba nii vana ju. Lõunaune ajal juhtub õnnetusi haruharva (samas kaks viimast päeva järjest on juhtunud), äkki oleks temaga ka öösel nii nagu Põrgukizil – et alguses ehk paar ööd peaks märga voodipesu vahetama, aga siis oleks korras. Võib-olla ta tõesti laseb mähkmesse harjumusest, kuna see ON all.

Peab proovima. Voodilinad on Plikal nagunii niiskuskindlad – kahju ainult, et ma neid vaid kolm ostsin. Olid omal ajal hea hinnaga, nüüd neid seal poes enam ei müüda. Oh, well… Peab siis lihtsalt vajadusel veidi tihemini pesu pesema.

Riidemähkmed on igatahes super ägedad, see on tõeline hobi. Ma kohe ei salli ühekordseid mähkmeid – kui kodus alla panen (no näiteks kui ma pole viitsinud õigel ajal pesu pesta, nii et kõik riidekad ühel hetkel mustad on), siis on tunne, nagu viskaks raha prügikasti 😀

Riidemähkmete lummuses Read More »

Suts ökojuttu ka vahelduseks

Esiteks oli Bioneeris täna üks tore aus artikkel riidemähkmete kasutamisest. Mina küll kasutan peamiselt tavalisi volditavaid mähkmeid pealispükstega ja kuhjan neid “kuivalt” kaanega ämbrisse, mille sisu ca kolme päeva tagant koos teiste asjadega ära pesen… Otsa saanud sapiseebi asemele võtsin ka hiljuti siin elanud memmekese varudest veneaegse pesuseebi, mis tundub isegi paremini toimivat. Aga üldiselt oli mõnusalt kirjutatud, kõigist plussidest ja miinustest, ma olen täitsa nõus.

Teiseks natuke reklaami – Eestis toodetakse nüüd ka keskkonnasõbralikke puhastusvahendeid, Minerata on sarja nimeks. Ma ise pole küll veel proovinud, aga kui miski otsa saab, siis on kindlasti kavas – nõudepesuvahendit kiidab näiteks Pärnu ökopoe müüja väga ja üldpuhastusvahend on mu meelest ka kõige mugavam spreipudelis, no juhuks, kui ei viitsi ise äädikast-soodast kokku segada (ma pole siiani viitsinud). Kui neil nüüd pesupesemisvahendid ka tuleks, oleks kohe superluks. Võiks olla pesugeel ja pihustatav plekieemaldi (ilusad unistused, eks).

Ma ei tea, kas ma olen liialt laisk või mis, aga suuremaid määrdunud pindu, mis niisama masinas puhtaks ei lähe ja vajavad seega eelnevat töötlemist, on mu meelest jube tüütu väikese seebiga hõõruda – no näiteks määrdunud köögirätikuid ning plekke, mis on kaltsuvaibal või voodilinal, on tuhat korda mõnusam ja kiirem spreiga pritsida. Viimati õekesel Rootsis külas käies varusin neli suurt pudelit, millest kaks ja pool veel alles on – täitsa saab nii ka, aga nati tobe on ju kogu aeg Rootsist vedada. Oleks abiks, kui mõnda taolist kasvõi Eestisse sissegi toodaks… Aga kõige etem oleks muidugi, kui Eestis toodetaks 🙂

Suts ökojuttu ka vahelduseks Read More »

Vaktsineerimisest

Loen siis praegu Egle Oja ja Madleen Simsoni raamatut “Toidu mõju lapse ajule, arengule ja käitumisele. See on nii keeruline ja paks, et paneb pea tolmama – peaks koju ostma, et oleks olemas, saaks aeglaselt ja oma tempos lugeda, süveneda.

Igal juhul ma praegu loen diagonaalis, et ennast natukenegi rohkem kurssi viia. Vaktsineerimise kohta käivat lugesin väheke põhjalikumalt.

No ma olen alati teadnud, et vaktsiinid on üks paras äri ja seega ei saa nende lauspropageerimist päris tõe pähe võtta. Samas ajavad paduvastased ka vahel harja punaseks. Objektiivset infot on jube raske saada – mina oma aruga ei oska eristada, kelle jutt õige on, ma pole nii tark.

Plika on saanud kõik plaani järgi, va MMR, selle jätsin tegemata, plaanis oli ehk hiljem. Poisil jätsin lisaks B-hepatiidi tegemata, mõtlesin aastaselt alustada, eks näis.

Ja mina olen ka mõelnud, et no need on ju ikka nii rasked haigused, vast ikka teeme ära, nüüd on see viisikvaktsiin ju puhastatud ka ja… Mitmelt poolt olen lugenud argumente, et pärast vaktsineerima hakkamist kõik need haigused kadusid. See tundus ka väga loogiline.

Aga vot nüüd ma lugesin sellest raamatust midagi väga huvitavat – et tõepoolest, näidatakse graafikuid, kust on näha, et vaktsineerimise algusest alates nende haigusjuhtude arv ühiskonnas järjest väheneb, kuni kohati praktiliselt kaob. AGA ei mainita, et tegelikult algas vähenemine juba ENNE vaktsineerimise algust – need haigused on 20. sajandi jooksul lääne ühiskonnast kadunud pigem tänu elementaarse hügieeni levikule, linnade sanitaarse olukorra paranemisele ning inimeste üldise vaesuse ja sellest põhjustatud põduruse vähenemisele.

Säh sulle kooki moosiga. Ma pikemalt ei viitsi kirjutada, aga mõtlema pani küll. Ma nüüd loen edasi. Diskussioon on teretulnud!

Vaktsineerimisest Read More »

Vahelduseks natuke lastest ka

Käisime täna kolme kuu ja kahe aasta tehnokontrollis.

Poiss:

3870 (sünd) -> 5600 (1 kuu +1730) -> 6530 (2 kuud +930) -> 7250 (3 kuud +720)

53 (sünd) -> 58 (1 kuu +5) -> 60 (2 kuud +2) -> 64 (3 kuud +4)

Plika:

3320 (sünd) -> 4950 (1 kuu +1630) -> 5910 (2 kuud +960) -> 6630 (3 kuud +720) -> 7020 (4,5 kuud +390) -> 7450 (6 kuud +430) -> 7790 (7 kuud +340) -> 8350 (8 kuud +560) -> 8900 (9 kuud +550) -> 11,6 kg (2 aastat)

50 (sünd) -> 55 (1 kuu +5) -> 57 (2 kuud +2) -> 62 (3 kuud +5) -> 66 (4,5 kuud +4) -> 69 (6 kuud +3) -> 70 (7 kuud +1) -> 72 (8 kuud +2) -> 74,5 (9 kuud +2,5) -> 88,5 (2 aastat)

Nagu näha, siis numbrid suurenevad endiselt väga sarnaselt. Mis Plika tänasesse kaalumisse puutub, siis seda ma just puhta kullana ei võtaks, nende tavaliste kaalude peal ei saa kuigi täpselt, minu meelest kaalus ta 11,6 juba kunagi siis, kui ma Londonis rasedana UH-s käisin ja oodates Plika ära kaalusin… Aga noh, ega seal suurt vahet ju polegi.

Eile käisin Poisiga massaažis, tagasi kutsuti juba uue kuu alguseks. Ei hoia veel piisavalt kindlalt pead vms. No tal oli teiste omaealistega võrreldes ka kõige suurem pea, nii et ma ei imesta 😛 Samas kõhuli olles ajab pead innuga kasvõi kuklasse (see juhtub peamiselt oma voodis, sest voodikarusselli ju muidu ei näe :D).

Mis veel Poisi arengu kohta öelda? Asju haarata talle meeldib, aga ainult siis, kui tuju on. Öine magamine on lihtsalt super – kaks viimast ööd on söögipausid olnud 10h ja 11h. Üleeile sai kaheksast tissi, jäi enne poolt kümmet magama, millalgi öösel vigises, mille peale ta kõhuli keerasin ning siis ärkas alles kuuest. Pärast tissi põõnas üheksani.

Eile õhtul sai tissi üheksast, magama jäi enne kümmet, öösel kolme paiku vigises, keerasin ta kõhuli… Ja magas kaheksani!

Minu rinnad pole muidugi sellise asjaga veel harjunud, hommikul oli täitsa vaevaline olla. Aga no kui Poiss samas vaimus jätkab, küllap harjuvad siis kiirelt.

Nii hea öise une taga on minu meelest peamiselt põhjus, et Poisile meeldib nüüd jälle kõhuli magada – alguses ta tegi seda, siis tükk aega üldse ei tahtnud, nüüd sobib jälle. Kui ta vanasti öösel vigisema hakkas, ei olnud muud teha, kui ta tissi otsa tõsta, aga nüüd piisab rahustamiseks kõhuli keeramisest. Ja kuna ta on juba kolmekuune, siis ma julgen teda ööuneks ka nii jätta, enne tahtsin ikka kogu aeg kontrollida…

Kusjuures magama on Poiss nood kaks viimast õhtut ise jäänud. Me küll käisime temaga enne mõnda aega ringi, aga voodisse pannes oli ta veel uniselt ärkvel. Niheles natuke ja siis juba magaski. Päevaunede ajal tuleb see ka vahel välja. Nii et ma olen väga rahul 😛

Mõlemad lapsed said täna viisikvaktsiini süsti. Poiss ei teinud teist nägugi, vahtis mähkimislaua kohal rippuvaid hobuseid. Plikaga mängis vanaema hommikul arsti – et arstitädi teeb suts (näpistas) ja siis naerame. Noo, Plika vaatas siis hoolega seal igasugu mänguasju, arstitädi tegi suts… Ja mõni sekund hiljem oli jorr lahti. Eks me rahustasime ta üpris kärmelt maha, viisime muude asjadega tähelepanu kõrvale. Aga kui talle meelde tuli, siis jorises igaks juhuks veel.

Õnneks teda enne kooliminekut nüüd torkima ei pea, selleks ajaks on vast ununenud 😀

Vaktsineerimiskabineti arsti suhtumine ei meeldinud mulle kohe mitte üks raas. Nojah, vanakooli värk… Kui luges, et Poisi B-hepatiidi aastaseks saamiseni edasi lükkasin, siis ütles: nojah, kui te tahate last niiviisi piinata. Jajah, tõepoolest, see süst võib ju kibe olla, aga ega see ei tähenda, et väike beebi, kes ei oska ennast veel nii kõvahäälselt väljendada, seda kibedust ei tunneks… Seekord ma tõesti ei tahtnud riskida liigsete vaktsiinide ühele ajale kuhjamisega, B-hepatiit pole ka asi, mida nii väike saaks esimese eluaasta jooksul nii kergelt üles korjata.

Plika puhul sain ma pragada, et vaktsineerimispass pole korralikult täidetud – mul ununes see ükskord koju, nii et arst ei saanud ise sisse kirjutada ja kleepse panna, seega kirjutasin tema soovitusel õigetesse kohtadesse ise kuupäevad, et oleks kirjas, et tehtud. Ja siis oli muidugi probleem, et on ainult kuupäevad, ilma lisainfota. Mis siis, et iga vaktsiini jaoks on eraldi jaotus, nii et oli väga hästi aru saada, mis mille kohta käib.

Meie perearsti õde oli tulnud sinna kabinetti Poisi kaarti ära tooma ja ma kuulsin, kuidas ta arstilt küsis, mis ta selle keeldumise avaldusega teeb (mulle jäi mulje, et ta lihtsalt tahtis teada, kuhu kausta see käib vms, ühesõnaga paberimajanduslik küsimus). Arst vastas: hoiate enda juures ja ise annate aru (pigem sellise suhtumisega, et ise olete nii lollid, kui lasete oma patsientidel lapsi mitte vaktsineerida).

Et jah, khm-khm… Ma ei ole mõtetelugeja, ma ainult kirjeldasin situatsioone ja muljet, mis minul sellisest suhtumisest jäi. Selle arsti meelest on riiklik vaktsineerimiskava ilmselt püha lehm ja kõik emad, kes oma lapse heaolule mõeldes mõnda sutsu edasi lükata (või, jumal hoidku, sellest üldse keelduda) tahavad, on riigivaenlased.

My ass… Ma saaks aru, et ta üritaks mind siis ümber veenda (ja sedagi peaks sel juhul tegema viisakalt ja argumenteeritult), kui ma täielik vaktsiinivastane oleks… Aga peale mumpsi-leetrite-punetiste saavad nagunii kõik tehtud, võib-olla see ka kunagi hiljem, eks ole näha, kuidas vahepeal põdemisega lood on.

Keeruline teema see vaktsiiniteema. Ega minagi kindel pole, mis on kõige õigem, olen lihtsalt palju mõelnud ja oma sisetunde järgi nii otsustanud. Lihtsalt meeletult närvidele käib, kui kellegi meelest on ainult üks tee ainuõige ja need, kes teisiti talitavad, teevad automaatselt valesti. Perearst on meil õnneks selle koha pealt väga mõistlik, austab ema otsuseid, ei tee halvustavat nägu ega ürita ümber veenda.

Aga mis seal ikka… Igasuguste inimestega tuleb suhelda, ega muudmoodi ei saagi 🙂 Mul on toredad terved lapsed, see on peamine.

Vahelduseks natuke lastest ka Read More »

Riidemähkmete imeline ja värviline maailm

Nüüd on põhjust jälle kõike riidemähkmendusega seotut uurida – endale täiendust vaja, õeke hakkab ka kasutama ja Rootsis nii head valikut pole, nii et mina olen tema põhiline varustaja.

Plikaga oli seis selline, et kuni tema 11-kuuseks saamiseni olid meil kasutuses Bambino Mio mähkmepüksid ja tavalised marlist või mähkmeriidest mähkmed. Alguses oli meil ainult üks paar Kessu kingitud small suuruses pükse (siin postituses on pildid näha, need tähekestega), saime nendega üle poole aasta hakkama. Vahepeal pidime muidugi ka kodus Moltexeid kasutama, sest kui ühed püksid paksema kraamiga kokku said, oli vaja neid pesta ja kuivatada. Ema õmbles kümme marlimähet, kuskilt beebipoest sain viis 15 krooni/tk maksvat mähkmeriidest mähet, hiljem ostsin kahe Tartu neiu käest kaks paari riidest mähkmepükse ja nendega tuli ka kaks mähkmeriidest mähet kaasa.

Kui Bambino Mio esimene suurus täitsa väikseks jäi, ostsin kohe kolmanda suuruse, kilodelt paistis sobivat. Tegelikkuses oli aga liiga suur, Plika on peenike. Nii me siis kasutasime neid liiga suuri pükse ja riidest pükse (millest ühed olid natuke veekindlad, teised täitsa puuvillast, sisemus oli aga mõlemal tavaline puuvill, nii et püksid said koos mähkmega niiskeks ja tuli kohe pessu panna) ja olemasolevat 17 mähet ja saime hakkama… Aga ma polnud kuigi suures vaimustuses.

Kui Plika oli 10,5 kuud vana, kolisime tagasi Londonisse ja seal hakkasin ma riidemähkmete teemat sügavamalt uurima. Kui seni olid minu teadmised piirdunud sellega, et on marlist või muust materjalist suured volditavad mähkmed (muslim/terry/flannel squares) või siis Bambino Mio originaali tüüpi paksemad mähkmed (prefolds), mida tuli vähem voltida ja mis kuivasid aeglasemalt, siis avastasin, et on olemas ka sihukesed mähkmed, mis on sama kujuga kui ümbrispüksidki (shaped/fitted nappies) – käivad kinni kas trukkidega, krõpsuga või snappi ehk nappy nippaga (kaasaegne ja ohutu variant haaknõeltest). Ning kui tavaline mähkmesüsteem on mähe ja veekindel pealispüks, siis on olemas ka all in one (AIO) mähkmed, millel on nö ühes tükis imav sisu ja veekindel kest – kasutatakse täpselt samamoodi nagu ühekordseid mähkmeid, ainult prügikasti asemel lähevad pesumasinasse. Ja siis veel AIOde sarnane variant pocket nappies, mis on ühes tükis, aga sisu (mis mõnedel on üht otsa pidi mähkme külge õmmeldud, osadel eraldi) saab kiiremaks kuivamiseks välja tõmmata.

AIOd on kahtlemata kõige mugavamad, aga nende miinus on esiteks hind – kui kaheosalise mähkmesüsteemi puhul piisab kolmest paarist pealispükstest ja 15-20 mähkmest, siis AIOsid endid ongi vaja 15-20 osta. Lisaks kuivavad need tunduvalt aeglasemalt ning nad ei pruugi päris nii hästi istuda kui kaheosaline süsteem, seega võivad väheke kergemini lekkida.

Lisaks on UK riidemähkmenduses veel mõned osad. Esiteks boosters ehk ristkülikukujulised imavad tükid, mida saab tavalisse riidemähkmesse lisaks sisse panna – näiteks väljaskäimise, lõunaune ja ööune ajaks, kui vaja pikemalt ühe mähkmega läbi saada. Teiseks liners – Eestis on müügil mähkmepaberid, mida ümber riidemähkme panna, et oleks suuremat häda hea potist alla lasta, UK-s on väga levinud ka fliisist linerid, mille pealt on samuti kergem kõik potti raputada, lisaks on nende pluss see, et fliis on pisikese pepu vastas mõnusalt pehme ja kuiv, sest juhib niiskuse mähkmesse ja jääb ise suhteliselt kuivaks – seega ei ole häda, kui märg mähe väheke kauemaks alla jääb.

Mis puutub mähkmete materjali, siis UK-s kasutatakse marlisid (muslin) enamasti vaid vastsündinutel – hiljem on põhilised materjalid frotee (terry), bambus (bamboo), mikrofiiber (microfibre), flanell (brushed cotton/flannel), kanep (hemp)… Bambus ja kanep imavad hästi ja kuivavad kauem, mikrofiiber pole nö naturaalne, aga mõnus pehme, hästi imav ja kuivab kiiresti… Jne jne jne.

No ja siis veel muidugi pealispüksid (wraps) – nõukaaegsete higistama panevate kilepükste aeg on möödanik, nüüd on olemas mõnusad õhku läbilaskvad veekindlad materjalid – enimkasutatav materjal on PUL. Päris palju kasutatakse ka villaheiepükse, need on Eestis ka suht popid, endal kogemus puudub – mul on eelarvamus pealispükste vastu, mis pole täiesti veekindlad, olgu need siis kui naturaalsed ja hingavad tahes 😛 Aga teised kiidavad küll… UK-s on veel ka fliisist pealispüksid, Eesti valikus pole neid näinud.

Mm… Mis veel? Paelmähkmed on ka olemas, olen kuulnud kiidusõnu mitmelt poolt (st foorumitest lugenud, just Eesti omadest), aga ise pole proovinud, tavalised tunduvad mugavamad. Neile on ka pealispükse vaja.

Kõige levinumad suurused on mähkmetel ja pükstel small (kuni 4,5 kg), medium (kuni 10,5 kg) ja large (kuni 15 kg vms). Kohati on olemas ka XS eriti pisikestele või enneaegselt sündinutele ning XL suurematele lastele (siinmaal ju potitama eriti varakult ei hakata). Ma need kilod võtsin praegu peast, võin vahemikes natuke eksida, aga umbes sinnakanti jäävad. Plika näitel – peenikesemat sorti plika sai small suurusega hakkama üle kuue kuu (no lõpus olid liiga väiksed, ilmselt oleks 4-5 kuusena tulnud medium võtta), medium on siiani paras ja large ootab oma järge.

Mõned mähkmed ja mähkmepüksid on ka all size ehk birth to potty (BTP) – neil on hirmpalju trukke, millega annab suurust reguleerida, hea võimalus raha säästa, ei pea erinevaid suurusi ostma. Mõned küll ütlevad, et vastsündinu jalas jääb see variant liiga paks või lihtsalt suur ning osad jäävad liiga ruttu väikseks, teised jälle kiidavad hirmsasti ja on väga rahul.

Suuruste jutt käis siis eelkõige shaped/fitted mähkmete kohta, tavalised volditavad (marli jms) on küll ka mitmes-setmes suuruses, aga piisab täiesti, kui osta keskmine suurus ja vastavalt vajadusele voltida, üks suurus ajab asja suurepäraselt ära.

Alguses tundus kogu see mähkmeteadus täielik hiina keel, aga miski hetk käis plõks ja kõik tundus järsku väga arusaadav 😛 Netis on palju reviewsid ja teste, kust saab teiste kogemusi lugeda ja enda valikut natuke kergemaks teha… On tohutult palju erinevaid netipoode, mis müüvad tohutult paljude erinevate firmade toodangut… Vaatasin ja valisin ja võrdlesin hindu, tegin juba mingi valiku ära ning avastasin siis eBay, kust saab kasutatud kraami või muidu soodsaid diile.

Lõpuks tellisin 10 ökomarlist mähet (hiljem avastasin, et eBayst saab sutsu odavamalt), ühed Bambinexi one size mähkmepüksid (siin postituses need rohelised, olen väga rahul), kolm paari medium suuruses Mothercare Rikki pealispükse (neid kiidetakse igal pool hirmsasti, väga popid on – ja on head tõesti… Mul on rainforest, savanna ja wetlands mustriga), tuleviku tarbeks on L suuruses maasikatega ja türkiissinised tähekestega püksid (mõlemad TotsBotsi omad) ning aktiivses kasutuses on ka 20 fliisist linerit, eBays on odavad ja palju erinevaid vahvad värvilisi (neid oleks suht kerge ka ise fliisist välja lõigata). Veidi hiljem ostsin veel viis Motherease’i one size shaped mähet (kolm valget ja kaks punast :D), mis on sama popid ja head kui nende pealispüksidki ning ühe Nature Babies mikrofiibrist mähkme, millel on vahva käpajälgedega sisemus.

Panen siia näite mõttes ühe eBayst võetud suvalise mitte kõige parema kvaliteediga foto lineritest, mul endal on vikerkaarevärvilised (vasakult kolmas), konnadega (pole siin) ja punased lammastega (kõige paremal on sama helesinine variant).

liners

Kõige viimasena lisandus mu mähkmevarusse seitse small suuruses shaped mähet, tellisin need veel enne, kui teisest rasedusest teada sain – eks salamisi lootsin, et läheb vaja ja õeke tahtis ka laenata, leidsin lihtsalt eBayst soodsa pakkumise.

CIMG9568

Kõik peale marlikate ongi pärit eBayst ja üpris soodsate hindadega – kui üks shaped mähe või üks paar pealispükse maksavad £8-12 kandis, siis eBayst saab samad asjad kätte tükihinnaga £2-5… Kasutatud mähkmeid seal enam müüa ei lubata (on samal pulgal kasutatud aluspesuga – idiootsus mu meelest), küll aga on seal näiteks sellised mähkmed, mida on kasutatud näidistena (UK-s on igal piirkonnal oma nappie ladies, kelle saab koju kutsuda, et nad erinevate mähkmetega demo teeks ja riidemähkmeid tutvustaks) – läbipestud, aga beebide peal kasutamata, mähkimist näidatakse nt sobivas suuruses mängukaru peal… Ja pealispükse on kasutatult ka. Kasutatud mähkmeid müüakse igasugustel muudel lehtedel, kus ma pole eriti viitsinud ringi surfata, sest olen eBayst kõik vajaliku kätte saanud.

Ootan huviga one size mähete ja mähkmepükste katsetamist järgmise beebi peal – ostsin need ju siis, kui Plika oli juba pea aastane, talle sobivad suurepäraselt. Eks augustis ole näha, kas ka nii väikseks annab teha, et vastsündinule sobivad.

Aa… Aga miks ma üldse täna seda postitust kirjutama hakkasin… Jahin hetkel small suuruses ümbrispükse, mis kõigepealt koos nonde seitsme mähkmega õekesele lähevad ning augustis tagasi minu kätte rändavad. Mõtlesin juba need ära osta, aga otsisin netist alustuseks reviewsid ning avastasin, et neid pükse on palju ägedamates värvides… Väga kiidetakse ja UK-s toodetud kah veel…

Nii et ma ikkagi ei osta veel ja passin hoolega peale – ehk tuleb eBaysse muid värve ka. £4.50 nelja paari eest oleks küll supersoodne, aga no mingi edevus mul ikka on ja kui ma saan £2-3 eest ühe paari ägedaid lillasid vms, olen täitsa rahul. Kaks kuud on aega, small suurust liigub turul hästi palju ka – nii kiiresti kasvab ju välja, et ei jõuta “läbi” kanda.

Ühesõnaga riidemähkmeid ja pealispükse on nii palju erinevaid ja lahedaid ja värvilisi, et nende kasutamine on nüüd tõeline nauding. Palju lõbusam, kui igavad ühekordsed mähkmed, keskkonna ja raha säästmisest rääkimata. Ja üks väga hea point veel – kui me ise peaks valima, kas kanname paberist või riidest pükse, siis poleks mingit kahtlust, kumma valiksime 😉 Aga miks peaks oma lapsele, kõige kallimale varale, kogu aeg paberit alla toppima? Väljas käies ja öösiti muidugi, mugavus maksab… Meil igatahes läheb enamasti ainult üks mähe öösel, lõunauned ja lühemad käigud käivad paksemate shaped mähkmetega, muul ajal kodus olles kasutame tavalisi marlisid. Jah, neid peab tihemini vahetama, kui tavalisi mähkmeid, aga see on hea põhjus lapsega pidevalt tegeleda ja pepule ka kindlasti parem kui tavalised keemiat täis variandid. Kui kasutada põhikohaga riidemähkmeid, pole mingi probleem ülejäänud puhkudeks veidi kallimad ühekordsed ökomähkmed osta – Moltexeid müüakse Eestis kõigis Selverites, Loodusperedes, ehk veel kuskil.

Kui kellelgi tekkis huvi riidemähkmendusega katsetada (mis on ilmselgelt selle postituse peamine eesmärk), siis hea leht alushariduseks on Looduspere riidemähkmete ABC ja Pereklubi foorumi riidemähkemte teema.

Kust osta saab? Kõigepealt eelistame muidugi kodumaist – Kreenholmi kauplustes maksab 6tk riidemähkmete komplekt 69.- ja üks flanellmähe 24.-, Tartu neiude Eleni ja Anni õmmeldud mähkmepükste ja mähkmete valikuga saab tutvuda siin. Loodusperes on hea valik ja toredad müüjad, kes hea meelega kõike seletavad, Taevakarva Kutsu poodides müüakse Bambino Mio tooteid. Googeldades leiab kindlasti veel pakkujaid.

Kõige odavamalt ja lihtsamalt saab läbi kahtlemata nii, kui osta või õmmelda umbes 15-20 marlist või mähkmeriidest mähet (mõlemad kuivavad ülikiiresti, isiklikult eelistan mähkmeriidest variante, sest need ei lähe nii palju vormist välja ega kortsu) ning 2-3 paari pealispükse ja 2-3 päeva varu ongi olemas. Mähkmed on ühtviisi soodsad nii Kreenholmis kui Eleni ja Anni käest ostes – ise võtaks viimastelt, mulle meeldib alati kohalikke tegijaid toetada 🙂 Pealispüksid ostaksin mina kindlasti PUList, need on veekindlad, lasevad pepul hingata ja on seest ka kilejad, st ei lähe iga pissiga märjaks – piisab, kui õhtul läbi loputada, no ja suurema häda puhul saavad tihti pükste ääred mustaks, siis ka muidugi. Kolme paariga on kõige lihtsam. Ja muud polegi rangelt võttes vaja. Mina soovitan soojalt juurde veel fliisist mähkmekatteid, mida on superlihtne ise välja lõigata (ma ei tea, et keegi neid Eestis müüks) – hoiavad pepu kuivemana ja teevad suurema häda ära viskamise mugavamaks.

Kui raha on rohkem, siis shaped variante müüakse Eestis ka, Loodusperes kindlasti ja ilmselt mujalgi. Need istuvad mugavamalt, imavad rohkem, suurema häda korral jäävad ümbrispüksid tõenäolisemalt kuivaks. Ja kellel on viitsimist eBays või mujal netis surfata, siis on muidugi eriti lai valik käepärast, mina näiteks võin vabalt aidata kõiki, kes midagi UK-st soovivad. Niisama nõu annan muidugi ka hea meelega.

Mis mähkmete hoiustamisse ja pesemisse puutub, siis kogumiseks sobib tavaline kaanega ämber (ei pea vees leotama, võib täitsa niisama), plekke saab suurepäraselt välja näiteks sapiseebiga ja masinpesu 40 kraadiga on täitsa okei. Kord kuus võib teha mähkmete süvapuhastust ja pesumasina katlakivitõrjet 90 kraadi ja pudeli äädikaga. Kuni laps on ainult rinnapiima peal ja seega midagi eriti haisvat ei tooda, võib mähkmed vabalt igal õhtul pärast lapse vannitamist samas vees ära loputada – hiljem ma peseks siiski pigem masinas.

Ja nii lihtne see kõik ongi! 🙂

Riidemähkmete imeline ja värviline maailm Read More »

Scroll to Top